arengule, tulemusena kogu Eesti elukeskkonna ja elukvaliteedi ühtlasele tõusule. Esmaseks ohuks on kultuuriruumi liiga kiire rahvusvahelistumine, sh inglise keele muutumine mitmete eluvaldkondade valdavaks suhtluskeeleks. Ohuks on digitaalse ja kultuurilise lõhe süvenemine eri elanikkonnarühmade vahel, passiivsesse virtuaalmaailma põgenenud noortekultuuri ja traditsioonilisse elulaadi kapseldunud “vanadekultuuri” marginaliseerumine aktiivsele osalusele ja innovatsioonile orienteeritud ühiskonnas
Palgapoliitika soodustab meeste töölkäimist. Naine sageli kodune. Riik toetab perekonda. Perekond kannab hoolt nõrgemate liikmete eest. (Saksamaa) 2. Liberaalne - tugevam jääb ellu. Inimene ise vastutab oma heaolu ja õnne eest, riigi toetus on minimaalne. Maksud ja toetused väikesed. (Eesti) 3. Sotsiaal - demokraatlik - maksud suhteliselt suured, toetusrahad samuti. Riik vastutab inimese heaolu eest. Sageli on otstrabekam elada toetusrahast kui tööl käia. (Rootsi) Marginaliseerumine - inimese- ja ühiskonnavaheliste suhete nõrgestamine. Marginaliseerumisprotsess saab kõige sagedamini alguse kas materiaalsest kaotusest või isiklikust traagilisest elusündmusest. Inimene loobub võitemast oma koha pärast ühiskonnas, tema grupikuuluvus säilib, kuid side ühiskonnaga on kadunud (nt ,,geoloogid"/prükkarid). Inimeste marginaliseerumine ei ole ühiskonnale kasuli,, sest abivajajadon ühiskonnale lisakoormuseks
olemasolu: Venemaal arusaam marksismist allikate vähesuse tõttu ühekülgne, Euroopas olemas laiemad tõlgendamisvõimalused. Strukturalism Louis Althusser psühhoanalüüs+marksism Neomarksism Max Weber noore Marxi liberaalsed vaadet Frankfurdi koolkond segu moodsast sotsioloogiast, psühhoanalüüsist ja Marxi tekstide kriitikast. Kultuuriline ja analüütiline marksism, feminism. Alates 60-80ndatest kommunistlike parteide marginaliseerumine Euroopas, modifikatsiooniks nt erinevad rohelised liikumised jne. RAHVUSLUS: Vastandub kohati vasakpoolsetele ideoloogiatele, kes on rahvuslusega vaenujalal (konservatiivide edasiareng); kritiseeriv omakorda liberalismi suhtes (üleilmastumise ja kaubanduse suhtes). Rahvuslus kui isoleeriv, sissepoole suunatud kitsas ideoloogia, rahvusluse tuum 19.saj II poole imperialismiajastus.
4) teadvustamata pädevus (teeme asju iseenesest teistmoodi) 11. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). 1) Kas omaenese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine on tähtis? 2) Kas domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? Jah, jah integratsioon Ei, jah assimilatsioon Jah, ei eraldumine Ei, ei marginaliseerumine 12. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: 1) transaktsiooniline (olukordade kohta informatsiooni andev) 2) interaktsiooniline (suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu) Halliday: 1) ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis Harrise transaktsiooniline) 2) interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) 3) tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti) 13
4. Kui ei omaenese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine ega ka domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine pole tähtsad, siis on tegu marginaliseerumisega. Kas oma enese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine on tähtis? jah ei Kas domineeriva jah Integratsioon Assimilatsioon kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? ei Eraldumine Marginaliseerumine 12. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: Väljendatav tähendus on transaktsiooniline (st olukordade kohta infot andev) ja interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega). Halliday: Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline), interpersonaalne
b. Teadvustatud pädevuse puudumine c. Teadvustatud pädevus d. Teadvustamata pädevus 12. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). a. Kult eripära hoidmine Ei ole tähtis tähtis Dom kult sideme Integratsioon Assimilatsioon hoidmine tähtis Ei ole tähtis Eraldumine Marginaliseerumine 13. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? a. Harris: i. Transaktsiooniline, annab olukordade kohta informatsiooni ii. Interaktsiooniline, peegeldab ja kujundab suhtlejate vahelisi inimsuhteid - nt viisakuse kaudu. Viisakusnormid kultuuriti väga erinevad, kaudsus ja otsesus näiteks otseselt seotud sellega. b. Halliday: i
1) Teadvustamata pädevuse puudumine 2)Teadvustatud pädevuse puudumine 3)Teadvustatud pädevus 4)Teadvustamata pädevus 10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). Kult eripära hoidmine Ei ole tähtis tähtis Dom kult sideme Integratsioon Assimilatsioon hoidmine tähtis Ei ole tähtis Eraldumine Marginaliseerumine 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: 1)Transaktsiooniline, annab olukordade kohta informatsiooni 2)Interaktsiooniline, peegeldab ja kujundab suhtlejate vahelisi inimsuhteid - nt viisakuse kaudu. Viisakusnormid kultuuriti väga erinevad, kaudsus ja otsesus näiteks otseselt seotud sellega. Halliday: 1)Ideatsiooniline (ca sama, mis transaktsiooniline) 2)Interpersonaalne (ca sama, mis interaktsiooniline) 3)Tekstuaalne (keele elemendid, mis teksti kujundavad, nt
1. teadvustamata pädevuse puudumine 2. teadvustatud pädevuse puudumine 3. teadvustatud pädevus 4. teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks 10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). John Berry: akulturatsioonistrateegiad Kas omaenese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine on tähtis? Integratsioon/ Eraldumine Kas domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? Assimilatsioon /Marginaliseerumine 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Hallyday Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") Harris: väljendatav tähendus on transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse
muutumine mitmete eluvaldkondade valdavaks suhtluskeeleks. Eesti atraktiivsuse suurenemisega suureneb ka surve kultuuri globaliseerumisele ja rahvusvahelistumisele, mis toob adekvaatsete vastumeetmete puudumisel kaasa ohu emakeelse kultuuri muutumiseks "museaaliks". Ohuks on digitaalse ja kultuurilise lõhe süvenemine eri elanikkonnarühmade vahel, passiivsesse virtuaalmaailma põgenenud noortekultuuri ja traditsioonilisse elulaadi kapseldunud "vanadekultuuri" marginaliseerumine aktiivsele osalusele ja innovatsioonile orienteeritud ühiskonnas. 11 Kokkuvõte Need kirjeldatud neli arengueesmärki ei ole teistes riikides koostatud säästva arengu strateegiate kontekstis unikaalsed. Ökoloogilise tasakaalu eesmärk koos selle erinevate komponentidega on osa kõikides senikoostatud strateegiates, heaolu kasv ja ühiskonna sidusus on osaks paljude riikide strateegiates.
Uimastisõltuvusega inimeste ravi on keeruline ja kallis ning edukas vaid juhul, kui raviteenus on kvaliteetne ning seotud ka teiste tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenustega. Narkomaania muutus Eestis eriti teravaks probleemiks seoses HIV epideemiaga, mis sai alguse süstivate uimastisõltlaste rahvastikurühmas 2000. aastal. Samas on narkootikumide süstimine üksnes osa probleemist, kuigi selgelt kõige nähtavam (narkomaaniaga kaasnev sotsiaalne tõrjutus, marginaliseerumine, kuritegevus, turvalisuse vähenemine jms) ja ressursimahukam (kulutused ravile, rehabilitatsioonile jms) osa. Narkomaania ennetamise riikliku strateegia raames on meie kanda nõudluse vähendamise valdkond. Olulisemateks sihtgruppideks on üldelanikkond (sh lapsed, noored, lapsevanemad) ning erinevad riskirühmad (riskilapsed ja -noored, süstivad narkomaanid). Eestis on olulisemateks tegevussuundadeks narkomaania ennetamisel
Praegusel ajal on teisiti. Psühholoogiline heaolu ja identiteet: psüh heaolu mõjutavad eeskätt need stressorid, millel on mõju neile valdkondadele, mida inimene oluliseks peab ja millega end identifitseerib. Identiteedikonfliktid: *mitmekultuurilisus- 4 akulturatsiooniviisi on: kultuuriline kaksidentiteet (integratsioonil), assimilatsioon ehk enamusgrupiga sidumine ja päritoluidentiteedi kaotus, separatsioon ehk enda päritolugrupiga seostamine (ja muidu võõrsil elamine?) ning viimaks marginaliseerumine (pole sidet mitte kummagagi). Võivad tekkida akulturatsioonistress ja koguni psüühikahäired. Üks variant on veel: sulandumine- kahe kultuuri tunnused ühendatakse. *biseksuaalsus *konkureerivad intiimsuhted *mitu vastukäivat rolli korraga. Nt lapsevanem, tudeng, sportlane, muusik- kõike ühel ajal olla on väga raske. Identiteedi areng: Eduka identiteedi alus on varasemates arengustaadiumides saavutatud baasusaldus, iseseisvus, algatusvõime ja töökus
Public rented Marginal Prevailing Marginal dwelling Housing regime Corporatist/liberal- Socialist with pure Liberal (laissez faire) interventionist state control 1990.a. muutused eluasemepoliitikas Lääne-Euroopa Avaliku sektori elamuehituse vähenemine Pakkumise toetamise asemel nõudluse toetamine Üürisektori stagnatsioon Üürisektori marginaliseerumine Eluasemekulude kasv Sotsiaalse tõrjutuse kasv Ida-Euroopa Avalike eluruumide erastamine (Osaliselt) denatsionaliseerimine Riigi eemaldumine elusasemesektorist Ruumiline segregatsioon Elamuehituse hindade ja eluasemekulude hüppeline kasv Vanade probleemide asemel uued REFORMIDE VAJALIKKUS ELAMUSEKTORIS Eluasemeprobleem oli sotsialistliku süsteemi riikides sotsiaalne probleem
Oma võimu kehtestamine vägivallaga. Lenini sidumine jakobiinidega. o Marksism 20. saj. Euroopas: - Strukturalism (Louis Althusser) – psühhoanalüüsi toomine marksismi, mitte ainult majandus, vaid ka füsioloogiamõjutab inimesi, - Neomarksism (Max Weber) – toetub noore Marxi märksa liberaalsematele vaadetele (Marxi 1844.a.-eelsed käsikirjad publitseeriti alles 1932), - 1960ndatest alates Lääne-Euroopas (va Itaalias) selge kommunistlike parteide marginaliseerumine - poliitiline praktika seotuna kommunismiga: IMS järgne Saksamaa (1920ndad- kõrgperiood); 1930ndate lõpp/1940ndate lõpp Itaalias ja Prantsusmaal (a la carte kommunism- igale maitsele; eri radikaalsusega parteisid) - Frankfurdi koolkond – segu moodsast sotsioloogiast, psühhoanalüüsist ja Marxi tekstide/tõlgenduste kriitikast, katse paigutada Marxi õpetusi massiühiskonna tingimustesse, (Max'i käsikirjade olemasolu rõhutamine)
seega era-ja avaliku sektori partnerlust 12 Era- ja avaliku sektori vahel on puhvertsoon, kus need kaks sektorit teatud viisil segunevad. o Avaliku võimu delegeerimine mitteriiklikele toimijatele- ühiskonna integreerumine o Õhuke riik- rolli teisenemine, mitte marginaliseerumine o Interaktiivne valitsemine jne 3.Mis erinevus on erastamisel ja lepingulisel delegeerimisel? Erastamine- avaliku organisatsiooni/teenuse üleandmine teistele sektoritele kestvalt o Privatiseerimine o Aktsiate müük o Riiklik aktsiaselts- aktsionäride poolt kokku pandud äriühing o Kliendi määratlemine iga kliendi teenuse tarbimise hinna määratlemine Ohustatud on kõigi võrdne ligipääs
25 5. ANTIIKKULTUURI II. ANTIIGIRETSEPTSIOON RETSEPTSIOONI HÕBEDANE VENEMAAL: AJASTU (1790-1830) 1. BÜTSANTSI KAUDU 9. SAJANDIL 1) professionaliseerumine: Alates 9.saj pKr: Konstantinoopoli klassikaliste patriarh filoloogide teke, Kyrillos - Kagu-Euroopa 2) antiigipärandi marginaliseerumine ristiusustamise raames: ühiskonnas, 3) arhitektuurilised eeskujud. 1) vana kirikuslaavi keele loomine kreeka keele eeskujul: PROFESSIONALISEERUMINE - tähestik kirillitsa , Antiiktekstide väljaandmine - sõnavara originaalis - liturgiakeel kooliväljaandeina: 1802 Cicero - kirjanduszanrid etc. valitud kõned. Reaktsioon: Ecce monstrum! II. ANTIIGIRETSEPTSIOON
aulissitde ainuvõimu lõppemist . Chirac vähendab presidendi valitsemisaega 7lt a viiele , et parlamdendi ja pres valitsusajad langeksid kokku , suureneks pol stabiilsus. Pol süsteem oma põhiolemuselt selge ja ühene . Paremal alati konserv jõud, vasakul poolel konkurents sotsialistide ja kommunistide vahel . V vabariigil on olnud pol parteidele järgmised mõjud: · Vasaktiival kommunistride marginaliseerumine. Pr , mis II MS järel kus oli suuruselt II komm jõud, nüüd on kommunistid Pr pol võrdlemisi marginaalsesse rolli ja on tükeldatud väkesteks parteideks . Ala carte communism kommunistlik leer koorsneb suurest hulgast erinevatest radikaalsusastmega kommunistlikest grupeeringuteks . · Sotsialistide tõus suurimaks vasakjõuks. Vasaktiiva vaieldamatu liider. Sots selge lähenemine konserv oma pol tõekspidamistes ja programmis.
Eesti Uimastiseire Keskus on Euroopa Uimastite ja Uimastisõltuvuse Seire Keskuse (European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction, EMCDDA) Kontaktpunkt (National Focal Point,NFP). 8 1. ESMANE PREVENTSIOON Narkomaania ennetamine hõlmab kõiki probleeme, mis on seotud narkootikumide tarvitamisega: tervisehäired, sotsiaalprobleemid, marginaliseerumine, kuritegevus, õppeedukuse langus, koolist väljalangemine, töövõime kaotus. Esmase preventsiooni ülesandeks on eelnimetatud probleemide ärahoidmine. Esmase ennetamise tasand haarab kogu elanikkonda ja on suunatud eelkõige neile, kes uimasteid veel ei tarvita. Hetkeseis: Alates 1997. aastast on ennetustegevust rahastatud põhiliselt "Alkoholismi ja narkomaania ennetamise riiklik programm 1997-2007" raames, lisaks on olnud ühekordsed rahvusvahelised ja eraalgatuslikud tegevused.
5) Sotsialistlik-totalitaarne – riiklik elamuehitus. Tinglik munitsipaalehitus või ettevõtete rahadega. 1990ndad. Muutused eluasemepoliitikas: Lääne-Euroopa Avaliku sektori elamuehituse vähenemine – polnud raha; alalistel elanikel elamispind olemas Pakkumise toetamise asemel nõudluse toetamine Üürisektori stagnatsioon – üüripinna osatähtsus vähenes, pinnale jäid elama madala sissetulekuga inimesed – erastamise tulemus Üürisektori marginaliseerumine Eluasemekulude kasv Sotsiaalse tõrjutuse kasv Ida-Euroopa Avalike eluruumide erastamine (Osaliselt) denatsionaliseerimine – elamispindade tagastamine omanikele. Suhtumine tagastamisse kahtlev (Poola – endised omanikud sakslased) Riigi eemaldumine elusasemesektorist Ruumiline segregatsioon – erineva sotsiaalse staatusega inimesed paiknemas eri piirkondades Elamuehituse hindade ja eluasemekulude hüppeline kasv - lisamakse vaja palju maksta
differentiating our in-group from out-groups ("us" and "them") Eelistame omasid. We tend to favourize our in-group over out-groups Kuuluvusgrupi roll ajaloos väheneb! Identiteet Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala, isa moslem, ema kristlane John Berry (1982) vähemusrühmade identiteedikonflikti stsenaariumid: separatsioon, assimilatsioon, marginaliseerumine, integratsioon, Küpseim ja raskeim lahend mitu identiteeti Rollid muutuvad, enesereflektsioon kõigub, identiteet on püsiv! Enesehinnang Inimene mitte ainult ei peegelda ja määratle ennast, vaid ka väärtustab ja hindab. Positiivne enesehinnang fundamentaalne eeldus elus hakkamasaamiseks Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one's own behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against
Eelistame omasid. We tend to favourize our in-group over out- groups Kuuluvusgrupi roll ajaloos väheneb! Identiteet • Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala, isa moslem, ema kristlane • John Berry (1982) – vähemusrühmade identiteedikonflikti stsenaariumid: separatsioon, assimilatsioon, marginaliseerumine, integratsioon, • Küpseim ja raskeim lahend – mitu identiteeti • Rollid muutuvad, enesereflektsioon kõigub, identiteet on püsiv! Enesehinnang • Inimene mitte ainult ei peegelda ja määratle ennast, vaid ka väärtustab ja hindab. Positiivne enesehinnang – fundamentaalne eeldus elus hakkamasaamiseks • Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one’s own behaviors, physical appearance abilities or other personal
Miks inimesed ühinevad uute religioossete liikumistega? Praktilised põhjused: 1) Võti eduks nt saientoloogia pakub liikmetele teadmisi ja tehnikaid vabastamaks nende hingelist jõudu ning see eneseareng lubabki inimsetele tervist, võimu, edu, isiklikku õnne jne. 2) Põgenemine lühiajaline praktiline lahendus põgenemaks perekonna, isiklike või tööprobleemide eest. Teiseks suureks põhjuseks liitumisel uute uskumustega on sekulariseerumine, aga ka marginaliseerumine, suhteline deprivatsioon, staatusega seotud frustratsioon, sotsiaalsed muutused. 18.1.15. Sekulariseerumine ,,secular" ,,mitte-religioosne" Sekulariseerimine tähendas algselt kirikute ja kloostrite varade konfiskeerimist riigi poolt, kirikuomandi ja õiguste võõrandamist. Praegu tähendab see pigem protsessi, mille käigus ühiskonna makrostruktuurid, organisatsioonid, grupid ja üksikisikud võõrandatakse religiooni mõjust ja sanktsioneerimisest
annaabi.ee 
