Marks mõiste | Sõnu seletav sõnastik

1

Marksismi mõjud – soov maailma totaalselt ära seletada, soov näha kulturoloogia staatust teadusena loodusteaduslikus mõttes, soov jõuda tõeni (miks asjad nii on?). Mis on ’kulturoloogia’ sisu ja eesmärgid: Töötada välja integreeritud lähenemine kultuurile tervikuna, mis ei sõltuks ühe konkreetse kultuuri uuriva distsipliini vaatepunktist.

Kultuuriteooria kõik materjalid

0

Marksistlikud uurijad on süüdistanud mahajäänuks nimetatud maailma (arenguriigid, Kolmas Maailm, lõuna vms) probleemides koloniaalriikide rõhumist, mis summutas alistatud ühiskondade algatusvõime. Ladina-Ameerika näitel transformeerus see nn sõltuvusteooriaks (tsentrum ekspluateerib perifeeriat). Analoogilist teooriat kasutati ka postkoloniaalse Aafrika ebaõnnestumisi analüüsides. Sõltuvusteooria tundus üsnagi usutavana kuni 1970. aastate alguseni.

Majanduspoliitika

0

Marksistideks on end pidanud Freidrich Hengels, Lenin , Lev Strotski, Stalin, Mao Tse tonng jmt. Leenin on öelnud,et „Marksismi elav vaim oli revolutsiooniline sisu!“ Tähtis etapp marksismi arengus on seotud Lenini tegevusega, lenin rikastas kõiki marksismi komponente asjastul mil poleretaalnerevolutsioon sotsialismi ülesehitamine olid omandanud vahetult praktilise iseloomu.

Marksism

0

Marksistid - suured jõud ühiskonnas, mida üksikisiku tegutsemine ei saa muuta, arengu aluseks tootmissuhted, sellest tulenevalt klassikonflikt, mis seletabki ajalooliste sündmuste põhjusi; ideed on pealisehitis, mis ei seleta käitumist, vaid ainult õigustab, ideed on propaganda sfäär, ehk valitsevate klasside vahend valitsetavate vaoshoidmiseks

Euroopa ideede ajalugu

0

Marksistlik kirjandus - ja kunstiteooria “Kunst on alati ja kõikjal pihtimuse saladus ning samaaegselt selle ajastu surematu liikumine”. K. Marx Nõukogude marksistliku esteetika järgi eristab kunsti teistest inimtegevuse liikidest (eriti rõhutatakse teadust) kujundilisus kui tegelikkuse peegeldamise ja esteetilise üldistamise eripärane vorm.

Marksism

0

Marksismi – leninismi vaimus  NSV Liidu tulemisega muudeti koolisüsteemis palju  saksa keel asendati vene keelega  Õppeainetesse tulid sõjaline algõpetus ja NSV ajalugu  Mõne vale või keelatud asja mainimine võis kaasa tuua suuri probleeme Kooli sisekorra eeskirjad

Nõukogude Eesti kool ja õpilane.

1

Marksistlik teooria – lähtub seisukohast, et riigivõimu tekkimiseks on vaja sotsiaalseteks klassideks lõhenemine.

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID

0

Marksism – Karl Marxi seisukohtadel põhinev õpetus, mis taotles ühiskonna seniste aluste muutmist. Sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus võimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandil põhineva ühiskonnakorra.

Ajaloo 8. klassi eksamipiletite vastused

0

Marksistlik - leninliku sotsialismiteooria alusel kujundatud ulatuslik sotsiaalmajanduslik eksperiment kujunes üheks inimkonna traagilisemaks läbikukkumiseks, mille käigus hukkus kümneid miljoneid inimesi ja paljud riigid paisati oma arengus kümneid aastaid tagasi.

Karl Marx ja marksism

0

Marksistlik - leninlike põhimõtete kohaselt on Kuubas akadeemiline haridus ja kutseõpe koos. Kuuba valitsus kontrollib haridussüsteemi ja tagab hariduse peaaegu kõigile lastele. Kohustuslik kooliharidus on kõigil 6 kuni 14 aastastel lastel.

Kuuba

0

Marksism – marksistlikule baasile ehitati arusaam, milline peab olema kult 20saj. „DAS KAPITAL“ 1867 (18saj valgustusajastul oli oluline korraldada riiki rahva huvides – ideede aluseks oli neil naturalism – inim on looduslik olend.

Popkultuur konspekt

0

Marksona – infoallika voi selle osa ainestikku voi vormi tahistav sona voi sonauhend (Nait. ̈ ̃ ̃ ̃ ̈ ̃ ̃ ̃ ̈ ̈ teatmeteoses artikli algussonana, marksonakataloogis jaotusuksusena, andmebaasis ̃ ̈ ̃ ̈ otsitunnusena)

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

0

Marksism – marksistliku käsitluse kohaselt on lisaväärtuse allikaks tootlik töö. Lisaväärtuse omastab tootmisvahendite omanik ehk kapitalist, tekitades ühiskonnas klassivastuolu proletariaadi ja kapitalistide vahel.

Majandus

0

Marksonastamine – teaviku ainestiku esitamine uhe voi mitme tunnusliku sona voi ̈ ̃ ̈ ̃ ̃ ̃ sonauhendi abil, mille maarab marksonastaja ̃ ̈ ̈̈ ̈ ̃ Marksonastamise rakendusalad: ̈ ̃ • Marksonakataloog

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

0

Marksism – see loogika on materialistlik struktuur 2. Freud – kaootilise hälbega inimestel esineb struktuur – inimpsüühika sekke: mina(ego,ülimina,superego), miski (Id), mida jagavad kõik inimesed.

Popkultuur konspekt

-1

Marksism – Karl Marxi seisukohtadel põhinev poliitiline õpetus, mis taotles ühiskonna seniste aluste põhjalikku muutmist; sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus riigivõimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandusel rajaneva ühiskonnakorra Marshalli plaan – USA ulatuslik majandusabi Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele

Ajaloo mõisted

0

Marksismi põhiideed - maj, ja rahvusvahelised suhted on põimunud; majandus mõjutab kõike; Halvemas seisus olijaid kasutatakse ära nt. riigid –kolmandat maailma; Töölisklass-erinevate riikide sees.

Rahvusvaheliste suhete eksamiks ettevalmistumine

0

Marksistlik feminism – naiste rõhumine meeste poolt on omane kapitalistlikule ühiskonnale. Selleks et mees saaks ametialast tööd teha suletakse naine koduseinte vahele, kus ta on tasuta tööjõuks.

Lühikonspekt - sotsioloogia ajalugu 2

0

Marksistlik - leninliku teooria järgi oli religioon valitsevate klasside moodus alistada töötavad klassid ja juhtida tähelepanu klassivõitluselt kõrvale, usu loodud illusioonide maailma.

Usk NSV Liidus

0

Marksism – Teine mõjukas subjekti-lahkav mõttesuund oli marksismist lähtuv majandussuhete positsioonidelt ilmnev subjekti käsitlus ehk sa oled see, kes oled sa majanduslikus baasis.

Kultuuriteooria kõik materjalid

0

Marksismist - lenininismist. Näiteks ennustas Marx, et revolutsioon saab võimalikuks ainult majanduslikult kõige enam arenenud ühiskonnas, kus klassivastuolud on äärmusse arenenud.

Filosoofid: Kant, Schopenhauer, Hobber, Rousseau, Hegel, Marx

0

Marksism on teoreetiline süsteem, mis moodustab põhimõttelise alternatiivi liberaalsele ratsionismile, mis on kaasajal domineerinud lääne kultuuris ja intellektuaalses maailmas.

0

Marksism - majanduse arengu tulemusena hakkas 19. sajandil linnaelanikkond järsult kasvama. Vabrikutööstuse levides kasvas tööliskond, kelle elu ja töötingimused olid rasked.

Karl Heinrich Marx

0

Marksistlik - leninlik teooria Filosoofiliste, majanduslike ja sotsiaalsete vaadete süsteem, mis käsitleb ühiskonna arengut kui vastandlike sotsiaalsete klasside võitlust.

Sissejuhatus politoloogiasse

0

Marksism on tavaline struktuur mis jätkab oma kasvu, iga järgnev selle maailmavaate tegija lisab enda panuse originaal teooria alustaladele ja peab end selle esindajaks.

Marksism

0

Marksistid revolutsiooniliselt – soovisid (lootuses, et uuem ja parem kord kujundab ka uuema ja parema inimese). Saksamaalgi mõisteti Darwini õpetuse omaksvõtul solidaarsuse tähtsust.

Meditsiiniajaloo konspekt

0

Marksismis on üks paratamatu puudus – majandussuhetes pole tõelist peremeest, kes hoolitseks ja vastutaks igapäevase normaalse eluolu tagamise eest.

Eksami kordamisküsimused+vastused

0

Marksism on olnud ka uute ideoloogiate elluviimise relvaks/alustalaks. Arusaam klassidest, domineerimisest, mis marksistlikus ühiskonnakriitikas.

Euroopa poliitiline ajalugu 20.sajandil

-1

Marksismus on samaks otstarbeks mõeldud? Taevas ei tõmmanud enam, sest ta oli liiga kõrgel ja kaugel, sellepärast leidiski teine juut marksismuse, mis pole enam taevas, vaid siinsamas maa peal: oodake ainult veel kaks tuhat aastat, siis on kõik koondunud, siis on organisatsioon loodud ning siis läheb leivakotisuu ka vaese mehe ees lahti.

Tõde ja Õigus II Terve tekst

0

Marks on the distributor mounting flange and Unless absolutely necessary do not remove engines equipped with electronic ignition.

Ford escorti käsiraamat

0

Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi jaFriedrich Engelsi kirjatööd.

Karl Heinrich Marx lühikokkuvõte filosoofiast

0

Marksism on intelektuaalselt kõige ambitsoonikam, süstemaatilisem ja mõjukam poliitiline filosoofia tänapäeva maailmas.

Marksism

0

Marksismi - leninismi klassikute lõputute teoste tellimine ja/ või nn. marksismi-leninismi õhtuülikoolides käimine.

KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES

0

Marksistlik geograafia – pole olemas üldkehtivat tõde, tõde on alati parteiline, selle või teiste inimrühma huvide väljendus.

Inimgeograafia eksamiks

0

Marksism – ehk sotsialismiõpetus on mõttesuund, mis pidas õigeks kasutada jõudu ühiskondlikeks muudatusteks.

19. saj Maailmavaated

0

Marksismile - leninismile, natsismile ja fašismile oli ühine soov senine ühiskond revolutsiooni teel uueks muuta.

Demokraaia ja demokratiseerimine

0

Marksism on avaldanud tugevat mõju 19. ja 20. sajandi sotsioloogiale, poliitikale ja kogu maailmale tervikuna.

FILOSOOFIA

0

Marksismi - leninismi. 1941. aasta 14.juunil toimus massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis Balti riigis.

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL

0

Marksism on kääbus darvinismi kõrval, sest üks ahmib kogu ilma sülle, teine udib pisut ainult inimest.

Tõde ja Õigus II Terve tekst

0

Marksismi teooria on teinud järelduse, et õiguse ja majanduse omavahelises seoses on määrav mõju majandusel.

Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused.

0

Marksistlik - leninistlik kirjanduskriitika Lenin Maksim Gorki „Emast“: „See on väga vajalik raamat.

Analüüsi meetod

0

Marksism - See õpetus nägi ette ühiskonna ümberkujundamist revolutsioonilisel teel.

AJALUGU kokkuvõte

0

Marksismis on faktid jäänud, aga olulisim on tegelda kirjanduse ideoloogilise küljega.

Marksism

-1

Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinevad kirjatööd ja mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga.

Karl Marx ja marksism

0

Marksismi jargi on teadus parteiline, alati selle või teise ühiskonnaklassi teenistuses.

U. Pragi õpiku \"Inimgeograafia alused\" 1.-2. pt kokkuvõte

0

Marksistlik feminism – naiste rõhumine meeste poolt on omane kapitalistlikule ühiskonnale.

Sotsioloogia materjal eksamiks

0

Marksism - rõhutab majanduslikke faktoreid ning riiki kui klassihuvide kaitsjat.

Võrdlev poliitika

0

Marksismi - leninismi, kuid varjas oma tegevust esperanto keele õppimise sildiga.

Ateismist Eestis

-1

Marksism on struktuurne (makro)teooria, mis väidab, et me oleme ühiskonna poolt reguleeritavad. Marksism on vastuolus teooriaga, mis väidab, et ühiskonda iseloomustab sotsiaalsete gruppide lahkarvamused ja konflikid, eriti rikaste ja vaeste ning võimukate ja jõuetute vahel.

Marksism

0

Marksismi - leninismi dogmaatiline lihtsustamine Vene patriotismi kultiveerimine.

Demokraaia ja demokratiseerimine

0

Marksism – Karl Marx-i õpetusi ja filosoofilisi teoseid järgiv liikumine

Rahvusriigid ja industriaalühiskond

0

Marksism - klassipõhine (ttölisklass ja eliit) poliitika kese tootmine.

Rahvusvaheliste suhete alused konspekt

0

Marksismi - leninismi ideoloogid, on alati tõelise olukorraga sõpruses.

Moraal

0

Marksism – Karl Marxi seisukohtadel põhinev poliitline õpetus

Uusaja tähtsamad mõisted

0

Marksismi - leninismi klassikud võisid veel rahulikult magada.

Naer totalitaarse filosoofia vastu.

0

Marksistlik teooria – Valdav klass on võimul Riigivalitsemise vormid.

Ühiskonnaõpetuse konspekt

0

Marksism - ühiskonna ümberkujundamine revolutsiooni teel.

Euroopa 19 sajandi lõpul ja USA reformid, kodusõda

0

Marksismi - leninismi õppejõuna ühes Moskva instituudis.

Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine

0

Marksistid – uue kommunikatsioonitehnoloogiaga tuleb kaasa

MIS ON INFOÜHISKOND I loeng

0

Marksism – Taotles ühiskonna seniste aluste muutumist.

8. klassi ajaloo eksam

0

Marksistlik - leninliku poliitilise ökonoomia kontekstist.

Nikolai Karotamm

0

Marksistlik ideoloogia on haaranud tööliskonda linnades.

Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena

0

Marksism - leninism. Nõukogude propaganda.

Eesti II maailmasõja ajal - konspekt

0

Marksistid – muutused on paratamatud.

Etnoloogia ja kultuurantropoloogia

-1

Marksism – Karl Marxi õpetuse järgi loodud ideoloogia, mis leiab, et proletariaat peab korraldama revolutsiooni, haarama võimu enda kätte, likvideerima eraomanduse, selle asemele tuleb luua tootmisvahendite ühiskondlik omandus

Tööstuslik pööre

0

Marksismi - leninismi juurutamine.

Karl Ristikivi

0

Marksismi teooria - Selle lõi Karl Marx.

Kordamine tööks

-1

Marksism on marxi ja engelsi loodud ning uutes tingimustes Lenini poolt edasi arendatud filosoofiliste majandus teaduslike ja sotsaalpoliitliste vaadete teaduslik süsteem.

Marksism

-2

Marksism on avaldanud suurt mõju, mitte vaid tänapäeva kultuuri elule kuid mõjutand poliitilist tegevust olles maailmavaatepoolelt alusalaks mitmele riigile. Marksism hõlmab ühiskonna teadusliku uuringut ajaloofilosoofiat, majandusliku tegevuse ajalugu eriti kapitalistliku süsteemi nii poliitilise mõjuvõimu konseptsiooni.

Marksism

-3

Marksismi põhiseisukohad on järgmised: • Ajaloo peamine liikumapanev jõud on klassivõitlus.

Ideoloogiad

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti