hinnaelastsuskoefitsient, QS1 - esialgne pakutav kogus, QS2 - pärastine (muutunud) pakutav kogus, P1 on esialgne hind, P2 on pärastine (muutunud) hind PAKKUMISE HINNAELASTSUSKOEFITSIENTI arvutatakse PUNKTELASTSUSENA ESP = (((QS2 QS1) / QS1 ) 100) / (((P2 P1) / P1) 100), kus ESP pakkumise hinnaelastsuskoefitsient, QS1 - esialgne pakutav kogus, QS2 - pärastine (muutunud) pakutav kogus, P1 on esialgne hind, P2 on pärastine (muutunud) hind. PIIRKASULIKKUS e MARGINAALKASULIKKUS MU = TU / Q , kus MU piirkasulikkus, TU kogukasulikkuse muut, Q tarbitava hüvise koguse muut. PIIRKULU e MARGINAALKULU: MC = TC / TP = TVC + TFC / TP = TVC / TP, kus MC piirkulu e marginaalkulu, TC ettevõtte kogukulu muut, TP kogutoodangu muut (kui toodang muutub ühe ühiku võrra), TVC muutuvkulu muut, TFC püsikulu muut. (TP = 0-iga püsikulud ei sõltu toodangu muutumisest lühiperioodil.) PIIRPRODUKT e PIIRTOODANG:
Alfred Marshall eristas: · Hetkeline tasakaal S kõver vert joon, täiesti mitteelastne · SR kapitali kogus püsiv · LR kõiki tegureid võib muuta, pakkumine järjest elastsem, S-kõver järjest lamedam TARBIJAVALIKU TEOORIA Tarbija käitub ratsionaalselt ja üritab maksimineerida kogukasumlikkust. TU TOTAL UTILITY (kogukasulikkus) MU MARGINAL UTILITY (piir e marginaalkasulikkus) täiendav rahuldus hüvise täiendava (ühe) ühiku tarbimisest, kui kõigi teiste tarbitavate hüviste kogused jäävad samaks. MU piirkasulikkus TU kogukasulikkuse muut Q tarbitava hüvise koguse muut GLOSSENI I SEADUS kui MU = 0, siis TU on maksimaalne
ressursihulgast alates kahaneb. Olgu Q=f(x) toodangufunktsioon. Siis väljendab lisatoodangut, mis saadakse antud muutuvressursi kogusele x täiendava ühiku lisamisel, ligikaudu marginaaltoodang f'(x). Seega leidub selline väärtus x00 et marginaaltoodangufunktsioon kahaneb piirkonnas [x0;[. Siis f''(x)0, mistõttu toodangufunktsioon on kumer alates väärtusest x0. 3. Kirjeldada marginaalkasulikkuse kahanemise seadust. Kuidas see on seotud funktsiooni teist järku tuletisega? Marginaalkasulikkus hakkab teatud ressursihulgast alates kahanema. f´´(x)0 4. Mis on funktsiooni kasvamis- ja kahanemispiirkond, monotoonse kasvamise ja kahanemise piirkond? Kuidas neid leida? Kui piirkonnas X vastab suuremale argumendi väärtusele suurem funktsiooni väärtus, siis nimetatakse seda funktsiooni antub piirkonnas kasvavaks. iga x1 , x2 E X korral kehtib seos x2>x1 siis f(x2) > f (x1) Kui piirkonnas X vastab suuremale argumendi väärtusele väiksem funktsiooni väärtus, siis
alates kahaneb. Olgu Q=f(x) toodangufunktsioon. Siis väljendab lisatoodangut, mis saadakse antud muutuvressursi kogusele x täiendava ühiku lisamisel, ligikaudu maginaaltoodang f´(x). Seega leidub selline väärtus x00 et marginaaltoodangufunktsioon kahaneb piirkonnas [x0;[. Siis f´´(x)0, mistõttu toodangufunktsioon on kumer alates väärtusest x0. 3. Kirjelda marginaalkasulikkuse kahanemise seadust. Kuidas see on seotud funktsiooni teist järku tuletisega? Marginaalkasulikkus hakkab teatud ressursihulgast alates kahanema. f´´(x)0 4. Mis on funktsiooni kasvamis- ja kahanemispiirkond, monotoonse kasvamise ja kahanemise piirkond? Kuidas neid leida? Kui piirkonnas X vastab suuremale argumendi väärtusele suurem funktsiooni väärtus, siis nimetatakse seda funktsiooni antud piirkonnas kasvavaks. iga x1 , x2 e X korral kehtib seos x2>x1 siis f(x2) > f (x1)
muutuvressursi kogusest. Siis väljendab lisatoodangut, mis saadakse antud muutuvressursi
kogusele x täiendava ühiku lisamisel, ligikaudu marginaaltoodang f'(x). Seega leidub selline
väärtus x0>=0 et marginaaltoodangufunktsioon kahaneb piirkonnas {x0;lõpmatus). Siis
f''(x)<=0, mistõttu toodangufunktsioon f on kumer alates väärtusest x0.
21. Kirjeldada marginaalkasulikkuse kahanemise seadust. Kuidas see on seotud
funktsiooni teist järku tuletisega? Tarbitavate hüviste hulga kasvades marginaalkasulikkus
hüvise iga uue ühiku tarbimisel kahaneb. Analoogselt eelmise ül toodangufunktsiooni kohta
saame, et kasulikkusefunktsioon U = U(Q) on ülespoole kumer, st U''(Q)<=0 piirkonnas
{0;lõpmatus).
22. Mis on funktsiooni kasvamis- ja kahanemispiirkond, monotoonse kasvamise ja
kahanemise piirkond? Kuidas neid leida? Funktsiooni f(x) nimetatakse piirkonnas A
kasvavaks, kui a < b f(a)
kasulikkus (e piirkasulikkus MU) väheneb suhteliselt Saadav rahulolu e subjektiivne kasulikkus on mingite konkreetsete mõõtühikutega mõõdetav suurus (kardinaalkasulikkus) Kogukasulikkus TU on kaupade ja teenuste tarbimisest saadav summaarne rahuldus, kogu see subjektiivne kasu, mida tarbija tunneb end mingi teatud koguse hüvise tarbimisest saavat. Kogukasulikkus TU näitab tarbija kogurahulolu mingi hüvise tarbimisest. Piirkasulikkus e marginaalkasulikkus MU on täiendav rahuldus hüvise täiendava ühiku tarbimisest, kui kõigi taiste tarbitavate hüviste kogused jäävad samaks. TU = kogukasulikkuse muut Q = tarbitava hüvise koguse muut Gosseni I seadus: Küllastusseadus e kogukasulikkuse maksimeerimise esimene reegel näitab, et ühe ja sama hüvise tarbimisel kasvab tarbitavate koguste suurenedes tarbija kasulikkus (rahulolu) seni, kuni on saavutatud küllastus punkt e kogukasulikkus TU on maksimaalne.
tunneb end mingi teatud koguse hüviste tarbimisest saavat. Kogukasulikkus (TU) näitab tarbija kogurahulolu mingi hüvise tarbimisest. Tegu on subjektiivse mõistega, mis varieerub sõltuvalt tarbijast. Rõhutame, et nõudlusteooria neoklassikaline käsitlusviis (piirkasulikkuse teooria) eeldab, et kogukasulikkust saab absoluutsetes (ka rahalistes) ühikutes mõõta (kardinaalkasulikkus). 1.25.4 Piirkasulikkus e marginaalkasulikkus MU Täiendav rahuldus hüvise täiendava ühiku tarbimisest e kogukasulikkuse muut TU tarbitava hüvise üheühikulise muudu (Q*) korral, kui kõigi teiste tarbitavate hüviste kogused jäävad samaks. QTUMU= (valem 1) kus TU on kogukasulikkuse muut ning Q tarbitava hüvise koguseline muut. 17
annaabi.ee 
