puhkehetkel( töölaulud; tavandilaulud (rahvakalendri kombestikuga seotud); perekonnaelu kajastavad (pulmalaulud, surnu- ja mõrsjaitkud); nekrutilaulud) *Regivärssi esitasid ainult naised (eeslaulja ja koor) * Regivärsilise rahvalaulu tunnusteks on parallelism ehk mõttekordus ja algriim. Mõttekordus ühte mõtet esitatakse eri värssides erinevas sõnastuses N: laula, laula, suukene liigu, linnukeelekene, kirjeldatakse laulmist mõlgu ,marjameelekene, ilutse, südamekene! Algriim - alliteratsioon ehk ühe ja sama kaashääliku kordumine värsis sõnade alguses (esimeses silbis) N: paneme piibud põlema p - alliteratsioon Assonants ehk ühe ja sama täishääliku kordumine värsis N: lõpe, lõpe, põllukene õ - assonants Riimiline rahvalaul on rohkem vaba aja sisustamiseks, seetõttu pole kindlaid teemasid (nagu regivärsilises), on humoorikas, päevakajaline (uued sündmused toovad uued laulud)
Kuule, kus kukub kurja lindu, laksuteleb laiska lindu Lõpe, lõpe, põllukene, vähene mu väljakene Alliteratsiooni ja assonantsi kasutatakse sageli koos, nagu on näha ka eelmisest näitest. Regivärsi algühikuks on värss, mis moodustab sisulise terviku. Värsse seob parallelism ühe värsi mõtet süvendatakse / korratakse eri värssides erinevas sõnastuses. Parallelismirühm võib koosneda kuni kümnest värsist. Laula, laula, suukene, liigu, linnukeelekene, mõlgu, marjameelekene, ilutse, südamakene. KIRJUTA KATKEND KOOLIEEPOSEST. Kas on jälle esmaspäeva, Kas on jälle esmaspäev, kole koolipäev. koledasta koolipäeva? Nüüd saab jälle kuulata direktrissi räuskamist Nüüd saab jälle kuulatessa ja jälle tuleb välisjalatsid ära vahetada. Ei ma direktrissi räuskamissa. taha oma kõrvadesse direktori kurja häält.
Valaks vihma vardaasta: Ikka peab ori olema, Ikka mineja minema, Kohe käima korraline, Varsti käima vaenelapsi, Enne koitu koovitaja, Enne muida musta lindu, Pärast päeva pääsukene. Taara heldus kinkis meile Närtsimata nooruspäevi, Õnne kevadista iga, Alalista palgepuna: Seni kui tuppi solkimata, Kaunakene kitkumata, Iduke ivas veel eluta." Vanem piiga peenikene Pani sõna sõudemaie: "Mis see vaestel maksab noorus, Õnne kevadine ilu, Alapuna palgeilla, Mõlkuv marjameelekene, Katkemata kaunakene, Kui ei armul haudujada, Igatsusest päästijada! Kes see kanu kosimaie, Linde tuleks lunastama, Lestajalga lepitama, Varvasjalga vangist viima, Masajalga meelitama? Tuul ei tule teretama, Õhku õrna hellitama Vaeseid vangipandud lapsi." Kalevite kange poega Pidas naeruks neiu pelgu, Kodukana kohkumista: Mõtles: "Mees küll maksab mehe, Võit jääb siiski võimsamalle. Langeb urgas lamaskille, Küllap uurin uue urka, Kaevan teise kaevandiku, Kust ma pääsen kodu poole
Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja ülesanne on laulu edasi viia, arendada; koor kordab lauliku esitatud värsse. annab talle mõtteaega. Regivärsilisel rahvalaulul on palju liike: hälli-, töö-, kiige-, pulma-, tähtpäeva-, mängu-, sõja-, matuselaulud jt. Regilaulu nimetatakse murdekeeles leelu ja laulmist leelutamiseks. Vt ka alliteratsioon ja assonants. Näiteks: Laula, laula, suukene, liigu, linnukeelekene, mõlgu marjameelekene. Parallelism: ilutse südamekene! Küll saad siiski vaita olla, kui saab alla musta mulla, kena kirstu keskeelle... (Rahvalaul) 42. Remark - märkus. Draamateoses nimetatakse remarkideks autori selgitavaid märkusi tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, zestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta. 43. Riim - häälikute kokkukõla, samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine reavahetus, mis ; aitab
Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja ülesanne on laulu edasi viia, arendada; koor kordab lauliku esitatud värsse. annab talle mõtteaega. Regivärsilisel rahvalaulul on palju liike: hälli-, töö-, kiige-, pulma-, tähtpäeva-, mängu-, sõja-, matuselaulud jt. Regilaulu nimetatakse murdekeeles leelu ja laulmist leelutamiseks. Vt ka alliteratsioon ja assonants. Näiteks: Laula, laula, suukene, liigu, linnukeelekene, mõlgu marjameelekene. Parallelism: ilutse südamekene! Küll saad siiski vaita olla, kui saab alla musta mulla, kena kirstu keskeelle... (Rahvalaul) 42. Remark - märkus. Draamateoses nimetatakse remarkideks autori selgitavaid märkusi tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, zestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta. 43. Riim - häälikute kokkukõla, samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine reavahetus, mis ; aitab
Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja ülesanne on laulu edasi viia, arendada; koor kordab lauliku esitatud värsse, annab talle mõtteaega. Regivärsilisel rahvalaulul on palju liike: hälli-, töö-, kiige-, pulma-, tähtpäeva-, mängu-, sõja-, matuselaulud jt. Regilaulu nimetatakse murdekeeles leeluks ja laulmist leelutamiseks. Vt ka alliteratsioon ja assonants. Näiteks: Laula, kuni elad Laula, laula, suukene liigu, linnukeelekene, mõlgu, marjameelekene, parallelism ilutse, südamekene! Küll saab siiski vaita olla, kui saab alla musta mulla, kena kirstu keskeelle, parallelism valge laudade vahele. reisikiri reisil nähtu ja kogetu põhjal kirjutatud teos. Reisikiri on tavaliselt ülesehitatud kronoloogiliselt. Liigiti eristatakse teaduslikku, populaarteaduslikku ja kunstilist reisikirja. Reisikiri esineb juba antiikkirjanduses. Esimese eesti reisikirja kirjutas Jüri Jürison (18321899)
annaabi.ee 
