ümber membraanid ja neist saavad alguse sugurakud IV. 14. rakutsüklil formeeruvad ühtsed rakkude vaheseinad V. üleminek asünkroonsele lõigustumisele, blastodermi moodustumine (hakkab toimuma vastavalt tuuma/tsütoplasma vahekorrale) 2) lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Hall sirp - poolkuukujuline piirkond marginaaltsoonis, seda läbib I lõigustumisvagu (marginaaltsoon - animaalse ja vegetatiivse pooluse piir, kust algab gastrulatsioon ja mis asub spermi penetratsiooni vastasküljel) kortikaalne rotatsioon - kortikaalse tsütoplasma roteerumine 30 kraadi sisemise tsütoplasma suhtes peale viljastumist Mikromeerid - ebavõrdse lõigustumise tagajärjel tekkinud
Seljaaju selgmise identiteedi määrab ära epidermis ja kõhtmise notochord e seljakeelik. Seljakeelik ütleb, et arenema peavad motoneuronid. · Kust pärinevad kesknärvisüsteemi rakud (kas tekivad kindlates piirkondades, kus? kuidas jõuavad kesknärvisüsteemi rakud oma lõppasukohta?) Kõik KNSi rakud tulevad neuraaltorust. Kui paljunemine lõpeb, siis nad migreeruvad vastavasse paika. Ventrikulaartsooni piirkonnas on neuronid, neuroepiteel. Marginaaltsoonis on neuronite jätked. * Lõppasukohta migreeruvad nt mööda teisi rakke. (rakud migreeruvad neuraaltorust väljapoole) · Neuronite arvu regulatsioonitasemed - lateraalne inhibitsioon neuroepiteelis - kõrvutiolevad rakud ei arene reeglina sama tüüpi rakuks. Kui üks rakk areneb neuroni suunas, siis tema kõrval olev rakk areneb tugirakuks - rakutsükli pikkus mida noorem on embrüo, seda kiiremini rakud jagunevad. Vanema embrüo puhul on G1 ja S faas pikemad.
toimuda nii rakkude jagunemise, rakkude kuju muutumise (nt. lamendumine ja kokku surumine) või interkalatsiooni (mitu rakukihti koonduvad vähemateks kihtideks) teel. (Ektodermi teke kahepaiksetel, okasnahksetel ja mantelloomadel) 57. Konna gastrulatsiooni Gastrulatsioon algatatakse dorsaalsest halli sirbi piirkonnast (marginaaltsoon), kust rakud alustavad invagineerumist moodustub ürgsuu ehk blastopoori ülahuul (dorsaalne huul). Marginaaltsoonis olevad invagineeruvad rakud muutuvad nn. pudelrakkudeks (dorsaalseimad vegetatiivse pooluse rakud), millel on suurepärane võime tungida teiste rakkude vahele (vooderdavad 29 moodustuvat arhenteroni - ürgsoolt) (Blastopoori (ürgsuu) ülahuul/dorsaalne huul, pudelrakkude invaginatsioon; marginaaltsoon) Vegetatiivne rotatsioon (algab 2h ennem pudelrakkude ilumumist): Rotatsioon lükkab tulevase neelu endodermi rakke blastotsööli
annaabi.ee 
