pardid 5. küülikud 5. vutid 6. nutriad Ulukid: Metslinnud: 1. põdrad 1. tedred 2. metskitsed 2. metsised 3. metssead 3. põldpüüd 4. karud 4. pardid 5. jänesed 5. faasanid Marineeritakse kõiki lihasid, kindlasti tuleb marineerida küüliku- ja ulukite liha, samuti metslindude liha. Marinaadivedelikuks kasutatakse: 1. veini punast, valget, portveini, madeirat 2. äädikat veini, marja- ja lauaäädikas, õlu 3. sidrunimahla ja teisi hapusid mahlu lisandiks konjakit, sojakastet, vürtsikastet Marinaadide maitsestamiseks kasutatakse: 1. kõiki pipraid, ka 2. nelki 3. kadakamarju maitsepipraid 4
KÕRVENÕGES · Iseloomulikud tunnused: Lehelaba piklikmunajas, alusel südajas, kuni 6 cm lai. Taimed tumerohelised, nii liht- kui kõrvekarvadega. Õiekate väike. Õisikus ainult emas- või isasõied. Kõrgus 30-200 cm. · Levik: Metsades, karjamaadel, mererannas, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb juulis, augustis. · Rühm: Õistaim · Kasutamine: Taime on kasutatud kiu saamiseks. Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Lehtedest saadud värvainet kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Ravimtaim, lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul. Reumavalude puhul tehakse nõgesevanne ja viheldakse nõgesevihtadega. Keedist on kasutatud juuste väljalangemise ja kõõma korral pea pesemiseks. Juurtest ja lehtedest saadakse rohelist värvi. · Milliseid taimeosi kasutatakse: J...
Eestis kasvab looduslikult kolme liiki pihlakaid: harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) pooppuu (Sorbus intermedia) tuhkpihlakas (Sorbus aria) Kasutamine Pihlakas on õue- ja õnnepuu ning rahva uskumustes alati olnud tähtis ravi- ja tõrjemaagias. kasvatatakse ilusate õite ja viljade tõttu ilupuuna viljad kõlbavad süüa ja on tervislikud.( Võib süüa toorelt, neist võib teha moosi, dzemmi, kisselli, marmelaadi ja zeleed, neist saab teed ja neid marineeritakse. Kuivatatud marjadest valmistatud pulbrit pannakse pirukatesse. puit on raske, elastne ja tugev ning sobib seetõttu hästi tisleritöödeks. Rahvameditsiinis kasutatakse pihlakamarju skorbuudi ja verejooksu vastu, diureetikuna, higistama ajava vahendina ja lahtistina. Pihlakas on tähtis toidutaim paljude liblikate ja lindude jaoks. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0001/pihlakas.html http://www2.archimedes.ee/noorteadlased/06_Poim.htm http://et.wikipedia
12.00-13.00 supp; liha- või kalaroog aedviljade, kartuli või nuudlitega joogiks mahl, mineraalvesi, õlu või vein(Reinvein) Õhtuoode- kohv ja kook Õhtusöök e. abendbrot- 19.00-20.30 sarnaneb lõunasöögiga, kuid juurde pakutakse leiba Tüüpiline Saksa toit on üks rasvane ja tugev talupojalõuna 4,5 miljn. tonni sealiha aastas Valmistusviisid Lihast ja köögiviljadest valmistatakse pajaroogasid Kala hautatakse või keedetakse Aedvilju keedetakse, marineeritakse ja kasutatakse toorelt Piirkondlikud erinevused Põhja-Saksamaale on iseloomulikud mereannid: heeringas, forell, angerjas Lõuna-Saksamaa: erinevad pastatooted Lääne-Saksamaa: mõjutused Prantsusmaalt Mõnedes piirkondades on populaarne õlle- ja leivasuppide valmistamine Üldiselt on toidud rasvased ja rammusad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Grusiinide külalislahkuse märgiks on pidulauad alati kaetud vähemalt kahes kihis kõiksugu hõrgutavaga. Meestel olid spetsiaalsed vahendid, millega toestada taldrikuid ja toiduliudasid, et neil saaks nagu naridel inimesi kõike head ja paremat kanda. Külalislahkus räägib ka sellest, mida süüakse. Kui ikka pakutakse, siis kõige kõrgematel riiulitel seisvat märjukest ning parimaid palasid rahvuslikust külmutuskapist. Kui grusiinide peamiseks lihaeelistuseks on lammas, siis pidulauale marineeritakse nii veist kui siga, keedetakse sülte ning tehakse kõiksuguseid hautisi, kooke ja loomulikult hinkalisid. Gruusia rahvustoidud . Hinkalid Hartso Hatsapuri Gruusia rahvustoidud Toite, mis Gruusiaga seostub, on terve plejaad: Lobio - punastest ubadest salat. Hartso - tugev riisi ja lambalihasupp. Sikhirtma - kerge ning maitsev kanasupp. Chizhi-pizhi - võis ja munas praetud maks ja põrn. Saslõkk - tallest kerge äädika marinaadiga küpsetatud roog.
Siledakooreline, varajane. Väga saagikas taim. Viljad on kõrge kvaliteediga ja säilitavad suurepärase sisestruktuuri. Taimed võib ette kasvatada või külvata otse avamaale. Hea hoidiste valmistamiseks. 3. Mehhiko pisikurk- väike kurk, mehhiko kurk, arbuusike, sebrake. Kasvatatakse kui üheaastaseid taimi. Noorte viljade maitse meenutab kurki, ainult koor on hapukas. Vilju süüakse toorelt, marineeritakse, kasutatakse salatites, võib valmistada mitmesuguseid kurgiassortiisid. Kasvatatakse nagu tavalisi kurke. Külvata kastidesse veebruarist aprillini, avamaale maist juunini. Taimed istutada kasvuhoonesse mais-juunis. II PIKAVILJALISED KURGI SORDID 1. Kurk ´Telegraph improved Varajane ja kõrge saagikusega. Viljad on pikad ja ilusad. Külvatakse potti veebruari lõpust aprilli lõpuni. Kasvuhoonesee istutatakse mai alguses.
Liigid Eestis kasvab looduslikult kolme liiki pihlakaid: v harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) v pooppuu (Sorbus intermedia) v tuhkpihlakas (Sorbus aria) Harilik Pihlakas Tuhkpihlakas Pooppuu Kasutamine Pihlakas on meetaim. Tema vilju võib süüa toorelt, neist võib teha moosi, dzemmi, kisselli, marmelaadi ja zeleed, neist saab teed ja neid marineeritakse. Kuivatatud marjadest valmistatud pulbrit pannakse pirukatesse. Rahvameditsiinis kasutatakse pihlakamarju skorbuudi ja verejooksu vastu, diureetikuna, higistama ajava vahendina ja lahtistina. Tänapäeva meditsiin pihlakamarju ei kasuta. Küdoonias ehk aiva Küdoonia ehk aiva (Cydonia) Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu. Leviala
Marinaad Kui grillitavale lihale tahetakse tugevamat maitset, võib valmistada marinaadi. Liha saab marinaadiga parema maitse ning pehmeneb küpsetamisel kiiremini. Kala ja köögivilja marineeritakse eelkõige uute ja põnevate maitsete saamiseks. Marineerida võib mõnest tunnist mõne ööpäevani. Väga sageli valmistatakse marinaadid õlust, piimast, mineraalveest, veinist, veiniäädikast, õlist (õli pikendab marinaadi säilivust). Kuivmarineerimise puhul maitseainete segu pehmendab liha, kala või lindu ning samal ajal moodustub toiduaine omast mahlast maitsestatud vedelik. Marineeritavat toiduainet hoitakse jahedas ruumis. Marinaadi all peab olema kogu
Mere ja jõgede ääres kasutatakse palju kala-ja teisete mereloomade liha ning teisi saadusi. Maitsestamine Toite vürtsitatakse kohalike vürtsidega väga teravalt. Eriti hinnatud on mitmesuguste vürtside segud niihästi pulbrina kui ka püdelate segudena. Viimaste põhiaineks on sageli Paprika, Tsilli, Tomatipüree või Sojakaste. Soola kasutatakse tagasihoidlikult. Pipar - sadades variantides, ühtesid süüakse toorelt, teised marineeritakse äädikas ja kolmandad kuivatatakse. Nad sisaldavad palju vitamiini C, A, B, E ja on head isutekitajad. Vürtsid Tsilli Sojakaste Magustoidud Magustoiduna süüakse peamiselt puuvilju- Apelsine, Mangosid, Virsikut jt., kuid valmistatakse ka kuumutatud toite Munadest, pähklitest, puuviljadest ja suhkrust. Tihti lisatakse toidule pruuni, rafineerimata suhkrut. Selle maitse erineb valgest suhkrust. Tarvitatakse ka Melassi. Tortiljad
Oapastad Austrikaste Porrulauk Bambusevõrsed Riis Hiina nuudlid Riisivein Ingver Riisiäädikas Koriander Seesamiseemned Liiliapungad Seesamiõli Sojaidud Sichuani pipar ehk fagara Sojakaste Toitude valmistamine Riisi toiduks valmistamine on Hiinas suur kunst Riis keedetakse enamasti aurus, et see jääks läikiv ja sõmer Lihapalad tavaliselt marineeritakse, keetmisel ei tohi liha laguneda Valmistusviisid on samasugused nagu meilgi keetmine, hautamine, aurus keetmine, praadimine, küpsetamine ja grillimine Leib ja teraviljatooted Riisi ja nisu kasutatakse aurutatud leibade ja klimpide valmistamiseks Eelistatud on pikateraline riis Nisust valmistatakse nuudleid Nisu ja riisi ei sööda kunagi samal söögikorral Rasvained Tavalisemad on maapähkliõli, maisiõli, sojaõli ja rapsiõli
oma kvaliteedi. · Hapendamine ja marineerimine- konserveerivaks aineks on hapendamisel piimhape, mis tekib piimhappelise käärimise tulemusena; · Marineerimisel aga äädikhape, mida lisatakse 0,5-2% ulatuses · Köögiviljade hapendamisel on konserveerivaks aineks keedusool (vahel nimet. Selliseid tooteid ka soolatud toodeteks) · Hapendatakse kurke, arbuuse, tomateid, seeni jne. Marineeritakse tavaliselt puu- ja köögivilju, marju, seeni heeringaid ja teisi kalu · Hapu keskkond põhjustab mikroobide elutegevuse katkemise, mille tagajärjel nad võivad hävida Soolamine · Tugev soola kontsentratsioon, sattudes toiduainetesse, kisub välja rakkudevahelise ja osaliselt ka rakkude vee ning lahustudes vees, suurendab selle tihedust. · Sellises tihedas keskkonnas, kõrgendatud rõhu all arvestavad mikroobid väga halvasti
aastatest on teada, et krevette saab ka kultuuris kasvatada algas nende märkimisväärne tootmine alles 1970- datel, kuid sealt alates on mahud järsult suurenenud. Krevette süüakse omaette toiduna ning lisandina paljudes toitudes. Kaheksajalg Kaheksajala liha on roosakasvalge ning kohati ka vintske. Seepärast tuleb teda kõigepealt keeta, et liha pehmeneks. Lisaks keetmisele kahksajalgu veel hautatakse, praetakse ja grillitakse koos tomatitega veinis või marineeritakse oliiviõli ja küüslauguga. Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. Tindikotis leiduvat tinti võib kasutada makaronide, suppide ja hautiste toonimiseks ja maitsestamiseks. Kulinaarses mõttes peetakse kaheksajalga väärtuslikuks vähestes piirkondades: Vahemere ääres, Aasias, eriti aga Jaapanis. Krabi
on pehme. Kalaliha tõstetakse süldi seest välja, puhastatakse luudest ja nahast ning asetatakse väikestesse külma veega niisutatud vormidesse. Kalaleem kurnatakse, lisatakse ettevalmistatud zelatiin, kuni see sulab. Kalasüldil lastakse jahedad tarduda. 10.Milliste lisanditega serveeritakse soolakalu? Lisandiks sobib või, mugulsibul, sibul- ja murulauk, sidruniviilud, praetud saiaviilud. 11.Kuidas valmistatakse marineeritud kalasuupisteid? Marineeritakse värskeid, keedetud või praetud kalu, samuti soolakalu. Kala laotakse happekindlasse nõusse või klaaspurki, iga kihi vahele tõstetakse jahtunud marinaadkaste. Marinaad peab ulatuma paar sentimeetrit üle kalade. Kalu hoitakse marinaadis 1-2 päeva. 12.Millistest suupistetest koostatakse kalavaagen? Nt : kalapalle, räimepihve, heeringat, kilu, konserveeritud kalasaadusi, suitsukalu 13.Millised lisandid sobivad kalavaagnale?
mineraalaineteks. · Mügarbakterid seovad õhulämmastikku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega. · Inimesed kasutavad baktereid toiduainetööstused, põllumajanduses, meditsiinis, energeetikas ja isegi sõjalistel eesmärkidel. · Toiduainete säilitamiseks muudetakse keskkond bakteritele mittesobivaks. Selleks toiduained kuivatatakse, soolatakse, suhkrustatakse, marineeritakse või suitsutatakse. · Bakterite hävitamiseks toiduaineid ka steriilitakse või pastööritakse. · Inimorganismis on kasulikke baktereid, kahjutuid kaaslejaid ja haigust tekitavad baktereid · Bakterhaiguste vältimisel on oluline osa nii organismi loomulikel kaitsesüsteemidel kui ka bakterhaigusi ennetaval vaktsineerimisel. · Bakterhaigusi ravivad arstid antibiootikumidega. Bakterid satuvad inimorganismi: 1. sissehingatava õhuga (tuberkuloosi tekitaja) 2
Toiduainetes on vähe suhkurt ja sobib laktoositalumatuse korral. Ülihapud hapnemissaadused võivad põhjustada mao ärritust. Hapendatud tooted: hapupiim, hapukoor, jogurt, keefir,hapendatud pett, kohupiim, juust jt. Köögiviljadest hapendatakse: kapsast, kurke,õuna,tomateid,kasemahla ja peete jt... Marineerimine- põhineb äädikhappe konserveerival toimel. Äädikhappe ja soola lahus takistab (hävitab või pidurab) mikroobide arengut. Marineeritakse: liha,seeni,puu- ja köögivilju. Ei soovitata mao- ja soolestukuhaiguste korral ning väikelastele. Suitsutamine Kuumsuitsutamine- toimub temperatuuril max. 140°C. Tooted mahlasemad, õrnemad, sisaldavad palju niiskust ja säilivad suhteliselt halvasti. Külmsuitsutamine- toimub temperatuuril max. 40°C. Tooted sisaldavad vähem niiskust ja säilivad paremini, kui kuumsuitsutatud tooted. ERITOIT
Kõige tuntum supp on paks kalasupp( bouillabaisse), mida eri piirkondades valmistatakse erinevalt. Populaarsed on veel supid sibula ja kartuliga. Lihatoidud Kasutusel on peaaegu kõik lihasordid, ehk veidi vähem tarvitatakse sealiha. Parimat loomaliha toodab Burgundia. Erinev liha valmistatakse erisuguselt ette. Kui väikeste metsloomade liha hoitakse enne toiduks tegemist paar ööpäeva õhu käes, siis suurulukite liha marineeritakse. Üks prantslaste lemmiktoite on biifsteek praekartulitega, kusjuures liha jäetakse sees peaaegu tooreks. Kalatoidud Kalatoite valmistatakse palju ning mitmesugustest kaladest( tursk, lest, haug, skumbria, karpkala) ja teistest mereandidest ( krevetid, merekarbid, vähid). Prantslaste lemmikkala on merikeel ja eriti palju nõutakse toite ka austritest. Magustoidud ja küpsetised Magustoitudest on prantslaste lemmikud vahukoor, puuviljakompotid ja jäätis. Väga hinnatakse
määrida. Siis lõigata kalad tükkideks ja laduda tihedalt püsti purkidesse. Võib lisada ka soola ja tilli. Külm või leige vesi kallatakse nõusse nii, et see ulatuks niisama kõrgele, kui on kala purgis. Seejärel purke kuumutada. Konserve tuleb hoida pimedas, jahedas ja õhurikkas kohas. (joonis 8) Joonis 8. Kalakonserv 22 Kalade marineerimine Marineerida võib mitmesuguseid kalu. Marineeritakse naturaalselt, praetult ja röstitult. Kui kalu tahetakse pikka aega säilitada, pannakse nad õhukindlalt suletatavatesse purkidesse ja steriliseeritakse. Kõige rohkem marineeritakse angerjaid. Natuke vähem marineeritakse silmusid. (joonis 9) Joonis 9. Marineeritud kala 23 Kala kaubanduses Suurimad kalapüüdjad riigid : · Hiina · Peruu · Jaapan · Tsiili (prügikala) · Norra Kalanduse vormid:
Kausi põhja panna rest või kummuli pööratud taldrik, kalad laduda sellele ühtlase kihina, katta pealt kaane või riidega. Nii säilivad kalad paar päeva. Soolveega soolatud kalad säilivad halvemini. Küllastunud soolvees võib kalu hoida kuni 30 min, siis võtta välja, nõrutada ja töödelda. Kui kala hoida pikemat aega soolaga, muutub kalaliha tuimaks. Merekalad säilivad värsketena, kui nad mähkida äädikaga immutatud rätikusse. Enne praadimist või hautamist marineeritakse neid vürtsi, soola ja 10 tilga taimeäädikaga. Kalakonserve, kalamarja, kuivatatud kala, suitsukala ja soolakala hoitakse külmkambrist kaugemal, külmutuskapi alumistel riiulitel. Külmutatud kala ja kalafilee mähitakse puhtasse paberisse ja paigutatakse kuni valmistamiseni külmkambrisse.
Eestis väga sage. Seened puhastatakse, vanematel seentel eemaldatakse ka torukesed seenekübara alt. Puravikud loputatakse ja nõrutatakse, suuremad seened tükeldatakse. Kivipuraviku jalg on jäme ja toitaineid sisaldav. Jalgadelt kaabitakse väline tumedam kiht ära, nad tükeldatakse ja säilitatakse koos seenekübaraga või eraldi nõus. Puravikke võib tarvitada ka kupatamata praetult, marineerimiseks ja suppideks. Kivipuravikku säilitatakse õhukindlalt suletud purkides või marineeritakse, samuti säilitatakse neid ka praetult ning sobivad ka kuivatamiseks Trühvel Trühvel on mustjas ümmargune krobeline väga intensiivse maitse ja lõhnaga, gurmaanide poolt kõrgelt hinnatud seen, mis kasvab maa sees. Peaaegu kõik trühvlid kuuluvad kottseente hõimkonda. Esimesed kirjalikud ülestähendused trühvlite kohta pärinevad Theophrastuse sulest 4. sajandist eKr. Sel ajal ja hiljemgi oli trühvlite päritolu suur müsteerium, mille üle arutleti kirglikult.
praetud külge. Maitsestamiseks kasutatakse soola, pipraid, paprikapubrit, maitsesooli, maitseainesegusi. Portsjontükke praetakse 10-20 minutit. 11) Nimeta vähemalt 5 pooltoodet väikelooma lihast ja iseloomusta neid Seapraad tehakse sea reietükist, seljatükist. Maitsestatakse ja praetakse või küpsetatakse ahjus. Snitsel võetakse kondita seljatükk, vasardatakse, vormitakse ja paneeritakse, küpsetatakse Saslõkk lihast lõigatakse kuubikud, marineeritakse ja grillitakse. Eskalopp valmistatakse fileest või seljatükist 1-1,5 cm paksused viilud, vasardatakse ja praetakse Kanakoivad tehakse kanalihast, paneeritakse või maitsestatakse ja paneeritakse 12) Kirjelda kohupiimatoitude valmistamis, kasutamine Kohupiimast valmistatakse külmi ja sooje toite, erinevaid suupisteid, magustoite, vormiroogasi. Kasutatakse täidisena taignatoodetes ning valmistatakse klimpe ja kastmeid.
Oma kombitsatest võib kaheksajalg loobuda ka ennast päästes. Just sedamoodi nagu saba loovutav sisalik. Enne seda saadab ta vaenlase poole siiski kuni kuus oma tindist teisikut. Kulinaarses mõttes peetakse kaheksajalga väärtuslikuks vähestes piirkondades: Vahemere ääres, Aasias, eriti aga Jaapanis. Kulinaarne tähtsus on ennekõike harilikul kaheksajalal. Reeglina turustatakse 50-100 cm pikkuseid eksemplare. Kaheksajalga grillitakse, hautatakse koos tomatitega veinis või marineeritakse oliiviõli ja küüslauguga. Kasutatakse ka salatites. Kaheksajala liha on sitkevõitu ja seda on vaja eriliselt töödelda (taguda), et liha muutuks muredamaks. Sügavkülmutatud kaheksajalaga seda probleemi ei ole, sest külmutamine muudab liha muredaks. 5 Vähid Vähid on veeloomad. Öeldakse, et vähid on sama olulised vees nagu putukad maismaal. Kuna
mineraalaineteks mügarbakterid seovad õhulämmastikku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega inimesed kasutavad baktereid toiduainetööstuses, põllumajanduses, meditsiinis, energeetikas ja isegi sõjalistel eesmärkidel toiduainete säilitamiseks muudetakse keskkond bakteritele mittesobivaks. selleks toiduaineid kuivatatakse, soolatakse, suhkrustatakse, marineeritakse või suitsutatakse bakterite hävitamiseks toiduaineid ka setriilitakse või pastööritakse inimorganismis on kasulikke baktereid, kahjutuid kaaslejaid ja haigust tekitavaid baktereid bakterhaiguste vältimisel on oluline osa nii organismi loomulikel kaitsesüsteemidel kui ka bakterhaigusi ennetaval vaktsineerimisel bakterhaigusi ravivad arstid antibiootikumidega mügarbakterid – elavad liblikõieliste taimede ja leppade juurtel
alatiseks taga igatsema hapendatud rukkileiba ja hapukapsast. Pärisomaks peavad eestlased ka sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sülti. Omaette fenomen on 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu, mida tänapäeval säilitatakse plekktoosides, vanasti aga kaheliitristes plekkmannergutes. Soolasilk kipub linnades oma tähtsust kaotama, asemele on astunud praetud räim, mida süüakse esiti kuumalt, seejärel külmalt, ülejääk aga marineeritakse. Kalasõber ei lase mööda juulis-augustis ette tulevat võimaliust maitsta praetud või grillitud lesta, võrratu maitseelamus on kuum lõhnav suitsulest. Selliseid delikatesse nagu sprotid, marineeritud või suitsuangerjas ja röstitult marineeritud silm leiab purki või karpi panduna kauplusest aastaringselt. Eesti üks omapära on metsaseened, mida võiks kutsuda ka taimetoitlase ulukilihaks. Marineeritud riisikad või salati soolariisikatest hapukoore ja sibulaga leiab peolaualt,
Passeerimine Passeerimine on toiduaine lühiajaline kuumutamine väheses rasvaines. Passeerimist kasutatakse nt punapeedi ja porgandi puhul enne supile lisamist. Selliselt talitades annavad värvilised köögiviljad hilisemal kuumtöötlemisel intensiivsema värvuse ning köögiviljad valmivad kiiremini. Marineerimine Toiduaine maitsestamist erinevate maitsestatud kastmetega enne termilist töötlemist nimetatakse marineerimiseks. Selleks kasutatavat kastet nimetatakse marinaadiks. Liha marineeritakse selleks, et: • muuta liha maitsvamaks; • hapu marinaad pehmendab liha kui marineerimise aeg on piisavalt pikk ning seetõttu kulinaarne valmimine kiireneb, • marinaad pikendab liha säilivust. Marineerimise aeg võib olla mõnest tunnist kuni paari päevani, Marineerimisel on ka laiem tähendus, mida kasutatakse konserveerimisel. Marineerimiseks nimetatakse toiduainete, nt kurkide, tomatite hoidistamist marinaadiga. Marinaad sisaldab
samuti aluste, vase ja rauaga kokku puutumisel. C-vitamiin kaob aedvilja külmtöötlemisel on suurimad selle koorimisel, tükeldatult õhuhapniku ja valguse käes hoidmisel, metallriividel riivimisel, hakkmasinast läbiajamisel. 22. Miks ei tohi köögivilja hoida puhastatult ja tükeltatult vees? 23. Miks asetatakse hea puljongi saamiseks liha keema külma veega? 24. Miks asetatakse köögivili keema soolaga maitstatud keeva vette? 25. Miks marineeritakse liha enne kuumtöötlemist? 26. Miks keetetakse liha nõrgas kuumuses. 3. MAITSEAINED JA ROOGADE MAITSESTAMINE 1. Miks toite maitsestatakse? Selleks, et neid veelgi väärtuslikumalt ja isuäratavamaks muuta. 2. Mis on maitseaine? On sellised toiduained, mida kasutatakse toitude, jookide, küpsetiste maitse täiendamiseks ja parandamiseks ning neile maitsenüansside lisamiseks. 3. Mida nimetatakse klasikalisteks vürditeks? On enamikus pärit troopikast või lähitroopikast
[toidutare.ee] Valge pipar saadakse musta pipra küpsetest punastest viljadest. Valmisvürts on ümmargune siledapinnaline määrdunudvalge tera, mille sisemus on veidi kollakas. Valget pipart toodetakse Indo-Hiinas ja Malaisias. Maitselt on ta vähem terav, kuid aroomikam kui must pipar. Valge pipar kuulub vürtsisegude, eriti mõõdukalt teravamaitseliste heledate karride koostisesse. Säilitatakse kuivatatult. [toidutare.ee] Rohelist pipart saadakse varajasest piprataimest. Piprakaunad marineeritakse kas äädikas või soolas. Eraldi seda pipart väga ei kasutata, seda lisatakse vahel sinepisse. Euroopas kasutatakse seda piprasorti väga vähe.[uni- graz.at/~katzer/engl/Pipe_nig.html] Punast pipart saab umbes samamoodi kui rohelistki, kuid seda tehakse küpsetest viljadest. Nii säilib ka värv ning valmis terad on punast värvi. Punane on veelgi vähem kasutusel ning seda kuivatab teadaolevalt vaid üks firma Indias. [uni- graz.at/~katzer/engl/Pipe_nig.html] Nelk
kõiksugu hõrgutavaga. Pole varem näinud, et pidulauda pannakse kraami kahes kihis. Meestel olid spetsiaalsed vahendid, millega toestada taldrikuid ja toiduliudasid, et neil saaks nagu naridel inimesi kõike head ja paremat kanda. Külalislahkus räägib ka sellest, mida süüakse. Kui ikka pakutakse, siis kõige kõrgematel riiulitel seisvat märjukest ning parimaid palasid rahvuslikust külmutuskapist. Kui grusiinide peamiseks lihaeelistuseks on lammas, siis pidulauale marineeritakse nii veist kui siga, keedetakse sülte ning tehakse kõiksuguseid hautisi, kooke ja loomulikult hinkalisid. Toite, mis Gruusiaga seostub, on terve plejaad. Näiteks lobio, mis on punastest ubadest salat, mida igal pool muu toidu kõrvale pakutakse. Põline Gruusia roog, mida saab valmista miljonil erineval viisil ning iga perenaine on oma versiooni salatist loonud. On variante, kus on terved oad, mida maitsestatud veiniäädikate ja vinegrettidega, on
· Samuti esineb teda Assooridel, Kanaari saartel ja Cabo Verdes. · Kulinaarses mõttes peetakse kaheksajalga väärtuslikuks vähestes piirkondades: Vahemere ääres, Aasias, eriti aga Jaapanis. · Ta toitub vähkidest ja molluskitest. · Kulinaarne tähtsus on ennekõike harilikul kaheksajalal (Octopus vulgaris). · Reeglina turustatakse 50-100 cm pikkuseid eksemplare. · Kaheksajalga grillitakse, hautatakse koos tomatitega veinis või marineeritakse oliiviõli ja küüslauguga. · Kasutatakse ka salatites. · Kaheksajala liha on sitkevõitu ja seda on vaja eriliselt töödelda (taguda), et liha muutuks muredamaks. · Sügavkülmutatud kaheksajalaga seda probleemi ei ole, sest külmutamine muudab liha muredaks. · Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. 15
Räim koeb kõval, kivisel või kruusasel põhjal 220 m sügavuses. Räim on Läänemere peamine töönduskala, andes poole sealsest kalasaagist. Teda püütakse tavaliselt ranna lähedalt seisevvõrkude ja seisevnootadega.Rohkem kui pool kogu saagist läheb konservide valmistamiseks (sprotid õlis ja räim tomatis). Erilise küpsetusmeetodi abil saadakse poolsuitsuräim. Väiksem osa saagist realiseeritakse jahutatult või külmutatult. Räime marineeritakse, suitsutatakse, praetakse või küpsetatakse hapukoore ja tilliga. 19541956 prooviti räime aklimatiseerida Araali merre. Kolm aastat pärast marja toomist Araali hakkasid räimed seal juba kudema. Esimestel aastatel kasvas räim Araalis väga hästi, tunduvalt paremini kui Liivi või Visla lahes, kust ta pärines. Räim sõi vähikesi Diaptomus ja Dikerogammarus, aga nende arvukus hakkas tunduvalt vähenema. Toidupuuduse ning
PEAJALGSED 5.1 KAHEKSAJALG Kaheksajalg kuulub peajalgsete sugukonda, mille esindajaid leidub maakera kõikides soojades meredes. Kulinaarses mõttes peetakse kaheksajalga väärtuslikuks vähestes piirkondades: Vahemere ääres, Aasias, eriti aga Jaapanis. Kulinaarne tähtsus on ennekõike harilikul kaheksajalal (Octopus vulgaris). Reeglina turustatakse 50-100 cm pikkuseid eksemplare. Kaheksajalga Grillitakse, hautatakse koos Tomatitega Veinis või marineeritakse Oliiviõli ja Küüslauk-uga. Kasutatakse ka salatites. Kaheksajala liha on sitkevõitu ja seda on vaja eriliselt töödelda (taguda), et liha muutuks muredamaks. Sügavkülmutatud kaheksajalaga seda probleemi ei ole, sest külmutamine muudab liha muredaks. Kaheksajalad on kalmaaride ja seepiate ehk tindikalade sugulased. Maitsev, kergelt vintske kaheksajala liha on väga populaarne Jaapanis ja Vahemeremaades.
Eestis tuntuim söödav tigu on viinamäetigu. Peajalgsed Kaheksajalg kuulub peajalgsete sugukonda, mille esindajaid leidub maakera kõikides soojades meredes. Kulinaarses mõttes peetakse kaheksajalga väärtuslikuks vähestes piirkondades: Vahemere ääres, Aasias, eriti aga Jaapanis. Kulinaarne tähtsus on ennekõike harilikul kaheksajalal (Octopus vulgaris). Reeglina turustatakse 50-100 cm pikkuseid eksemplare. Kaheksajalga Grillitakse, hautatakse koos Tomatitega Veinis või marineeritakse Oliiviõli ja Küüslauguga. Kasutatakse ka salatites.Kaheksajalad on kalmaaride ja seepiate ehk tindikalade sugulased. Maitsev, kergelt vintske kaheksajala liha on väga populaarne Jaapanis ja Vahemeremaades. Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema
Et riis jääks läikiv ja sõmer, keedetakse seda enamasti aurus. Soola ei lisata. Sool antakse lauas riisi kõrvale. Loomaliha juurde eelistatakse pruuni riisi. · Hiina kokk ei lase midagi raisku minna. Kõik taimede lehed ja varrekesed leiavad kasutamist supis, salatis või maitsestamiseks. · Toiduainete ettevalmistamisel pööratakse suurt tähelepanu lõikamisele. Lõigatakse kuubikuteks, ribadeks või õhkõhukesteks viiludeks. · Lihapalad tavaliselt marineeritakse, keetmisel ei tohi liha laguneda. · Valmistusviisid on samasugused nagu meilgi keetmine, hautamine, aurus keetmine, praadimine, küpsetamine, grillimine. Kiirelt praadimine on köögiviljadele ja veiselihale, aurutamine ja hautamine on kalale ja köögiviljadele. Iseloomulik on kuumtöötlusvõtete kombineerimine · Hiina toitude puhul on tähtis harmoonia, mis saavutatakse läbi kontrastide.
Räim on Läänemere peamine töönduskala, andes poole sealsest kalasaagist. Teda püütakse tavaliselt ranna lähedalt seisevvõrkude ja seisevnootadega. Rohkem kui pool kogu saagist läheb konservide valmistamiseks (sprotid õlis ja räim tomatis). Erilise küpsetusmeetodi abil saadakse poolsuitsuräim. Väiksem osa saagist realiseeritakse jahutatult või külmutatult. Räime marineeritakse, suitsutatakse, praetakse või küpsetatakse hapukoore ja tilliga. 19541956 prooviti räime aklimatiseerida Araali merre. Kolm aastat pärast marja toomist Araali hakkasid räimed seal juba kudema. Esimestel aastatel kasvas räim Araalis väga hästi, tunduvalt paremini kui Liivi või Visla lahes, kust ta pärines. Räim sõi vähikesi, aga nende arvukus hakkas tunduvalt vähenema. Toidupuuduse ning vaenlaste ja toidukonkurentide arvukuse tõttu Araali
ja keeta edasi,sest lôhnavad eeterlikud ôlid keetmisel eralduvad ôhku ühes auruga. VÔILILL Hariliku vôilille juured vôivad asendada kohvi.nad sisaldavad:5% valku,2% ôunhapet,10% suhkrut,53% tärklisainetinuliini.Inuliin muutub röstitud suhkruks.Vôilille juured on magusad,nendega vôib juua teed.Röstitud juured jahvatatakse ja tarvitatakse nagu kohvi.Vôilille noori valkjaid lehti kasutatakse salatina.Ôienuppe marineeritakse ja nendega asendatakse kaapreid (lisatakse suppidesse). SIGUR Siguri juurtest toodetakse suhkrut,aetakse piiritust.siguri lisandeid vôib lisada kohvile,mis on valnistatud tammetôrudest. KASK Enne lehtepuhkemise algust puuritakse juba suureks sirgunud noore kase tüvesse oherdiga auk,kuhu surutakse kasepuust vôi lepapuust tila,mida mööda hakkab tilkuma kasemahl.Üks kasepuu vôib anda terve kevade jooksul kuni 4 ämbritäit mahla.Kasemahl mis on magus,ôige
keedetakse seda enamasti aurus. Soola ei lisata. Sool antakse lauas riisi kõrvale. Loomaliha juurde eelistatakse pruuni riisi. · Hiina kokk ei lase midagi raisku minna. Kõik taimede lehed ja varrekesed leiavad kasutamist supis, salatis või maitsestamiseks. · Toiduainete ettevalmistamisel pööratakse suurt tähelepanu lõikamisele. Lõigatakse kuubikuteks, ribadeks või õhkõhukesteks viiludeks. · Lihapalad tavaliselt marineeritakse, keetmisel ei tohi liha laguneda. · Valmistusviisid on samasugused nagu meilgi keetmine, hautamine, aurus keetmine, praadimine, küpsetamine, grillimine. Kiirelt praadimine on köögiviljadele ja 6 veiselihale, aurutamine ja hautamine on kalale ja köögiviljadele. Iseloomulik on kuumtöötlusvõtete kombineerimine
eeterlikud ôlid keetmisel eralduvad ôhku ühes auruga. VÔILILL Hariliku vôilille juured vôivad asendada kohvi.nad sisaldavad:5% valku,2% ôunhapet,10% suhkrut,53% tärklisainetinuliini.Inuliin muutub röstitud suhkruks.Vôilille juured on magusad,nendega vôib juua teed.Röstitud juured jahvatatakse ja tarvitatakse nagu kohvi.Vôilille noori valkjaid lehti kasutatakse salatina.Ôienuppe marineeritakse ja nendega asendatakse kaapreid (lisatakse suppidesse). SIGUR Siguri juurtest toodetakse suhkrut,aetakse piiritust.siguri lisandeid vôib lisada kohvile,mis on valnistatud tammetôrudest. KASK Enne lehtepuhkemise algust puuritakse juba suureks sirgunud noore kase tüvesse oherdiga auk,kuhu surutakse kasepuust vôi lepapuust tila,mida mööda hakkab tilkuma kasemahl.Üks kasepuu vôib anda terve kevade jooksul kuni 4 ämbritäit mahla
alatiseks taga igatsema hapendatud rukkileiba ja hapukapsast. Pärisomaks peavad eestlased ka sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sülti. Omaette fenomen on 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu, mida tänapäeval säilitatakse plekktoosides, vanasti aga kaheliitristes plekkmannergutes. Soolasilk kipub linnades oma tähtsust kaotama, asemele on astunud praetud räim, mida süüakse esiti kuumalt, seejärel külmalt, ülejääk aga marineeritakse. Kalasõber ei lase mööda juulis-augustis ette tulevat võimaliust maitsta praetud või grillitud lesta, võrratu maitseelamus on kuum lõhnav suitsulest. Selliseid delikatesse nagu sprotid, marineeritud või suitsuangerjas ja röstitult marineeritud silm leiab purki või karpi panduna kauplusest aastaringselt. Eesti üks omapära on metsaseened, mida võiks kutsuda ka taimetoitlase ulukilihaks. Marineeritud
kübaratelt kooritakse nahk. Seejärel seened pestakse ning nõrutatakse. Sampinjonide tumenemise vältimiseks lisatakse pesuveele hapet. Kupatatakse, pestakse kuuma veega ja nõrutatakse. Seened sorteeritakse suuruse järgi. Suurte kübaratega seened ja seenejalad hakitakse peeneks. Kupatamist vajavaid seeni kupatakse 5- 10 min. Pestakse seejärel kuuma veega ja nõrutatakse. Nõrgalt mürgised seeni kupatatakse 2 korda. Seeni tehakse kastmeks, kotlette, marineeritakse jne. 7. Veisesisefilee toodet Filet mignons,- 2 cm paksud tournedos- 5- 6 cm paksud filet medallions- 2- 3 cm paksud 8. Iseloomusta valke Valgud on kõige tähtsamad toitained, milleta ei saa hakkama ükski rakk. Spetsiifilised valgud kuuluvad ensüümide, hormoonide, immuunkehade, hemoglobiini ja teiste bioloogiliselt aktiivsete ainete koostisesse. Valkude kalorsus on võrreldav süsivesikute kalorsusega: 1 g valku annab 4,1 kilokalorit.
· Valmis liha viilutakse ja hoitakse serveerimiseni keeduleemes Hautamine · Praetakse väheses rasvas pruuniks · Lisatatakse(pruunistatud)maitseköögivili,maitseained · Lisatakse kuum vedelik(puljong või kaste) · Hautamiseks kaane all 140 kraadi juures pehmeks TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Maitsestatakse lõplikult · Suured tükid,portsjontükid,väikesed tükid Suured ahjupraed · Veis,vasikas,siga,lammas,ulukid · Eelnevalt maitsestatakse,marineeritakse-mõnikord pruunistatakse kuumal pannil · Ahju temperatuur 175-200 kraadi(ka madalam) · Pannile vett või puljongit,(vein),kastame,(kaste) · Serveerimiseni ahjus soojas 50-60 kraadi · Lõikamine ristikiudu viiludeks Praetud portsjonilised lihatoidud · Praetakse pannil väheses rasvas o Pann korralikult eelkuumendatud,täidame 2/3 o Maitseained praetud poolele o Praetakse 10-20.min · Küpsetatakse ahjus · Grillitakse
Igasse portsjonisse lõigatakse 2-3 viilu. Lisandiks sobivad: Keedetud kartulid Kartulipuder Kartulipüree Keedetud ja ahautatud köögiviljad Marineeritud salatid Heledal põhikastmel valmistadud sinepikriips ja maädarõikakastmed, tomatikastmed. Suuri praade valmistatakse veise-, vasika-, sea-, lamba-, ulukite lihast. Lamba- ja väikeste ulukite praade valmistatakse sageli ka tervest tagaveerandist. Ulukipraade marineeritakse eelnevalt. Suurte praadide lisandiks võib serveerida: Keedetud, praetud kartuleid Keedetud köögivilju Hautatud köögivilju Praetud köögivilju Praedud seeni Marineeritud salateid Praeleent Pruunil põhikastmel valmistatud kastmeid. Suuri praade serveeritakse ka külmalt. Need jahutatakse ja lõigatakse õhukesteks vuiiluteks. KÖÖGIVILJAROAD Köögiviljades leidub rida inimorganismile vajalikke toitaineid süsivesikud, mineraalaineid,
kena pinnavärvus. Kvaliteetsel suitsukalal on pehme, valge maitsega liha ning terve, kuldpruuni värvusega nahk. Pärast suitsutamist tuleb kalad kiiresti maha jahutada. Joonis 5, Suitsutatud kala. Kalade Marineerimine Marinaad: Sidrunimahl Maitseroheline Õli Vähemalt 1 tund Soolaga maitsestatakse vahetult enne taignasse kastmist/ paneeringuga katmist Marineeritakse: 1.Toorest Kala 2. Kuumtöödeldud kala keedetud jahutatud marinaad Kala Praadimine Külmutatud kala panna enne praadimist plastikaatkotti, siduda kõvasti kinni ja panna sooja vette. Enne praadimist kastetakse kala enne piima ja seejärel jahu sisse. Aga proovida võib ka õlle ja jahuga - on maitsvam. Et kala praadimisel vähem lõhnaks, tuleb teda pesta sool-veega (1 tl 1 l vee kohta). Kalarooga hautatakse kalaleemes, sest siis säilivad kõik kasulikd ained. Röstimisel
Kindlasti on vajalik, et seemned oleksid niiskes mullas. Külvata võib 2 viisil: ridadena või ruutpesiti. Väiksel pinnal külvata ridadena, jättes reavaheks toidu valmistamisel toorelt, 60-70 cm ja taimede vaheks reas 20-30 cm. keedetult, külmutatult, Suurematel pindadel külvata harimise konserveeritult jne. hõlbustamiseks pesiti 60x60 cm või 70x70 cm. 1. Väikesed tõlvikud (10cm) juhul peab pesas olema 2 taime, 2. juhul 3 taime. marineeritakse. Selleks, et saaki saaks pikemat aega, külvatakse patissoni nädalaste vahedega 2-3 korda. Külviskeem 60x60 cm; sügavus 5-7 cm kergel mullal ja 3-4 cm raskel. Igasse auku pannakse 5-6 cm vahedega 2-3 seemet ja kaetakse pealt mullaga. Peale tõusmete ilmumist harvendatakse, jättes vaid 1 taime kasvama. Istutustihedus 3,5 taime/m2. Liigsed taimed istutada teise kohta. Mullapinnale puistatakse turvast, et säilitada niiskust. Et tõusmed ilmuksid ühtlaselt,
kõrvale. Retseptid ja alkoholimäärad erinevad oluliselt, kuid mõned arvud võivad olla orienteeriks. Supi maitsestamisel-1 spl veerand liitri kohta . Kastme maitsestamine-1 spl veerand liitri kohta. Järelroa maitsestamine-1 spl portsjoni kohta. Marineerimine, hautamine-100 g ühe kilogrammi liha või kala kohta. Lahtisel tulel grillimine-20-50 g portsjoni kohta. 5.2. Marineerimine ja hautamine veiniga Liharoogi marineeritakse enne küpsetamist. Valges veinis olev liha (täpselt valgud) muutub keemiliselt, sidekoed paisuvad ja toit mureneb. Metslooma liha oleks soovitatav veinis marineerida, muidu jääb ta vintskeks. Mida vintskem liha seda kauem tuleb teda veinimarinaadis leotada. Grilllihale piisab paarist tunnist, tavaline praad nõuab ööpäeva, ulukiliha võib marinaadis olla kauemgi. Marinaadileem sobib seejärel roa hautamiseks või kastmeks.
Joonis 7.3. lk. 87 2. 1. Joonis 7.5 Räime fileerimine 3. Mõnede roogade valmistamiseks on vaja fileelt eemaldada nahk. Selleks: haara filee teravast otsast kinni ja tõmba nahk maha. Kalajääke ei visata ära, vaid kasutatakse puljongite valmistamiseks. 4. Portsjontükkide lõikamine. Kalade marineerimine 153 Kala marineeritakse kolme moodi: toorelt - enne selle taignas või restil praadimist, praetult, suitsutatult. Marineerimiseks kasutatakse suhteliselt kuiva marinaadi, mis valmistatakse: maitserohelisest, sidrunimahlast, toiduõlist. Marinaadiga kala hoitakse jahedas vähemalt 1 tund. Marineerimisega saab toores kala lisamaitse ja see valmib kiiremini. Soolaga maitsestatakse kala vahetult enne taignasse kastmist või paneeringuga katmist.
Ploomi väliskesta värvus varieerub rohelisest ja kollasest punase ning mustjassiniseni. Viljaliha varieerub värvuselt punasest ja oranzist kollase või kollakasroheliseni. Viljaliha on sõltuvalt sordist kas luu küljes kinni või mitte. Ploome võib süüa värskelt. Ploomidest keedatakse moosi ja marmelaadi. Neid lisatakse küpsetistesse ja jäätisesse. Ploome konservitakse, suhkrustatakse, kuivatatakse ja marineeritakse. Neist tehakse mahla, brändit, veini. 24. Nimeta vähemalt viis põhimaitseainet ehk vürtsi. Nende kasutamine Ehtsad ehk klassikalised vürtsid on enamikus pärit troopikast või lähistroopikast. · Pipar on kõige tähtsam ja enim kasutatav vürtsi lihas. · Kardemon on jõuluhõnguline vürts, mida müüakse nii paksu ja pikliku kuivatatud kaunana kui ka jahvatatud aromaatsete seemnetena. Eriti hästi
tõttu ilupuuna, tema viljad kõlbavad ikkagi süüa ja on tervislikud, tema puit on raske, elastne ja tugev ning sobib seetõttu hästi tisleritöödeks. Pihlakat saab kasutada teiste roosilaadsete, näiteks pirnipuu ja hariliku küdoonia pookealusena. Poogitud oksad ja puud võivad vilja kanda 10 aastat. 6 Pihlakas on meetaim. Tema vilju võib süüa toorelt, neist võib teha moosi, dzemmi, kisselli, marmelaadi ja zeleed, neist saab teed ja neid marineeritakse. Kuivatatud marjadest valmistatud pulbrit pannakse pirukatesse. Rahvameditsiinis kasutatakse pihlakamarju skorbuudi ja verejooksu vastu, diureetikuna, higistama ajava vahendina ja lahtistina. Tänapäeva meditsiin pihlakamarju ei kasuta. Pihlakas on tähtis toidutaim paljude liblikate jaoks. Sügisel ei kuku paljudelt pihlakatelt marjad maha, vaid jäävad puu külge. Talvel, kui lumi maha sajab, on pihlakamarjad paljude lindude jaoks tähtis toiduallikas.
Lehikseentest on tuntumad sampinjonid, kuuseriisikas (parimad lehikseened), kase-, valge- ja männiriisikas, kukeseen, pilvikud jt. narmasseentest põdramokk ning kottseentest mürklid, trüflid ja kogritsad. Värskelt säilivad seened halvasti. Kuivatatakse toru- ja kottseeni. Kuivatatud kivipuravikku nimetatakse ka valgeks seeneks (säilitab valge värvuse, ülejäänud toruseened muutuvad mustaks). Soolatakse lehikseeni (parim on kuuseriisikas). Marineeritakse kõiki seeni, kusjuures parimad on noored ja väikese kübaraga seened. Hinnalisemaid seeni (sampinjonid, kuuseriisikas, kukeseen) konserveeritakse omas mahlas ja valmistatakse lõunakonserve. 5.14. Kiirkülmutatud köögiviljad Kiirkülmutamine võimaldab kõige paremini säilitada C-vitamiini. Valmistatakse eraldi liikidest, samuti segudena borsisegu (kapsas, peet, porgand, sibul), supisegu (kapsas, kaalikas, porgand, petersell), ühepajatoit (porgand, kapsas, kaalikas, juurpetersell)
ultravioletselt. Nektar emakate alusel, seda tarbivad mardikad jt. putukad. Õitseb aprillis ja mais. Viljaks kukkurvili, osakukrud avanevad niiske ilmaga ja vihmatilgad pritsivad neist seemned välja. Puist- ja ujulevi. Kasutamine: taim on nõrgalt mürgine anemoniini tõttu, loomad teda ei söö. Keskajal arvati, et õie kollane värvus näitab vahendit kollatõve vastu. Puhkemata õienuppe marineeritakse nagu kappareid. Õielehtedega värviti võid kollasemaks. METSKÕRKJAS Scirpus sylvaticus; Scirpus kõrkja nimetus vanaaja autoritel, kreekakeelsest sõnast gripos kõrkjas; sylvaticus metsa-. Sugukond lõikheinalised. Kasvukoht: lodumetsades, põõsastikes, veekogude kallastel, soodes, kraavides. Kasvab meelsasti kultuurist mõjutatud paikades: kraavides, lodumetsa sihtidel jne.
Et riis jääks läikiv ja sõmer, keedetakse seda enamasti aurus. Soola ei lisata. Sool antakse lauas riisi kõrvale. Loomaliha juurde eelistatakse pruuni riisi. Hiina kokk ei lase midagi raisku minna. Kõik taimede lehed ja varrekesed leiavad kasutamist supis, salatis või maitsestamiseks. Toiduainete ettevalmistamisel pööratakse suurt tähelepanu lõikamisele. Lõigatakse kuubikuteks, ribadeks või õhkõhukesteks viiludeks. Lihapalad tavaliselt marineeritakse, keetmisel ei tohi liha laguneda. Valmistusviisid on samasugused nagu meilgi keetmine, hautamine, aurus keetmine, praadimine, küpsetamine, grillimine. Kiirelt praadimine on köögiviljadele ja veiselihale, aurutamine ja hautamine on kalale ja köögiviljadele. Iseloomulik on kuumtöötlusvõtete kombineerimine Hiina toitude puhul on tähtis harmoonia, mis saavutatakse läbi kontrastide.
annaabi.ee 
