Teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus on suurem kui 20 kilomeetrit tunnis, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või liikumiseks sobimatuse korral võib jalakäija liikuda sõiduteel ainult selle ääre lähedal, sõidukeid takistamata Muudatused liiklusreeglite osas Jalakäija Jalgratast, tasakaaluliikurit, pisimopeedi, mopeedi või mootorratast käe- kõrval lükkav jalakäija peab liikuma sõidutee pärisuunalise ääre lähedal, võimaluse korral väljaspool sõiduteed Koolieelikute ja algklasside õpilaste rühm (edaspidi lasterühm) võib lii- kuda ainult täiskasvanute saatel kõnniteel kaks last kõrvuti. Kõnnitee puu- dumisel võib lasterühm liikuda teepeenral, seejuures valgustamata asu- lateel ning asulavälisel teel ainult valge ajal ja kahesuunalise liikluse korral
Üldsätted § 2. Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt: 11. Jalakäija all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 2 isikut, kes kasutab teed liiklemiseks jalgsi või ratastooliga. Jalakäija all mõistetakse ka isikut, kes kasutab liiklemiseks rula, rulluiske, -suuski, tõukeratast, -kelku või muid nendesarnaseid abivahendeid. § 4. Liikleja ja liikluse korraldaja peavad täitma käesoleva määruse nõudeid. § 7. Määruse lisa 2 kohase ajutise (teisaldatava alusega) ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest. § 10.Keegi ei tohi kahjustada ega liiklejate eest varjata liikluskorraldusvahendit, seda selleks volitusi omamata paigaldada, teisaldada või eemaldada. § 12. Keegi ei tohi paigutada kõnniteele või teepeenrale seadmeid või materjale, mis ohustavad või põhjendamatult takistavad jalakäija, eriti vanuri ja invaliidi liikumist. § 14.
meditsiinitöötajat. Märgi mõjupiirkonnas võib töötava taksomeetriga takso parkida kuni 15 minutit. 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 17 Märk 385 näitab mõjuala, kus tohib liikuda ainult jalgratta, tasakaaluliikuri, mopeedi või pisimopeediga. Kui liiklussagedus võimaldab, tohib liikuda ka jalakäija, takistamata jalgratta-, tasakaaluliikuri-, mopeedi- ja pisimopeediliiklust. 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 18 Märk 386 näitab mõjuala, kus tohib liikuda ainult jalgsi ja tasakaaluliikuriga. Tasakaaluliikuri juht ei tohi takistada ega ohustada jalakäijat. 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 19
on tähistatud asulas ettenähtud liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. (3) Auto all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat. (4) Autorongi all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni. (5) Eesõiguse all mõistetakse liikleja õigust liikuda enne teist liiklejat. (6) Eraldusriba all mõistetakse sõiduteid eraldavat tõkke-, haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks.
JALAKÄIJA JA SÕITJA KOHUSTUSED §21. Asulateel, välja arvatud teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus ei ületa 20 km/h, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või käimiseks sobimatuse korral võib käia sõiduteel ainult selle ääre lähedal, sõidukeid takistamata. §22. Kahesuunalisel asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral, viimase puudumise või käimiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata, kusjuures halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel tohib sõiduteel liikuda ainult ühes reas. §23. Teel, millel on eraldusriba, ei tohi liikuda sõiduteel eraldusriba kõrval ega piki eraldusriba, kui sellel pole kõnniteed. §24. Organiseeritud inimrühm, võib liikuda ainult sõidutee parema ääre lähedal või jalakäijat takistamata ka kõnniteel, kõige rohkem
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz Anastasia Panfilova Liiklusõnnetused Eestis Uurimistöö Juhendaja: õpetaja I. Prees Rühm: RDKR-21 Kohtla-Järve 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 RESÜMEE............................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................5 1.LIIKLUSÕNNETUSTE STATISTIKA..............................................................................6 2.SÕIDUAUTOGA PÕHJUSTATUD LIIKLUSÕNNETUSTE ARV SÕIDUKI MARGI JÄRGI...............................................................................
Millised dokumendid peavad autojuhil kaasas olema kontrollijale esitamiseks, kui ei sõideta ainult Eesti piires? a. Sõiduki registreerimistunnistus. b. Juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument. Mida nimetatakse manöövriks? a. Igasugust pööret. b. Mistahes sõiduraja vahetust c. Sirgjoonelist tagurdamist. Mida peab tegema juht, kui ristmiku ees on see märk? a. Jääma seisma märgi ees. b. Jääma seisma stoppjoone ees. c. Jääma stoppjoone puudumisel seisma lõikuva sõidutee ääre ees. Mida tähendab märgi ja lisateatetahvli ühend? a. Järgneva 400 m ulatuses on samaliigiliste teedega ristmike ala. b. 400m kaugusel on samaliigiliste teedega ristmik Milline märk lubab sõita otse? A B a. A b. B c. A ja B Parkimine on lubatud …. a. Sõiduautodele rööpselt sõiduteega; b. D-kategooria autobussidele; c. Sõiduautodele täielikult kõnniteel lisatahvli
Sõiduauto otsasõit paiksele takistusele (nt valgusfoor, liiklusmärk, puu) Maanteetranspordi liiklusohutuse teaset mõjutab rida tegureid. Üks olulisematest on sõiduautode arv 1000 elaniku kohta. 2016. Aastal kasvas sõiduautode arv 1000 elaniku kohta 4,5% võrra. Kekmisel omas iga teine Eestis elav inimene 2016. Aasta andmetel sõiduautot. Teine oluline asjaolu on autopargi vanus. 2016. Aasta seisuga moodustavad poole Eesti autopargist üle 10 aasta vanad sõidukid ja veel üle neljandik on vanuses 6..10 aastat. Kolmandaks teguriks on liiklussagedus. 2016. Aastal kasvas põhimaanteedel nii keskmine ööpäevane liiklussagedus kui ka autorongideosakaal.1 Eesri RRLOP-is oli välja toodud Eesti halva liiklusohutusalase olukorra peamised põhjused: õigete hoiakute puudumine liiklejates ja ühiskonnas tervikuna; liiklusohutusalase tegevuse puudumine; puudulik sõidujuhtide ettevalmistamine; ebatõhus liiklusjärelvalve, suur joobes juhtide osakaal liikluses; liikluskesk
Liiklusõpetus Pööre-mõistetakse pööret kõrvale või tagasi. Ratastraktor-mõistetakse mootorsõidukit,millel on vähemalt kaks telge ja suurim valmistaja kiirus ületab 6 km/h. Raudteesõiduk-rong,vedur,vagun,tressiin,või mingi muu rõõbastel liikuv sõiduk. Registrimass-juhi,sõidjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisele määratud massi mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat massi. Raudteeülesõidukoht-mõistetakse tee ja raudtee samatasandilist ristumimiskohta. Reguleerija-oma volituste piires liiklust korraldav isik,kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk. Ristmik-samal tasandil ristuvatest teedest moodustuv ala. Sõiduõigusega tee-mõistetakse teed,millel sõitjal on sõidueesõigus ristuval teel sõitja suhtes. Sõiduk-teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklevat liiklusvahendit mis liigub mootori või muu jõul. Sõidurada-on sõidutee pikiriba,mis on tähistatud vastavate liiklusmärkkide või
sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. · Asula hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. · Auto vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja trolli, bussi Autodeks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat, · Autorong ühest autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni · Eesõigus liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat TERMINID · Eraldusriba sõiduteid eraldav tõkke- haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks. · Esmase juhtimisõiguse all mõistetakse isikule esmakordselt antud õigust juhtida
lähedal.Tasakaaluliikuriga võib sõita ka kõnniteel, aga ei tohi ohustada jalakäijaid, jalakäija läheduses tuleb sõita jalakäija kiirusega. Jalgrattaga ülekäigurada ületades ei tohi ohustada jalakäijat, jalakäija läheduses jalakäija kiirusega.Jalgratturid ja mopeedijuhid võivad mööduda seisvast sõidukist või aeglaselt liikuvast sõidukist paremalt kui see ei ole andnud parem suunamärku. Need sõidukijuhid ei tohi sõita : kõnniteel v.a tasakaaluliikurijuht alla 13.aastane jalgrattur , tema kuni 2 saatjat , ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja samuti jalgrattur kui sõidutee ei võimalda seal sõita. EI tohi sõita juhtrauast kahe käega kinni hoidmatta v.a hoiatusmärguande andmiseaeg. Lasta vedada kaherattalist sõidukit , vedada esmeid mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu.Sõidutada sõitjat , kes ei istu ettenähtud istmel. Mopeedijuht ei tohi sõita kiiremini kui 45 km/h , pisi mopeedijuht 25 km/h , tasakaaluliikur 20km/h . Juhi üldkohustused
Veapunktisüsteemi mudeli rakendamine ja rehabilitatsioonisüsteemi väljatöötamine (jätku-uuring) Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mõisted ...................................................................................................................................6 2. Veapunktisüsteemi olemus ja ülesehitus ................................................................................7 2.1. Veapunktide määramine ja kehtivusaeg .....................................................................9 2.2. Veapunktisüsteemi juriidilised aspektid ja sobitumine õiguskeskkonda..................11 2.3. Veapunktisüsteemi administreerimine......................................................................14 3. Liiklusreegleid rikkunud juhtide rehabilitatsioonisüsteemi olemus ja ülesehitus .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
