kujutatud meestenaiste suhteid, millised stereotüübid, · Postkoloniaalne kriitika kuidas on teksti kaudu edasi antud kultuurilist teist. · Seksuaalerisuslik kriitika millised sterotüübid on seksuaalvähemuste kohta kummutatud või toetatud. Sellised lähenemised aitavad näha, et võibolla tekstis mida me oleme harjunud nägema, kui sotsiaalkriitilist tegelikult tugineb või toetub, annab edasi sterotüüpe mis tegelikult on teatavate inimrühmade marginaliseerimisele kaasa aidanud. Sellised viisil on dekonstruktsiooni projekt tõeliselt vabastav, sest tahab näidata kõigi võimalike vaatenurkade olemuslikku võrdsust, ning seda et tekste vaid ühe konkreetse priviligeeritud vaatenurgast lugedes, veel enam seda vaatenurka koolis õpetades, tegelikult ühsikond hoiab üleval ja jätkab rõhuvaid struktuure, mis ei ole tegelikult vajalikud, või ilma milleta ta suudaks paremini funktsioneerida. Kokkuvõtteks 20
Osa feminismist muutus radikaalseks ja revolutsiooniliseks. Alates 1960-ndatest pole 13 eesmärgiks naiste poliitiline emantsipatsioon, vaid vabastada naised sotsiaalsest surutisest. Feminismi printsiibid: 1) Erinevuse printsiip- kuigi mehed ja naised on erinevad, ei saa see olla aluseks naiste marginaliseerimisele 2) Identsuse mõiste- sarnasus endaga, erinevus teistest. Osad teoreetikud püüavad identsust eitada (valgustuse teooria), kuid identsus on väga oluliseks osaks feminismist. See ja poolmodernism on kriitiline modernse ühiskonna suhtes, milles inimolemust käsitletakse üldterminites, mille aluseks on mehe olemus. Inimolemus on universaalne, kuid seda iseloomustatakse mehelike omadustega. Patriarhaalne ühiskonnakriitika:
2) alates 1960-ndatest – feminismi ideoloogia on seotud postmodernismi ideedega. Uuritakse probleeme nagu frustratsioon ja ahistatus, et naised peavad olema kodus. Osa feminismist muutus radikaalseks ja revolutsiooniliseks. Alates1960-ndatest pole eesmärgiks naiste poliitiline emantsipatsioon, vaid vabastada naised sotsiaalsest surutisest. Feminismi printsiibid/teoreetilised lähtekohad: erinevuse printsiip – kuigi mehed ja naised on erinevad, ei saa see olla aluseks naiste marginaliseerimisele. Identsuse mõiste – sarnasus endaga, erinevus teistest. Osad teoreetikud püüavad identsust eitada (valgustuse teooria), kuid identsus on väga oluliseks osaks feminismist. Feminism ja poolmodernism on kriitiline modernse ühiskonna suhtes, milles inimolemust käsitletakse üldterminites, mille aluseks on mehe olemus. Inimolemus on universaalne, kuid seda iseloomustatakse mehelike omadustega. Patriarhaalne ühiskonna kriitika: