E ESTI VABARIIK R ÄPINA AIANDUSKOOL V AARIKAS ISESEISEV TÖÖ K OOSTAS: LEA VARTSUN 1AK2 R ETSENSEERIS: R ÄPINA 2009 SISSEJUHATUS Arvatakse, et vaarikas on üks vanemaid marjakultuure. Esmased kirjalikud andmed vaarika kultuuristamise kohta pärinevad 16. saj keskpaigast Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Esimesed vaarikasordid hakkasid levima 18. sajandi lõpul. Eestlaste esivanemad korjasid metsast vaarikaid tõenäoliselt ammu enne seda, kui hakkasid neid koduaedades kasvatama. Rahvameditsiinis kasutatakse vaarika vilju, lehti, õisi ja varsi. Marjad on väga maitsvad. Süüakse värskelt ja tehakse keediseid, kompotte, mahla, siirupit.
Aedmaasikas Maasikas on üks väärtuslikumaid ja hinnatumaid marjakultuure. Varajase saagikande alguse, suure ja püsiva saagikuse, viljade varavalmivuse, nende meeldiva välimuse, hõrgutava aroomi ja suurepäraste maitseomaduste tõttu on maasikast saanud paljude marjakasvatajate lemmik kultuur. Maasikat saab kiiresti ja kergesti paljundada. Ta annab suure saagi juba järgmisel aastal pärast istutamist. Maasika viljad valmivad Eestis kasvatatavatest marjakultuuridest kõige varem.
- viljapuudeks, - marjakultuurideks. Kasvukoha kliima põhjal jagunevad puuviljakultuurid: - arktilised, - mõõduka parasvöötme kultuurid, - subtroopilised, - troopilised Eluvormide põhjal neli erinevat tootmistehnoloogiaga kultuuride rühma: - puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia, ebaküdoonia), - luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin), - tsitrusviljalised (sidrun, apelsin, mandariin, greipfruut),
.....................................................10 5. Paljundamine............................................................13 6. Maasika istandiku hooldus.............................................14 7. Kokkuvõte................................................................15 8. Kasutatud kirjandus......................................................16 3 Sissejuhatus Maasikas on üks väärtuslikumaid ja hinnatavamaid marjakultuure. Maasikas on väga vormirikas perekond, käesoleva ajani on kirjeldatud üle 50 liigi. Peamiseks maasikaliikide levikualaks on põhjaparasvööde. Mõned liigid on asustatud ka troopikasse ja arktilistelealadele. Oma dekoratiivsete õite, aromaatsete viljade ja nende raviomaduste tõttu pälvis maasikas tähelepanu antiikajal - Kreekas ja Roomas. Vilju korjati metsalagendikel ja nõlvakuil looduslikult kasvavatelt liikidelt. Maasika ümberistutamine looduslikest tingimustest aeda algas juba 14
3 Y6405655.6). Asukohaks on Liisoja talu, Karijärve, Konguta vald, Tartumaa. Püsiorientiirideks on puud. (Joonis 3) Taimestikust on esindatud eelkõige puurinne, õunapuud, pirnipuud ning looduslikult kasvavad kased, rohurindes kasvab aasnurmikas. Rohumaa loomastiku alla kuuluvad teod, sipelgad, vihmaussid, mesilased, sääsed ja mardikad. Veerežiimilt on rohumaa põuakarlik. Inimtegevuse kohta võib öelda niipalju, et viis aasta vältel ei ole seal enam marjakultuure kasvatatud, vaid maa on jäetud rohumaaks. Kuni 2001. aastani kasvatati veel samas kohas rühvelkultuure ning eelmisel sajandil kasvatati ka vilja. Kaeve tehti täpselt selles kohas, kus peeti varem mesilasi, kuid pärast mesilaste surma lõpetati see tegevus, samas jäeti mesitarud alles. 7 Joonis 3. Rohumaakaeve asukoha skeem
- marjakultuurideks. Kasvukoha kliima põhjal jagunevad puuviljakultuurid: - arktilised, - mõõduka parasvöötme kultuurid, - subtroopilised, - troopilised Eluvormide põhjal neli erinevat tootmistehnoloogiaga kultuuride rühma: - puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia, ebaküdoonia), - luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin), - tsitrusviljalised (sidrun, apelsin, mandariin, greipfruut),
aine on pinna- ja põhjaveele, mullale, taimedele, loomade ja inimese tervisele ohutuks muudetud (aeroobse või anaeroobne stabiliseerimise, kompostimise, keemilise või termilise töötlemise või settes sisalduva orgaanilise aine mineraliseerimisega või muul viisil). Omapuhastis piirdub settekäitlus septiku perioodilise puhastamisega. Kohapeal võib sette kompostida või lubjaga stabiliseerida, et see ei haiseks. Maal, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi, on reoveesette kasutamine keelatud. Reoveesette kasutamine põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel on keelatud maa-aladel: · kus mulla pH 5; · mis on liigniisked või üleujutatavad; · mis on külmunud või lumega kaetud. Maa-aladel, kus mulla pH > 5 ja 6, võib põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutada ainult lubjaga stabiliseeritud setet. Maal, kuhu on laotatud reoveesetet, ei tohi:
annaabi.ee 
