EBT Kasum-kulud=165 400 11 880 -480 176 800 T Tulumaksu ei jaotata Ei Ei 40 000 NI 136 800 Ettevõte on otsustanud jaotada kaudsed kulud osakondade peale. Marketingikulud jaotatakse lähtuvalt müügikäibest, hoone ülalpidamiskulud lähtuvalt ruumi pinnast, administratiivkulud lähtuvalt töötajate arvust igas osakonnas, amortisatsioon ja kindlustus lähtuvalt amortiseeruvate varade raamatupidamise väärtusest. Jaotusskeem on järgmine: A B C Ruumide pind m2 800 120 80
Kütus 200 250 190 200 210 185 Teenindajate palgad (koos 0 0 0 0 0 0 maksudega) Administratsiooni palgad 0 0 0 0 0 0 (koos maksudega) Elekter 0 0 0 0 0 0 Marketingikulud 0 0 0 0 0 0 Telefon 25 25 25 25 25 25 Masinate hooldus, varuosad 0 0 0 0 0 0 Kontoritarbed 20 10 15 10 20 14 Investeeringud 50000 30000 45000 25000 35000 89000
EAS 50 000 0 0 0 0 0 SISSETULEKUD KOKKU: 120 000 154 980 150 460 154 540 163 120 177 700 Väljaminekud: Kütus 1 720 1 720 1 720 1 720 1 720 1 720 Töötajate palgad (koos 24 000 24 000 24 000 24 000 24 000 24 000 maksudega) Elekter 250 250 250 250 250 250 Marketingikulud 5 000 5 000 4 500 4 500 4 000 3 000 Telefon 500 500 500 500 500 500 Masinate hooldus, varuosad 1 250 1 250 1 250 1 250 1 250 1 250 Kontoritarbed 800 800 200 200 200 200 Liisingud 3 000 3 000 3 000 3 000 3 000 3 000
Väljaminekud: Kütus 32 240 30 160 32 240 31 200 32 240 31 200 Teenindajate palgad (koos 63 000 63 000 63 000 63 000 90 000 90 000 maksudega) Administratsiooni palgad 21 000 21 000 21 000 21 000 30 000 30 000 (koos maksudega) Elekter 200 200 200 200 200 200 Marketingikulud 5 000 5 000 4 500 4 500 4 000 3 000 Telefon 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 Masinate hooldus, varuosad 5 000 4 000 4 000 4 000 4 000 4 000 Kontoritarbed 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 Taksopargi maksud 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000
Juhul kui teenindustaseme tõstmine koos logistikakulude suurenemisega ei too endaga kaasa oodatud (arvutatud) läbimüügi kasvu, pole teenindustaseme tõstmisel finantsmajanduslikku õigustust. Näide Firma logistkakulud moodustavad 10,0 milj. kr kuuläbimüügi juures 1,0 milj. kr ehk 10% läbimüügist (ilma km- ta). Brutokasum on seejuures läbimüügist 20% ehk 2,0 milj. kr. Otsustati tõsta teenindustaset, mille tulmusena suurenesid logitikakulud 1,2 milj. kroonini ehk 20%. Marketingikulud ja toodete hinnad jäid seejuures muutumatuteks (ceteris paribus). Selle tulemusena suurenes läbimüük 13,0 milj. kroonini, ehk 30%. Kas teenindustaseme tõstmine antud juhul oli majanduslikult õigustatud? Kui varem moodustasid logistikakulud läbimüügist 10%, siis pärast teenindustaseme tõstmist 9,23% (1,2 / 13 x 100% = 9,23%). Logistikakulu suurenes 0,2 milj. kr, brutokasum aga samal ajal 0,6 milj. kr (3,0 x 0,20 = 0,60).
Juhul kui teenindustaseme tõstmine koos logistikakulude suurenemisega ei too endaga kaasa oodatud (arvutatud) läbimüügi kasvu, pole teenindustaseme tõstmisel finantsmajanduslikku õigustust. Näide Firma logistkakulud moodustavad 10,0 milj. kr kuuläbimüügi juures 1,0 milj. kr ehk 10% läbimüügist (ilma km-ta). Brutokasum on seejuures läbimüügist 20% ehk 2,0 milj. kr. Otsustati tõsta teenindustaset, mille tulmusena suurenesid logitikakulud 1,2 milj. kroonini ehk 20%. Marketingikulud ja toodete hinnad jäid seejuures muutumatuteks (ceteris paribus). Selle tulemusena suurenes läbimüük 13,0 milj. kroonini, ehk 30%. Kas teenindustaseme tõstmine antud juhul oli majanduslikult õigustatud? Kui varem moodustasid logistikakulud läbimüügist 10%, siis pärast teenindustaseme tõstmist 9,23% (1,2 / 13 x 100% = 9,23%). Logistikakulu suurenes 0,2 milj. kr, brutokasum aga samal ajal 0,6 milj. kr (3,0 x 0,20 = 0,60)
annaabi.ee 
