17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Akropol antiikajal Naisekujud sammastena Erechtheioni tempel Omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Erechteioni karüatiididekoda Huvitavat Uuringust selgub, et vanad kreeklased ehitasid oma templid sellisele kohale ja pinnasele, kus jumalatel ja jumalannadel oleks kodune olla. Nt. Viljakusejumalanna Demeteri ja veinijumal Dionysose auks ehitatud templid on rajatud viljakale pinnasele, mis sobib suurepäraselt teravilja kasvatamiseks. Nt. armastusejumalanna Aphroditele ja merejumal Poseidonile pühendatud templid on
skulptuurid ning mitmed neist said tuntumaks kui ,,Põrguväravad" Hilisemad aastad: Lõplik edu saabus Edu ei vaibunud aastaks 1900. ning ta töötas Euroopa edasi, lõpetades aadliseisus vanu töid ning korraldas tema portreerides auks näituse, kus tuntuid inimesi. oli väljas 168 tööd Nt: Monument pronks-, kips- ja Victor Hugo'le ja marmorkujud. suur versioon ,,Mõtlejast" Rodin suri aastal 1917, ta maeti oma abikaasa Rose Beuret' kõrvale ning ta haua alusel asus ,,Mõtleja" kuju koopia. Eluajal võrreldi teda tihti Michelangeloga ning tänu edule tunti teda kui ühte parimat kujurit sellel ajastul. Praegusel ajal on tema tööd eeskujuks ka väljaspool kunsti, nende emotsioonirikkuse ning tõetruu pärast. AITÄH KUULAMAST!
Koolkonnas · imetlusväärne on nümfide läbipaistva ja voolava riietuse voldistiku mäng · osa reljeefe praegu Louvre'i muuseumis · sagedased tööd olid hauamonumendid · GERMAN PILON · andis hauamonumentidele uue lahenduse · kuningas Henri II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonumendid Saint-Denis' kirikus · kujutas kunigapaari lebavad marmorkujud portreelistena · näitab lahkunute ilu ja väärikust · marmorgrupp ''Diana hirvega'' antiikjumalannat kujutas graatsilise kaunitarina · maalikunstis järgisid itaalia eeskuju iseseisvad portreekunstis · parimad olid JEAN CLOUET ja tema poeg FRANÇOIS · töötasid õukonnas ja portreteerisid sealseid tegelasi · tegid ka realistlikke ja täpseid õlimaale · säilinud palju portreesid kujutatud tundlikult iseloomu ja seisundit
oma maalikunstide kogu. *Halikarnassose mausoleum-haudehitis, kuningas Mausolose tempel, suur ja kõrge, tipus 4-hobuse rahkend. *Aleksandria tuletorn-asub Aleksandrias, ehit 3. saj eKr. KREEKA SKULPTUUR-1.) arhailine-*Kouros-meesterahva kuju, Kore-naise kuju.*pole teada autoreid * arhailine naeratus 2.) klassikaline ajastu *klassikaline näotüüp *Polykleitos-"Odakandja", mõõdistas inimese, pani paika iluideaali * Myron- ,,Kettaheitja", sportlased, säilinud marmorkujud, kuigi oli pronksimeister, annab edasi keha dünaamilisust. *Phudias- Parthenoni reljeefid, ateena pronksikuju akropolil. * Praxiteles* marmorimeister, aphrodite oli lemmik, keda kujutada. 3.) Hellenistlik ajastu* Lakooni grupp* Milose veenus, klassikalises stiilis *toretsev, ülepakutud,realistlikum klassikalisest ajastust. KREETA VAASIMAAL- veini,maitseainete ja lõhnade hoidmiseks. 1.) akrvaariumistiil-erineva kujuga, heledal põhjal tume kujundus, kujut mereloomi 2
Templile on lisatud rinnatis. Hoone koosneb marmorpaneelidest. Allesjäänud paneelid asuvad Akropolise Muuseumis. Erechtheion Seegi tempel on joonia stiilis, mis püstitati 421 406 eKr., mis oli ka Akropoli viimane klassikalises stiilis ehitis. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Kojas oli Athena kuju ja sammaste asemel noorte neidude marmorkujud nn. karüatiidid. Erechtheion, koosneb mitmest osast. Kujud kandsid koja katust, mis oli väga ebatavaline. Tempel on olnud ka kirik, Türgi armee peakontor, ladu ja valitseja palee. Tempel oli pühendatud kahele Ateena olulisimale jumalale, Athenale ja Poseidon-Erechteusele, kelle sündi kujutatakse ka templi friisi kaunistavatel reljeefidel. Parthenon
Suurmeister Cornelis Floris'e, kes on eriti tähtis ka arhitektina, skulptuuriteostes on huvitav dekoratiivne ja ornamentaalne külg. Ta oli mõjurikas omapärase keeruka ornamendistiili loojana. Sellesse stiili kuulusid näiteks kartussid, puuviljavanikud, väänlevad vormid, mis meenutasid kõrvalesta jne. Ka Prantsusmaa skulptorite sagedaseks tööks olid hauamonumendid, mis rõhutasid inimkeha kaduvust. Germain Pilon, kelle töödest on palju säilinud, teostas kuningapaari lebavad marmorkujud portreeliste ja elavatena. Nagu oli tema loodud Henri II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonument. Saksamaal, vastandina Itaaliale ja Prantsusmaale, on võrdlemisi vähe kiviplastikat. Parimad saavutused on puuskulptuuri all, mille tähtsaimaks ülesandeks oli nikerdatud tiibaltarite valmistamine. Ühed kuulsamad saksa skulptorid on Veit Stoss, Adam Kraft ja Peter Vischer.
iseloomulikumaks tunnuseks kapiteeli õiekarika kuju, kus tihti kaunistuseks akantuslehe motiiv. Samba osad kinnitatakse metallklambriga. Friis koosneb samuti ühest katkematust mustrist või pildist. Kolmnurk pantoonil antiikmütoloogiaga seotud teema. ATEENA AKROPOLI (pilt) EHITS; ERECHTHEIONI TEMPEL; Omapärase teistest keerulisema põhiplaaniga Joonia stiilis tempel, kus ebatavaline eeskoda, mille tallastiku kannavad sammaste asemel noorte neidude marmorkujud. ARHAILINE AJASTU SKULPTUURID; ISELOOMUSTUS; Algelises poosis, tihti ebaproportsionaalselt, kus tüüpiline sirge jäik asend, üks jalg ees, käed külgedel rusikasse surutud. Näol kummaline arhailine naeratus. SKULPTUURID; Alati noormeeste kujud-KOURUSED. Rikkalikult volditud rüüdes naise figuurid- KORED. KLASSIKALINE AJASTU SKULPTUURID; Toimub skulptuuri arengus tohutu hüpe.
Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. Hoone koosneb marmorpaneelidest. Allesjäänud paneelid asuvad Akropolise Muuseumis. 5 Erechtheioni tempel Seegi tempel on joonia stiilis, mis püstitati 421 406 eKr., mis oli ka Akropoli viimane klassikalises stiilis ehitis. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Kojas oli Athena kuju ja sammaste asemel noorte neidude marmorkujud nn. karüatiidid. Erechtheion, koosneb mitmest osast. Kujud kandsid koja katust, mis oli väga ebatavaline. Tempel on olnud ka kirik, Türgi armee peakontor, ladu ja valitseja palee. Tempel oli pühendatud kahele Ateena olulisimale jumalale, Athenale ja Poseidon-Erechteusele, kelle sündi kujutatakse ka templi friisi kaunistavatel reljeefidel. 6 LISA 4 http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=15026:muuseum--museion-muusade-tempel-
olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nike tempel - Parthenon 3.Mida pidasid kreeka skulptorid oluliseks kujude loomisel? Võrdle Antiik-
propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. See oli nii kõrge, et jumalanna vibuotsa ja kiivrit märkasid meremehed kilomeetrite kauguselt Pireuse sadamasse sisenedes. Akropolil paiknes ka Erechtheion2. Selle templi eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad, vaid noorte neidude marmorkujud, nn. karüatiidid. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon, kus paiknes kuulsa skulptori PHEIDIASe3 loodud jumalanna Athena kuju nn. Athena Parhenos. See kuju oli 36 m kõrge ja materjaliks kasutas Pheidias elevandiluud ja kulda. Loomulikult langes selline aare peagi sõjasaagiks. Praegu säilitatakse Ateena Rahvusmuuseumis sellest suurteosest väikest marmorkoopiat. NB! Suurenda pilte! a) Leo von Klenze. (1784-1864). Ateena Akropol. Õli lõuendil, München
Edasi otsustas ta rännata Itaaliasse Rooma. August Weizenberg töötas ja elas Roomas kokku 17 aastat. Kuigi teenistus oli hea tahtis Weizenberg oma töökoda luua. See tal ka õnnestus. Ta sa toetuseks raha, kuid see kulus paari kuuga ning ta oli võlgades. Kuid peagi hakkas ta saama tellimusi, väikeseid, kuid selliseid, mis parandasid ta majandusliku olukorda. Olles kolm aastat Roomas olnud tegi ta reisi Peterburi. Reis oli edukas, sest ta suutis sealgi müüa mõned marmorkujud. 1878. aastal lahkus kujur Roomast, et sõita Pariisi maailmanäitusele ja sealt edasi Tallinna. 1878. aatal tegi Weizenberg esimese isiknäituse kodumaal. Roomas oli tal abiks töökojas 5 abilist. Tööd lõpetas ja viimistles August alati ise. Weizenberg reisi palju kodumaale ja Peterburi. Ta jätkas oma teoste tutvustamist kodumaal. Viimased aastad kodumaal 1914. aastal kolis Weizenberg Tallinna. Linnavalitsus suhtus eakasse kunstnikku soosivalt
kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena
viilu meenutava katusega paviljon. · Versailles' loss. Peamine kuninga residents. Juhtivaks arhit.sai jules Hardouin-Mansart. Selle kogupikkuseks sai 580m. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena 3 teed, neist keskmine Pariisi suunas. · Versailles' park. Hiiglaslik, mida kasutati lossiruumi jätkuna kõikvõimalike rituaalide, etenduste ja pidude ajal. Reeglipärane. Tee pikenduse ümber paiknevad basseinid, teedevõrk, lillepeenrad, puud ja põõsad. + marmorkujud. Peamiseks kujundajaks oli Andre le Notre. · Lossi siseruumid. Hoone keskuseks võib pidada kuninga magamistuba. Suurim ja kauneim ruum on Peegligalerii, mille kaaraknad avanevad pargi poole, vastasseinas on peeglid. Otstes on kaks salongi, nn sõja salong ja rahu salong. Tähtsaimad ruumid lossis on kaunistatud värvilise marmoriga, valgete või kullatud stukkreljeefidega või seina-ja laemaalidega. · Baroklik klassitsism arhitek. Ver
Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Nike tempel Erechteioni karüatiididekoda Parthenon
Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja
Panatenaiade Püha teel. Mööda seda tõusevad nad Akropolile ja täidavad kogu Akropoli ning selle templid. Aga templite sees pole praktiliselt midagi säilinud ja ainult mõndasi asju saab neis näha.19 sajandil olevat Inglismaa lord Elgin ostnud 17 marmorkuju, mis kaunistasid Parthenoni friisi. Mõne aja pärast müüs ta need Inglismaa valitsusele ning need kujud pandi välja Londoni muuseumisse, kus nad ka praegult on. Sellest ajast alates on Kreeka üritanud need marmorkujud endale saada aga London ignoreerib. Selle tõttu Parthenoni restaureerimisel ei kasutata originaal kujusid. Aga viimastel aastakümnetel on Akropoli peamiseks vaenlaseks happevihmad mis söövitavad marmorit muutes selle kipsiks. 4 Kasutatud kirjandus : http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kunstiajalugu_triin.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-13-3.htm http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/klassarh.htm
kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi sammastatud väravaehitiste. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid tema ehitajad on siiski teada - need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis
tsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv õidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli batavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida imetatakse karüatiidideks. Nike tempel Erechteioni karüatiididekoda Parthenon Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis almis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid imega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi
Pheidiase loodud Athena kuju rekonstruktsioonid Parthenonis (Athenat kujutatakse kiivri, oda, kilbi ja aigisega, tema pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu. Viimase klassikalises joonia stiilis ehitisena (5. saj. lõpul eKr.) lisati akropolile keeruka põhiplaaniga Erechtheioni tempel. Erechtheioni tempel on joonia stiilis, aga ühe eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel noorte naiste marmorkujud – karüatiidid. Erechtheioni templi karüatiidid. Dionysose teatri varemed Ateenas (4.saj. eKr., vanim näidendite esitamise koht, mille esialgsed, 6. saj. lavaehitised ja pealtvaatajate pingid olid puidust). Dionysose teater mahutas 14000 istekohta. Vana-Kreeka teatri põhiplaan (Epidauros, 3. saj. eKr.)
Templile on lisatud rinnatis. Hoone koosneb marmorpaneelidest. Allesjäänud paneelid asuvad Akropolise Muuseumis. Erechtheion Seegi tempel on joonia stiilis, mis püstitati 421 406 eKr., mis oli ka Akropoli viimane klassikalises stiilis ehitis. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Kojas oli Athena kuju ja sammaste asemel noorte neidude marmorkujud nn. karüatiidid. Erechtheion, koosneb mitmest osast. Kujud kandsid koja katust, mis oli väga ebatavaline. Tempel on olnud ka kirik, Türgi armee peakontor, ladu ja valitseja palee. Tempel oli pühendatud kahele Ateena olulisimale jumalale, Athenale ja Poseidon-Erechteusele, kelle sündi kujutatakse ka templi friisi kaunistavatel reljeefidel. Alloleval pildil ongi osa Erechtheionist. Olümpeion e. Zeusi tempel
kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Nike tempel Erechteioni Parthenon karüatiididekoda Pheidias Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa
Edasi otsustas ta rännata Itaaliasse Rooma. August Weizenberg töötas ja elas Roomas kokku 17 aastat. Kuigi teenistus oli hea tahtis Weizenberg oma töökoda luua. See tal ka õnnestus. Ta sa toetuseks raha, kuid see kulus paari kuuga ning ta oli võlgades. Kuid peagi hakkas ta saama tellimusi, väikeseid, kuid selliseid, mis parandasid ta majandusliku olukorda. Olles kolm aastat Roomas olnud tegi ta reisi Peterburi. Reis oli edukas, sest ta suutis sealgi müüa mõned marmorkujud. 1878. aastal lahkus kujur Roomast, et sõita Pariisi maailmanäitusele ja sealt edasi Tallinna. 1878. aatal tegi Weizenberg esimese isiknäituse kodumaal. Roomas oli tal abiks töökojas 5 abilist. Tööd lõpetas ja viimistles August alati ise. Weizenberg reisi palju kodumaale ja Peterburi. Ta jätkas oma teoste tutvustamist kodumaal. 1914. aastal kolis Weizenberg Tallinna. Linnavalitsus suhtus eakasse kunstnikku soosivalt ning Weizenbergile muretseti töökoht
seisis astmeliselt tüusval alusel. Templi keskel akendeta ruum, kus hoiti jumalalkuju. Kolme stiili sambaid: dooria stiil-vanim-keskosast pisut jämedam, kapiteeli moodustavad ümmargune plaat. Joonia sambad saledad, kapiteeli ülaosas kivi, mille otsad rulli keeratud. Korintose sammas iseloomulik hellenistlikule ajale-kõige uhkemad, kapiteeli ülaosas taimemotiivid. Klassikaline ajajärk-akropol ehitati, templi eripäraks ebatavaline koda, mille katust ei kanna sambad vaid oorte neidude marmorkujud. Peale templite oli igas linnas teater, staadion. Teatril oli kolm osa-orkestra, istmeread ja lavaehitised. Orkestra keskel, astmeliselt tõusvad istmeread asetsesid kaarekujuliselt. Vanakreeka skulptuur-kujuritre peamine ülesanne oli luua reljeefe templite kaunistamiseks ja jumalate, kõnemeeste ja olümpiavõitjate kujusid, viimased raiuti marmorist või valati pronksist. Arhailisel ajastul on kujud jäigd ja sirged, kuid
saavutata täiuslikku ilu. Klassitsismi võib pidada Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni ajastu kunstiks, kusjuures maalikunstis jääbki ta eelkõige Prantsuse kunsti eksperimendiks. Suurt tähelepanu pöörati vormile/figuurile, seega jäi värvidele teisejärguline tähtsus, puudub maaliline ühtne üldkoloriit, enamasti maaliti lokaaltoonidega. Inimese juures oli eeskujuks antiikaja skulptuur, mistõttu inimesed mõjusid maalidel nagu antiiksed marmorkujud- 9 teatraalsed poosid, plastilised, skulpturaalsed. Figuuridele omistati järgnevaid isikuomadusi: rahulikkus, kindlameelsus, tõsidus, väärikus, heroilisus, õilsus. 4.1 Horatiused Horatiused oli rooma patriitsisuguvõsa. Legendi järgi puhkes u. 8. sajandil e. Kr. Horatiuste ja Curatiuste vahel tüli sellepärast, kas tekkivas riigis peaks võim kuuluma Roomale või Alba Longale
otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kuid me teame isegi tema ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis
värskust kui Fontain. Koolkonnas · imetlusväärne on nümfide läbipaistva ja voolava riietuse voldistiku mäng · osa reljeefe praegu Louvre'i muuseumis · sagedased tööd olid hauamonumendid · GERMAN PILON · andis hauamonumentidele uue lahenduse · kuningas Henri II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonumendid Saint-Denis' kirikus · kujutas kunigapaari lebavad marmorkujud portreelistena · näitab lahkunute ilu ja väärikust · marmorgrupp ''Diana hirvega'' antiikjumalannat kujutas graatsilise kaunitarina · maalikunstis järgisid itaalia eeskuju iseseisvad portreekunstis · parimad olid JEAN CLOUET ja tema poeg FRANÇOIS · töötasid õukonnas ja portreteerisid sealseid tegelasi · tegid ka realistlikke ja täpseid õlimaale · säilinud palju portreesid kujutatud tundlikult iseloomu ja seisundit
Ateena akropol- polise kõrgeim osa, Ateena Akropol on loodud 5.saj e.m.a . Akropolile tõusmiseks tuli minna mööda Panatenaiade Püha teed.Akropoli pääses läbi sammastatud väravaehitise, mida nimetatakse ka propüleeks.Kui väravast sisse minna, nägi kõigepealt linna kaitsjanna , tarkusejumalanna Athena kuju. Veel paistis omapärane Erechtheioni tempel. Selle templi omapära seisnes selles, et katust ei kandnud mitte sambad, vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks.Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See tempel on ehitatud dooria stiilis ja tema ehitajateks olid Iktinos ja Kallikrates. Arhitektuuri 3 stiili: 1) dooria NT. POSEIDONI TEMPEL, LÕUNA-ITAALIAS PAESTUMIS. pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega ( samba vertikaalne liigendus ühtlaste süvenditega, joonisel on need jooned samba
annaabi.ee 
