Külm sõda oli NSV Liidu ja Idaploki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Eesmärgiks oli enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Tekitati konflikte ja kriise, ähvardati ja luurati. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas ja NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida- Euroopas. Osapoolteks olid NSV Liit ja talle alluvad marionettriigid Ida-Euroopas, Ameerikas, Aasias, Aafrikas ja USA teiste kapitalistlike riikidega (Inglismaa, Saksamaa Liitvabariik, Prantsusmaa). Vastasseisu peamised valdkonnad olid võidurelvastumine ning võitlus mõjuvõimu pärast Euroopas ja maailmas. Osapooled üritasid vastaspoolt hirmus hoida, kuid samas kartsid mõlemad pooled vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Peamiseks argumendiks olid massihävitusrelvad, mille kasutamine põhjustab palju purustusi, nt tuuma-, keemia-ja bioloogilised relvad
Albaania, Hispaania kodusõda 1936- 1939, teise maailmasõja peaproov! Sõjalised liidud : Berliin – Rooma telg- 25.oktoobril 1936 sõlmitud sõjalis-poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Kolmikpakt - Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel 27. septembril 1940 sõlmitud leping, mis sätestas nendevahelise koostöö tingimused ja teineteise mõjusfääride vastastikuse tunnustamise. Hiljem liitusid sellega veel mitmed Saksamaa liitlas- ja marionettriigid. Hispaania kodusõda - algas 17.–18. VII 1936 Hispaania Maroko ja mitme Hispaania linna garnisonide mässuga Rahvarinde valitsuse vastu. Mässuliste poolt septembris 1936 riigipeaks kuulutatud Francisco Franco Bahamonde sai toetust Saksamaalt ja Itaaliast ning saavutas vabariiklaste üle 28. III 1939 võidu (vabariiklasi toetasid NSV liidust jt riikidest tulnud vabatahtlikud). Lääneriikide mittevahelesegamispoliitika ( rahustamispoliitika)-
kohalikke NSVL-meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). Lisaks olid erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes Raudne eesriie – mõtteline joon, mis eraldas kahte maailma: Ida-Euroopat ja Lääne-Euroopat Külma sõja osapooled : NSV Liit ja talle alluvad marionettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja-Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Kõigile neile olid iseloomulikud: diktatuurirežiimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte) “ sotsialistlik demokraatia” (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike
sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVLmeelseid kommuniste, kasutades repressioone ja Mariia Kurisoo ajaloo konspekt valimiste võltsimist moodustati Moskvameelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). Külma sõja osapooled: · NSV liit ja talle alluva marionettriigid Ida-Euroopas = nn. SOTSIAALMILEER (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik , Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja Korea, Hiina RV, PõhjaVietnam, Mongoolia), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Kõigile neile olid iseloomulikud: Diktatuurireziimid Sotsiaaldemokraatia Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle
annaabi.ee 
