Kasulikud toiduained
Vili on kujult kerajas või piklik,
harilikult tipust jämedam. Pirn sisaldab endas 80-85% vett, 6-14% suhkrut, 0,1-0,6%
happeid ning vitamiine ja mineraalaineid. Pirnid sisaldavad rohkesti pektiinaineid,
tselluloosi, C, B ja E vitamiini, karotiini. Paljude sortide viljalihas leidub kivirakke.
Pirnisordid võivad olla oma maitselt väga erinevad. Vahel magusam, vahel hapum. Ka
mahlakus ja valmimisaeg on erinevatel sortidel väga erinevad. Pirne süüakse toorelt,
kuivatatult, konservina ja marmelaadina. Neist tehakse ka mahla, siidrit ja veini.
Pirnid kasvavad kõikjal parasvöötmes ja on seal õunasaagi järel tootlikkuses teisel
kohal. Varajaste sortide vilju tarvitatakse kohe, talipirne säilitatakse kuni 7 kuud. Eestis
on vastupidavamad sordid ,,Kägi Bergamott", ,,Lutsu võipirn" ja ,,Järve".
ÕUN
Õunte biokeemiline koostis oleneb eeskätt sordist, kasvukohast, viljade küpsusest ja
säilivusajast. Kõige rohkem on õuntes loomulikult vett, 85-90 protsenti kaalust.
annaabi.ee 
