Mardipäev - sarnased materjalid

mardipäev, kadri, talv, mardid, mardisandid, kadripäev, piim, patroon, kari, luther, martin luther, katariina, maskid, mine, jõulud, moodne, sauna, habe, rõivad, kadrid, pori, talvekuu, pimedus, piiskop, november, kombed, millesse, küpsised, külmad, jõulud vanasti, toidulaud
Mardipäev-mardilaulud
6
docx

Mardipäev-mardilaulud

... kamp mardijooksjaid, seda rohkem lapsi peremehele, rikkalikku põllusaaki ja õnnistust kariloomadele. Seda talu, kuhu marti sisse ei lastud, pidi tabama viljaikaldus ja vaesus. Mardijooks on vana rahvusvaheline komme, mis pärineb keskaegsest andidekorjamisest kloostritele. See komme tuli keskaja lõpul sakslaste kaudu ka Eestisse. Meil korjasid mardisandid, nagu rahvas neid tavaliselt nimetas, ande mitte kloostrile ega kirikule, vaid endale, millest valmistati kohalikus külakõrtsis või mõnes talus omavaheline lõbus koosviibimine mardipäeva õhtul. Tavaliselt oli mardipäeva ajal juba kõva külm, arvestades sellega, et mardipäeva oli vanasti vana kalendri järgi kaks nädalat hiljem praegusest mardipäevast. “Mart tegi sillad soode peale, madalama maade peale,” laulis minu ema. Tähendab: öökülmad kaanetasid juba järvi, soid ja...

Kirjandus - Põhikool
18 allalaadimist
Eesti kombed-mardipäev
3
doc

Eesti kombed (mardipäev)

Laske mardid sisse tulla, mardid tulnud kaugeelta, läbi pika pilliroo, läbi kare kasteheina! Mardi jalad valutavad, mardi küüned külmetavad. Mart pole tulnud saama pärast, mart tuli vilja õnne pärast! Mardiisal oli tavaliselt kott kaelas herneste ja rukkiteradega. Neid viskas ta peoga põrandale ja ütles: Viskan sisse viljaõnne, suskan sisse kaeraõnne! Mõistatused: • Sööda kui venda, seo kui varast (hobune) • Keksin rõõmsalt kahel jalal, nokin tee pealt toidupalad, olen täitsa linnalind.Arvan, et sa tunned mind. (varblane) • Kuldkera keset koplit? (Päike) • Haavlei...

Kultuurilugu - Põhikool
29 allalaadimist
Mardipäev
1
doc

Mardipäev

...illest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Linnades maskeeruti 20. sajandi keskpaiku poe- või omavalmistatud maskide abil loomadeks, ametimeesteks, kuraditeks, nõidadeks, kuulsateks sõdalasteks või muudeks tuntud tegelasteks. +Kombeks oli peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks. +Kohe pärast andide kogumise lõppu võidi jagada annid omavahel võrdselt ära, nagu tihti tänapäeval tehakse. Kui sanditamas käisid noored inimesed, peeti mardipi...

Eesti keel - Põhikool
10 allalaadimist
Eesti rahvakalendri tähtpäevad
38
doc

Eesti rahvakalendri tähtpäevad

...jate päeva teema kohta viiakse läbi kampaaniaid Autor: „Mulle on alati meeldinud õpetajate päev eriti just seetõttu et õpetajate asemele astuvad õpilased Enda kogemusest võin öelda et õpetaja töö pole üldsegi lihtne kui seda ei oska Sel päeval viidi õpetajatele lilli tänu märgiks “ NOVEMBER – TALVEKUU Tähtpäev: Mardipäev 10 novembril Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu Veel 20 sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid kelle tulek tõi kaasa viljaõnne Varem on see olnud päev mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks – hinged tulid koju...

Ajalugu - Keskkool
43 allalaadimist
Mardipäev- slaidid-
11
pptx

Mardipäev ( slaidid )

...rsiliste kalendrilaulude hulka. Laul on tsükliline; igale tegevusele vastab konkreetne laul. Laulud algavad tervituse ja kirjeldusega, et tullakse kaugelt maalt või taevast ja ollakse teel külmetanud, mistõttu palutakse lasta tuppa sooja. Räägitakse soovitavatest andidest ja tänatakse, soovides igale pereliikmele oma õnne: peremehele hobuse- ja perenaisele karjaõnne, perele lasteõnne, noortele peiu- ja pruudiõnne. Mardipidu Kohe pärast andide kogumise lõppu võidi jagada annid omavahel võrdselt ära, nagu tihti tänapäeval tehakse. Kui sanditamas käisid noored inimesed, peeti mardipidu päeva või paari pärast. Peoks valmistati kogutud kraamist toitu, mehed jõid mardiõlut. Pidu võis kesta mitu päeva. Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja. Marditoidud Nagu paljudel Kesk-Euroopa rahvastel...

Kultuurilugu - Kutsekool
12 allalaadimist
Kadripäev
7
doc

Kadripäev

...ja neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge. Järgnes andide palumine ja selle järel lauluga tänamine ning õnnistamine. Skemaatiliselt koosneb rituaal: 1) maskeerimisest, 2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba, 3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, viljaterade viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijätulaul. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud - polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks vankri või adra katusele, toppinud korstna kinni, lasknud loomad laudast välja jne. Teel kohtunu...

Kirjandus - Põhikool
20 allalaadimist
Rahvakalendri tähtpäevad
3
docx

Rahvakalendri tähtpäevad

...avahel ära, pidades „mardipulmi“. Mardipäeval söödi mardihane ja joodi mardiõlut. Sel päeval oli keelatud villa kraasida ja kedrata ning lina puhastada. Teati, et kui mardipäeval lehed puus, siis tuleb külm talv; kui mardipäeval külm, siis sula jõul; külm mardipäev tähendas sooja kadripäeva jne. KADRIPÄEV, 25. NOVEMBER Ringi käisid kadrisandid, naisterahvad. Kadripäev on naiste püha, kombed sarnased mardipäeva omadega. Vahe seisnes selles, et kadrid soovisid peamiselt lambaõnne. Mindi lauta ja tehti lambahäält. Kadrisante kostitati tangupudruga. Lammaste hea käekäigu pärast oli keelatud kedrata, õmmelda ja kududa. Kadripäeva nimi tuleb pühak Katariina nimest. Legendi järgi olnud tegu ilusa targa noore neiuga, kes võitnud avalikus vaidluses 50 paganlikku õpetlast ja pööranud nad ristiusku. Selle eest taheti Ka...

Kirjandus - Põhikool
27 allalaadimist
Kadripäev
6
doc

Kadripäev

...ntroll, tüdrukutel paluti ette näidata käsitööd. Rituaalne viljakusmaagiline kusemise imiteerimine või vee pritsimine pererahvale Rituaal koosneb 1) maskeerimisest, 2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba. 3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, vilja viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijaätulaul. Kadrilaulud H. Tampere järgi on refräänilised mardi- ja kadriviisid levinud Lõuna-Eestis, mujal olid laulud refräänita. Üleminukualal (Muhu-Kodavere joonel) kasutati nii refräänilisi kui refräänita viise. Saaremaal ja Lääne-Eestis on lauldud vähem, seda suurem on olnud aga improvisatsioonilise etenduse ja lõõpimise osakaal. Kadrilaulud on keskendunud loomaõnne tagamisele, enam p...

Kirjandus - Põhikool
33 allalaadimist
Kadripäev
1
doc

Kadripäev

Eestisse jõudis kadripäev koos pealesurutud ristiusuga 12 sajandil kus kohalikust sügistööde pühast sai püha Katariina mälestuspäev ehk kadripäev Kadripäeva peeti naistepühaks sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd Kadripäeva lahutamatu osa kadrisandiks käimine pärineb ajast mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna sanctus püha ning kes soovisid pererahvale head vilja karj...

Kirjandus - Keskkool
6 allalaadimist
Hiir rätsepaks
57
doc

Hiir rätsepaks

...u ja ei lõhu Liisi nukku ega pillu piimatassi ning ei rebi sabast kassi. Miks ei tule ükskord tali? Jüts on kurvalt akna all, halb ja nukker tuju tal. Väljas vihm ja tuul on vali. Miks ei tule ükskord tali? Juba nääritaat on käinud, vana aasta ära läinud, ikkagi ei tule tali, vihmasadu õues vali. Tuuled nukralt jorutavad, puud ja põõsad norutavad, ootavad kõik valget lund, seda talve pehmet und... TUISUNE ÕHTU Esimesed lumehelbed Lumehelbeke valgeke, lumehelbeke tilluke, lenda, lenda, mu lagleke, hõbeahtake killuke! Lumehelbeke valgeke, talve tulekut kuuluta! Lenda, lenda, mu lagleke, tuule-unelmais luuluta! Lumehelbeke valgeke, hõbesätendav killuke, lenda, lenda, mu lagleke, sa mu valgeke tilluke! Talvehommik Aknast õue vaatas Mati. Oi, kuis kõik on imelik! Maa on täis kui val...

Kirjandus - Tartu Ülikool
26 allalaadimist
Kadripäev
9
doc

Kadripäev

...ja neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge. Järgnes andide palumine ja selle järel lauluga tänamine ning õnnistamine. Skemaatiliselt koosneb rituaal: 1) maskeerimisest, 2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba, 3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, viljaterade viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijätulaul. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud - polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks vankri või adra katusele, toppinud korstna kinni, lasknud loomad laudast välja jne. Teel kohtunu...

Eesti keel - Põhikool
16 allalaadimist
Eesti rahvakalender
0
DOC

Eesti rahvakalender

...Peaspeetav kalender oli ravale aastasadu otsekui kirjutamata seaduseks. Trükitud kalender on meil suhteliselt hiline. Seni teadaolevatel andmetel ilmus see esmakordselt 1731. aastal.Põhilises osas oli muistne rahvakalender põllumehe kalender, kuid ka kalastaja ja kütija oma.Rahvapärane aastajaotus ja ajaarvaminegi arvestab kaht peamist aastaaega- suve ja talve.Suviste tööde hulka kuulusid põllutöö kõik etapid: künd, külv, lõikus ja rehepeks, millele lisandus karjatamine.Talvel oli laudaperiood, naistel käsitöö, meestel metsa- ja veotööd.Kevad ja sügis moodustasid ülemineku ja ette valimistusaja suvele ja talvele.Kujunesid välja omad töö-, puhke- ja pidupäevad.Tähistati suuremate tööde lõppu (ka algust), seega ühelt perjoodilt teisele minekut. Jaanuar 01.01 UusAasta 06....

Kirjandus - Põhikool
50 allalaadimist
Rahvakalender - referaat
14
odt

Rahvakalender - referaat

...äne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld. Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni – nad ei rünnanud koduloomi. Veel 19. sajandil oli jüripäev mõisaga teenistuslepingute lõppemise ehk kolimise päev. Jüripäeval peeti mitmel pool naiste- ja meestepühi. Setumaal Värskas on jüripäev...

Ajalugu - Põhikool
18 allalaadimist
Hingedepäev
16
odt

Hingedepäev

...le asemel on aga küllalt palju andmeid sügisesest hingedeajast. Selle aja piiride osas pole rahvapärimus üksmeelne. Piirkuupäevadeks on nimetatud mihklipäeva ja hingedepäeva, aga ka mardipäeva ning isegi jõule. Tegu on tõenäoliselt eelkristliku esivanematekultuse jäljega, mis katolikuajal on läbi põimunud kiriklike tähtpäevade ja üle - euroopalise kristluse mõjuga. Oletatav eelkristlikkus ei tähenda tingimata puht - eestipärasust: kõikide hingede päeva (omnium animarum) sätestas esimesena Cluny kloostri abt (Prantsusmaal) 998. aastal, esialgu küll ainult benediktiinlaste jaoks. Tõenäoliselt oli sügisene esivanemate hingede mälestamine kombeks paljude Euroopa rahvaste juures ja katoliku kirik kasutas siin oma tavalist rada - valas rahvapärase püha kiriklikku vormi. Nii sai kõikide hingede päevast amet...

Kirjandus - Põhikool
6 allalaadimist
Stiilid romaani-gooti jne- rahvakalender
24
doc

Stiilid(romaani, gooti jne), rahvakalender

KULTUURILUGU ROMAANI STIIL (11.-12.saj.) • Tunnusmärk: ümarkaar • Näiteks: ? Valjala kiriku portaal GOOTI STIIL (12.-15.saj.) • Tunnusmärk: teravkaar • Näiteks: ? Muhu ? Pöide ? Karja kirikud 13.saj.ehitatud ? Kaarma ? Kihelkonna ? Oleviste kirik ? Niguliste kirik ? Raekoda u 1400 • Peale kirikute ehitati ka kindluseid ja linnuseid (nt. Saksa Ordu, Narva, Rakvere, Kuressaare, Viljandi ordulinnused) • Tallinna on üks paremini kindlustatud linnu...

Kultuurilugu - Kutsekool
20 allalaadimist
Mäeküla piimamees- Eduard Vilde
6
doc

"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde

„MÄEKÜLA PIIMAMEES“ E.Vilde Esimene peatükk: Harilikult kella üheksa ümber, pärast hommikust einet, algab Ulrich von Kremer esimest ringkäiku oma kruntkonnas, kui ta suviti, jüripäevast mihklipäevani, siin asub - üksinda nagu kunagi. Väliselt ei paku Mäeküla mõisnik nägijaile aastate kaupa silmahakkavat vaheldust: seesama vormist veninud tumesinine kuub valkjaks istutud saba ja läikima kulunud käiste ning hõlmadega, seesama sinine vest vanade ja värskete toidujälgedega, nende seas tunnistusega, et härra von Kremeri einelaual naljalt vedelad munad ei puudu. Varalisest inimesest annab märku ainult jäme pitsatsõrmus ta esimese sõrme arutu suure nüki taga, vestil punakalt hiilgav tukatikuldne soo...

Kirjandus - Keskkool
175 allalaadimist
Kadripäev
2
doc

Kadripäev

KADRIPÄEV Kadripäeva nimetus tuleneb Lääne-Euroopas üsna populaarse naispühaku Katariina nimest. Legendi järgi on 25.november pühakuks kuulutatud neitsi Katariina märtrisurma mälestuspäev. Nimi Kadri ongi aja jooksul Katariinast tekkinud. Eestlastel pole see päev aga kunagi kirikupüha olnud.Katariinat austati kui lammaste hooldajat ja kaitsjat. Kadripäeva peeti naiste pühaks. Kombestikus on esikohal karjaga seostuv, oli ju kari naiste hoole all. Kadripäeval olid keelu all kõik n-ö villased tööd, nagu kudumine, ketramine, ...

Ajalugu - Põhikool
6 allalaadimist
Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade
15
docx

Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade

I Naise ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, sel...

Kirjandus - Keskkool
25 allalaadimist
Talurahva toidud
26
doc

Talurahva toidud

...ja hiljem kartuliga [ REF Ref277692886 r h 1] Liha ja veretoidud Liha sõi Eesti talupoeg vähe peamiselt talvel Kodune loomatapp oli mingi tähtpäeva eel Tapaperiood algas mihklipäevast Üksnes kitsi tapeti enamasti suvel Villa saamise eesmärgil oli taludes palju lambaid kellest ületalve hoiti vaid osa Teised tapeti mihkli või mardipäevaks Oli tava tappa mardipäevaks hani ja kadripäevaks kana Veiseid tapeti omatarbeks harva sügiseti Sügisel peetavateks pulmadeks tapeti mõni mullikas või vasikas lammas noor siga või kodulind Sama ka matuste puhul Peamine lihaloom oli 3 4 aastane nuumatud siga Mardipäevaks tapeti harva kindlasti jõuludeks võimalusel ka küünlapäevaks Vähesel määral andis toidulisa ulukite ja lindude salaküttimine [ REF Ref277692886 r h 1] Värsket liha sai süüa ainult p...

Ajalugu - Tallinna Ülikool
40 allalaadimist
Kalendri tähtpäevad
15
doc

Kalendri tähtpäevad

...UNESCO kehtestas õpetajate päeva 1994 UNESCO lõi tähtpäeva 1994 aastal selleks et 24 tunni jooksul oleksid kogu maailma tähelepanu keskpunktis õpetajate töö ja saavutused ning samuti nende prioriteedid ja probleemid Üllitatakse infoplakat ja saadetakse laiali infomaterjale õpetajate päeva teema kohta viiakse läbi kampaaniaid Mardipäev 10 november Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu Veel 20 sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid kelle tulek tõi kaasa viljaõnne Varem on see olnud päev mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks – hinged tulid koju...

Usundiõpetus - Keskkool
11 allalaadimist
Kama
18
rtf

Kama

...ikud erinevused aga veelgi teravamalt piiritletud Kehval kivisel pinnasel elav ranna ja saarerahvas sõi leivakõrvaseks peamiselt soolasilku vinnutatud või suitsutatud kala Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad Oinale sai saatuslikuks mihklipäev 29 september mardipäeval 10 november oli laual hani ja kadripäeval 25 november kana Enne jõulu veristati nuumsiga millest pidi peale pühaderoogade valmistamist soolaliha ja peki näol jaguma kuni järgmise sügiseni Argipäevadel oli talumehe laual kruubipuder hapupiima või koorega keedukartul mille juurde anti kohupiima või soolasilku suurtel pühadel ka võid liha ja munaputru Suurtaludes kus pererahvas rahapunga nööre väga kõvasti kokku ei kiskunud sõid sulased ja tüdrukud perega...

Bioloogia - Keskkool
29 allalaadimist
Rahvakalender
17
ppt

Rahvakalender

Eesti rahvakalender Eesti rahvakalendri tähtpäevade kujunemise aluseks on: ? Ristiusk ? Loodususk ? Aastaajad ? Põlvest – põlve edasipärandatud kombed, kogemused, oskused Jaanuar - südakuu 17.01 tõnisepäev e. püha   Antoniuse päev ( sigade kaitsepühak) ? Tõnnivakkadesse pandi ohvriande ? Tõnisepäeva päike oli raviva toimega ? Tõnisepäev oli talvepoolitaja Veebruar - hundikuu 2.02 küünlapäev ? Küünalde valmistamine õnnestus hästi ? Algasid ettevalmistused kevadeks ? Naistel luba kord aastas kõrtsi minna ? Algas kangakudumine ? Alustati talusse abitööjõu otsimisega Veebruar- hundikuu Vastlapäev ...

Ajalugu - Põhikool
34 allalaadimist
Toomapäev
9
doc

Toomapäev

...t on peetud paganluseajast säilinud surma(haldja)ks. Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke andmeid sellest, et Toomas on katku ja igasuguste raskete haiguste patroon. Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha. Paadid keerati kummuli ja valati neile anniks õlut. Kraasna asunduse eestlastel olid 19. sajandi lõpul säilinud ohvrikombed, uskumused ja loitsud, millega pöörduti maajumal Tooma, karjakaitsja, piksekahju ja põua eest hoidja poole. Toomapäeva on seostatud hingede liikumisega, kuigi hingedeaeg on ju üldiselt pigem oktoobris-novembris. Oluline oli mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu- ja õlenukkudena. Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist. Toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg. Keelatud olid kõik tööd peale püh...

Kultuurilugu - Kutsekool
10 allalaadimist
Rahvuskalendri tähtpäevade toidud
3
docx

Rahvuskalendri tähtpäevade toidud

Ave Kiiber Rahvakalendri tähtpäevadetoidud, mida söödi? Tõnisepäev- (17. jaanuar) tõnisepäev on vanarahval olnud talve keskpaiga näitaja. Tõnisepäevast arvati pool talve möödas olevat ja eks see tuletas meelde ka toiduvarude kulutamist, manitses ühtlasi kokkuhoiule. Pool inimese- ja pool loomatoitu pidi veel alles olema. Tõnisepäeval söödi: Erinevaid seakõrvu (hapukapsastega, küüslaauguga, herneste või põldubadega); lisaks söödi sel päeval nisutanguputru ning kõrvitsat soolasilkudega. Tänapäeval, aga ei tähtsusta väga palju enam Tõnise...

Toitlustus - Kutsekool
23 allalaadimist
Tähtpäevad Eestis ja USA-s
19
doc

Tähtpäevad Eestis ja USA-s

...nikord ka käbisid. Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Mõisate, hiljem seltside eestvõttel esitati eeskavana näidendeid . Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama. Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine, köievedu ja muud tavad, mida praegugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertide ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal...

Eesti keel - Põhikool
20 allalaadimist
EESTI RAHVUSKÖÖGI OMAPÄRA
11
docx

EESTI RAHVUSKÖÖGI OMAPÄRA

...ernetist, raamatust ja konspektist. Kohaliku köögi eripärad Tuntu ja ettenähtu kõrval pakub uudishimulikule tulijale avastamisrõõmu kohalik köök. Viimane sisaldab muuhulgas ka võimaluse, et mõni päris tuttava nime või näoga roog on oodatust teistsugune. Näiteks ei kanna vinegreti nime siin mitte kaste, vaid vene algupäraga õli-äädikakastmes segasalat, mis sisaldab kodupeeti, värsket hapukapsast ja -kurki, õuna ja sibulat. Kotlet on praetud hakklihakoogike, mujal kotletiks kutsutud naturaalne sealihatükk aga kannab Eestis karbonaadi nime. On teisigi lihtsaid kõhurõõme, mida mujal ei leidu. Nii jääb võõrsile väljarännanud eestlane alatiseks taga igatsema hapendatud rukkileiba ja hapukapsast. Pärisomaks peavad eestlased ka sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sülti. Omae...

Kultuurilugu - Kutsekool
24 allalaadimist
Hingedepäev
12
doc

Hingedepäev

... 3 Hingedeaeg Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ...

Kirjandus -
12 allalaadimist
Eesti keele eksamiks kordamine
27
doc

Eesti keele eksamiks kordamine

...sutus - Texase Osariik, Alam-Austria Liidumaa Tavakasutus - Põhja-Dakota osariik, Tasmaania osariik, Schleswig-Holstein, Alam- Austria • Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega: Ajalehed - Eesti Päevaleht, Oma Saar, Eesti Ekspress, Õpetajate Leht, Pärnu Postimees; Ajakirjad - Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater. Muusika. Kino, Eesti Arst, Elu Pilt; Muud perioodikaväljaanded - Eesti Kaubamärgid, Loomingu Raamatukogu, Kaubalehe Metsaleht, õpilasalmanahh Oma Sulega • Ajaloosündmuste nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk (kosmoloogias), Jäälahing, Vabadussõda, Lahesõda, Jätkusõda, Rooside sõda, Laste ristisõda. • Autasusid nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse ...

Eesti keel - Põhikool
154 allalaadimist
Kordamine eesti keele eksamiks
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

... keelenimetused: eesti, hispaania, jaava, ruanda keel; Kanada eesti keel, Briti inglise keel; 4. rahva- ja hõimunimetused: läti rahvas, paapua hõimud. Märkus 1. Rahvuskuuluvuse märkimiseks (erinevalt kohakuuluvusest) võib kohanime omastava käände väikese tähega kirjutada ka mõnedes muudes ühendites: eesti kirjandus, kodueesti kunstnik, väliseesti laulja, läti rahvalaulud, jaapani kunst, vene ballett, araabia maad. Näiteks kui kirjutame väikese tähega prantsuse maalikunstnik, siis tahame sellega märkida, et ta on prantsuse rahvusest, või toonitada, et ta esindab prantsuse rahvuslikku maalikunsti; vrd Prantsuse maalikunstnik = Prantsusmaa maalikunstnik, maalikunstnik Prantsusmaalt. Märkus 2. Varem kirjutati kohanimesid väikese tähega ka mitmesugustes liiginimetust...

Eesti keel - Keskkool
105 allalaadimist
Tähtpävade aastaring
10
doc

Tähtpävade aastaring

...3.aprill) märgib taimekasvu algust . • Taimekasvukalendris poolitavad aastat künnipäev (14. aprill) ja kolletumispäev (14. oktoober) . Künnipäev on nimetatud päevaks, kus tuleb alustada kündi. Kolletusepäeva kohta põhiline ära õeldud päeva nimetuses. • Kõige külmema aja kohta on kasutusel taliharjapäev (14. jaanuar). Põhja- Eestis õeldakse aga tõnisepäev (17. jaanuar) , Lõuna-eestis küünlapäev (2. veebruar). • Kliimakalendri taliharja suvepoolne vastasdaatum on 13. juuli, mis kannab kaksiknimetust: maretapäev ja karusepäev. • Aastat neljaks jaotavate vastasdaatumite paare (14. jaanuar- 13. juuli ning 14. aprill- 14. oktoober) tuleks käsitada kui taimekasvu. Ja kliimakalendri sümbioosi. ELATUSALAD KALENDRIPÄRIMUSES. • Suvepoolaasta tähtpäevadest on jüripäev kõige „töisem“...

Kunstiajalugu - Keskkool
7 allalaadimist
Omakultuur-konspekt- eksamiteemad
34
doc

Omakultuur-konspekt, eksamiteemad

... võeti vastu järgmised seletused: Folkloori (e. pärimusliku ja rahvapärase kultuuri) all mõistetakse kollektiivi traditsioonipõhjalise loomingu kogumit, mida esitab rühm või üksikisik, mis vastab ühiskonna ootustele ning kajastab eriliselt ühiskonna kultuurilist ja sotsiaalset identiteeti. Rahvaluule vormide hulka kuuluvad muuhulgas keel, kirjandus, muusika, tants, mängud, mütoloogia, rituaalid, tavad, käsitöö, arhitektuur ja muud kunstid. Folkloori tuleb käsitleda kõigepealt elava traditsioonilise kollektiivi vaatenurgast ja nimelt funktsionaalselt. Dundes: 19. sajandil määratleti sõna ‚rahvas’ sõltuvalt teistest mõistetest, tollal oli see seoses alamkihiga, vastandudes eliidiga (tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa). Selles mõistest tulenevalt määratleti ka folkloori kui midagi metsikut, barbaarset, kirjaoskamatut jne....

Raamatukogundus ja... -
71 allalaadimist
Suur-väike algustäht
35
docx

Suur-väike algustäht

...a on suure tähega). Ametinimetus on ka visiitkaardil väikese tähega. Ühendis Hiiu kannel on esimene sõna suure algustähega. Boeing on suure tähega, sest see on nimi. Õige on Hollandi kaste. Miks on jutumärkides ja esisuurtähega (romaan) „Tõde ja õigus”, (menufilm) „Mehed ei nuta”, ent jutumärkideta (ajakiri) Keel ja Kirjandus, (ajaleht) Eesti Päevaleht? – Teostel (nt raamatud, ajaleheartiklid, filmid, maalid, laulud jpt) on pealkirjad. Pealkirjad pannakse jutumärkidesse. Perioodikaväljaannetel on nimed, mille kirjutamisel pole jutumärke vaja. Õige on kirjutada jõulukaart (mitte „Jõulukaart”). Õige on kirjutada Eesti pass, Vene pass. Põhjasõja-aegne on sidekriipsuga. Õige on kirjutada Saalomoni tarkus. Õige on kirjutada Poola sibul (lahku ja esimene sõna suure algustähega). Õige on kirjuta...

Eesti keel - Keskkool
14 allalaadimist
Eesti pühad
2
doc

Eesti pühad

Vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. Vastlapäev on päev enne seitsmenädalast paastu. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu. Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata: siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohti...

Eesti maalugu - Keskkool
8 allalaadimist
Eesti Rahvakalender
8
doc

Eesti Rahvakalender

EESTI RAHVAKALENDER 4a TTG JAANUAR. Kolmekuningapäev, 6. jaanuar. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele – neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Taliharjapäev ehk kanutipäev 14 jaanuar. Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talvehar...

Eesti keel - Põhikool
28 allalaadimist
EESTI PULMA TRADITSIOONID
30
doc

EESTI PULMA TRADITSIOONID

...d, eelkõige Vabaõhumuuseum Tallinnas ja Põllumajandusmuuseum Tartu külje all. Kõige levinumaks pulmasõiduga seotud vanaks kombeks, mis oli täies elujõus ka tol ajal, oli tee sulgemine. Rakendada sai seda eelkõige maapulmade puhul ja eesmärgiks oli eelkõige napsu saada. Pulmapidu Pulmamajja saabumisega olid seotud erinevad tavad, mis sõltusid eelkõige pulmapeo pidamise paigast. Üheks vanaks kombeks, mida taas elustada püüti oli pruudi sõidukist maha astumine kas vaibale või kasukale, kuid seda tava on tõlgitsetud täiesti vastukäivalt. Uueks pulmakombeks või naljaks sõidukist väljumisel oli pruudi mõõtmine süllapuuga-kas ta ikka vastab perenaise ja tulevase ema mõõtudele. Kiiresti levima hakanud kombeks oli noorpaari oskuste proovimine. Kõige lihtsamad ja tavalisemad olid, et pruut peab kas ketrama või last mä...

Perekonnaõpetus - Keskkool
92 allalaadimist
Anton Hansen Tammsaare-quot Tõde ja õigus quot-kokkuvõte ptk kaupa
10
doc

Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" kokkuvõte ptk kaupa

Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus“ (kokkuvõte) Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: • Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees • Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees • Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine • Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine • Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees • Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine • Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees • Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ai...

Kirjandus - Keskkool
632 allalaadimist
-Taeva palge all- --August Mälk
6
rtf

" Taeva palge all " - August Mälk

...ha teenima. Kustas küsis kohe isa käest, miks tema enam laeva peal ei ole, kuid isa ainult ühmas midagi vastu, sest ta ei tahtnud esialgu tunnistada, et talle olevat laevakapteni kohale asendaja leitud ja sedagi sai ta teada küla pealt. Kaarlilt sai Kustas teada, et isal on mõte oma paat ehitada. Õhtul mängis Kustas oma laeva pealt ostetud pilli - bajaani. Ühel päeval tulid Läti kalamehed Sõrve kalameestele külla. Õhtul korraldati suur pidu ja Kustas kutsuti oma uhket pilli mängima. Kustas läkski, aga ilma pillita. Tal oli aega terve suvi seda mängida. Kohal, korgiti viinad lahti ja tantsiti. Kustas otsis rahvahulga seast Hildet. Lõpuks leides viis ta Hilde ringi tantsima. Kustas tahtis muudkui eemale jalutama minna ja lõpuks Hilöde nõustus vana lepa all kohtuma, kus nad vanastigi olid käinud. Seal tükkis Kustas Hildele aina l...

Kirjandus - Keskkool
320 allalaadimist
Tõda ja õigus I
6
docx

Tõda ja õigus I

„Tõde ja Õigus“ I A. H. Tammsaare I Andres Paas toob noore naise (Krõõt) uude koju. Vargamäele Eespere talu. Värskelt koju jõudnud teatatakse neile lehma (Maasik) sohu kinni jäämisest. Peremees koos Sauna- Madisega aitab lehma välja. Krõõdale ei meeldi see talu väga, kuna ligipääs on halb – soo ümberringi. Andres väidab, et polnud kuskilt paremat saada ning raha pole, et enamat osta. II Noor peremees vaatab ostetud valdusi üle. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. ...

Kirjandus - Keskkool
19 allalaadimist
Toomas Nipernaadi
2
doc

"Toomas Nipernaadi"

...kui mõni neist ta tunnetele ei vasta, näib mees olevat ääretult kurb. Ta teeb naised õnnelikuks, rääkides neile seda, mida nad kuulda tahavad ja rohkemgi veel. Tema jutud on tohutult ilusad ja panevad unustama tegeliku elu raskuse. Toomas lahkub küll nende kõigi juurest, aga sellega paneb nad mõistma, millisest elust nad end ilma jätavad, sest igaühe elu on tema enda teha. Näib, nagu ta tõesti armastaks mõnda neist naistest, keda ta kohtab, aga kellegi juurde ei jää ta päriseks, ikka läheb ta teele, justkui poleks kusagil tema jaoks õige koht. Tegelased: • Toomas Nipernaadi – ta on nagu aastaajad, kui suvel on ta ilus noormees siis talve saabudes muutub ta üha vanaks ja väsinumaks. Tema vanust on raske määratleda, sest ka see tundub muutuvat sellega kuidas aeg talve poole lii...

Kirjandus - Keskkool
138 allalaadimist
Jaapani köök
10
doc

Jaapani köök

..., aastaajale, antud roa valmimiseks kuluvale ajale jne. Jaapanlased ei liigita oma toitu põhikoostisosade järgi (näiteks köögiviljad, liha või kala), vaid valmistamise meetodi järgi. Toitu eristatakse kui grillitud, aurutatud, keedetud, praetud või konserveeritud. Jaapani toidu puhul, nagu ka ennist juba mainisin, on olulisim toidu esteetiline välimus, millele annab nii aroom kui maitse täiusliku punkti. Sushi taldrikule sättimisel vaadatakse, et sinna oleks võimalik luua kooslus, milles on olemas nii punane, roheline kui ka kollane värvus. Enamasti serveeritakse toidud sinistel alustel, kuna see toob iga värvuse paremini välja. Erinevalt misosupist, mis serveeritakse musta värvusega kruusist. Põhjus väga proosaline, kuna misosupp on hägune, siis must ei näita seda välja. Jaapani söögipulgad erinesid hiina omadest selle poolest,...

Kokandus - Keskkool
58 allalaadimist
Toomas Nipernaadi
2
doc

Toomas Nipernaadi

...: peretütart Ellot, kes peaks varsti kirikhärraga abielluma ning teenija Trallat. Neile ütleb ta end muinasteadlase olevat ning veenab Ellot, et seal lähedal jões on palju kulda ja pärleid, sest see olevat kunagi olnud suur kaubatee. Ent sealtki põgeneb ta öösel, jättes mõlemad naised maha. Siis jõuab ta Maardlasse, kus üritab võrgutada Anne-Marit, kõrtsiteenijat, kelle abikaasa Jairus on hobusevarguse pärast, mille sooritas naine ise, vangis. Kahel ööl räägib ta Anne- Marile ilusaid sõnu pikki tunde, kuid mõlemal korral tuleb välja, et naine magab hoopis teises kohas. Ta valetab end ka sookuivatajaks ning laseb kohalikul mehel Joonal tuua lõhkeseadeldisi ning korraldab plahvatusi, mille peale nad mõlemad peavad Maardlast põgenema. Nad satuvad külla, kus ühel perenaisel, Kadri Parvil on seitsmekümnes juubel ning lisaks sel...

Kirjandus - Keskkool
400 allalaadimist
Emakeele arvestus
12
docx

Emakeele arvestus

... ülevaate Skandinaavia mütoloogiast, vormiliselt kujutab see edast kahekõnet müütilise Rootsi kuninga Gylfi ja Odini vahel. Skáldskaparmál on kahekõne merejumala Ægiri ja luulekunsti jumala Bragi vahel, milles käsitletakse mütoloogiat ja poeetilist keelt, eriti heitisid ja kenningeid. Háttatal on 102 stroofist koosnev näidisluuletus, mis ülistab Norra kuningat Håkonit ja jarl Skúlit. Luuletuses demonstreeritakse 100 erinevat värsivormi. Teost nimetatakse ka proosa-Eddaks, kuna suurem osa Noorema Edda tekstist on proosavormis, erinevalt luulevormis Vanemast Eddast. Noorem Edda on säilinud mitmetes käsikirjades, neist seitse tähtsamat pärinevad 14.-17. sajandist. Kui Vanema Edda käsikiri 17. sajandil leiti, oli Snorri Edda Islandil laialt tuntud. Esialgu arvati, et Snorri ammutas oma ...

Kirjandus - Keskkool
72 allalaadimist
Tõde ja õigus I osa
3
doc

Tõde ja õigus I osa

“Tõde ja õigus I” Anton Hansen Tammsaare Vargamäele jõudsid uus peremees ja perenaine. Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel tahtis aga pulmi teha Eespere tüdruku Maiga. Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss. Suvi sai läbi. Kaarel oli Tagaperele ainult suveks kaubeldud ja nüüd oligi ta lahkunud. Mai meel oli kurb. Teda tahet...

Kirjandus - Keskkool
61 allalaadimist
Tõde ja õigus
8
rtf

Tõde ja õigus

...t ja Anna. Ja poeg Andres. Marilt poeg Indrek ja ka Jussi lapsed: Juku ja Kata. Lapsed ehitavad koplit. Põhiehitaja on karja Atu. Liisi ja Maret tahaks seal rohkem aega veeta, aga peavad Indrekut hoidma. • Elatakse suurel majanduslise tõusu ajajärgul. Põllusaaduste hinnad kerkivad, viinavabrikud nõuavad üha rohkem kartuleid. • Andres ja Pearu vaatavad, kel on rohkem raha, kes on KÖNN. Andres teeb sohki. Pearu paneb kümnekaga piibu jaoks tule põlema. -> Kõik muu on tuhk ja tolm, mille peale ei maksa aevastadagi. • Üleaedsete vahekord oli aastate jooksul muutunud nii, et pidev vaen hõõgus nagu tuli lees tuha all. Kodumail hoiti teineteisest eemale, juttu juleti sõlmida vaid väljas, teiste keskel. Ainsad, kes vargsi kokku said, olid lapsed – Pearu kaks vanemat poega Joosep ja Karla olid Andrese Liisist ja Maretist mõni aasta vanemad...

Kirjandus - Keskkool
184 allalaadimist
Mees-kes teadis ussisõnu
8
doc

Mees, kes teadis ussisõnu

...li meelest oli külas tore. Ta rääkis jumalast ja leiva tegemisest. Leemet oli tema peale vihane, sest Pärtel pidas metsaelanikke lollakateks. Pärtel, kes oli ristitud Peetruseks ja Leemet läksid tülli. 14. Pikka aega ei näinud Leemet Pärtlit. Saabus talv ja Ints kutsus Leemeti, Salme, Linda ja Vootele maa alla rästikute pessa talveunne. Aeg-ajalt ärgati ja limpsiti suhkrukivi, mis kõhu hästi täis tegi ning siis uinuti taas. Lõpuks Leemet ärkas, ka Vootele oli juba üleval. Mindi maa peale kevadet tervitama. Suunduti keldrisse põdraliha sööma. Kont või läbinärimata lihatükk jäi onule kurku kinni ning ta lämbus surnuks. Leemet tahtis ta keldrist välja tirida, kuid ei jaksanud. Ta kukkus keldrisse tagasi ja murdis käeluu. Keldriluuk vajus kinni. See oli niivõrd raske, et Leemetil ei õnnestunud seda pealt lükata. Ko...

Kirjandus - Keskkool
1331 allalaadimist
Keskkooli lugemispäevik
14
doc

Keskkooli lugemispäevik

... Kavapunktid 1. Kuningas Richard annab sõrmuse keiser Friedrichile, kes upub. Sõrmus satub eri valitsejate kätte. Petistest Friedrichid. Sõrmus jõuab ränduri abil Konradinini, mis sobib nagu valatult. 2. Konradin, äsja 14-aastaseks saanud, kuulutatakse hertsogiks. Tuuritab suvel Švaabimaal. Rahvas armastab teda. Vanematekodus näidend, kus teda kehastab Rupert, kes sõjaväkke värvatakse. 3. Augsburgi kokkutulek. Konradini laekasse kogutakse sõjakäiguks raha. Juut tuleb öösel Konradini jutule. 4. Konradin lõhub teel ema juurde oma vana mantli ära. Ema tahab talle hukkunud kuningale, Konradini isale, mõeldud mantlit retkele kaasa anda. Mantlit üle andes räägib taasabiellumisest ja krahv Meinhardist. Konradin võtab mantli vastu ning lahkub. 5. Tordini suguvõs...

Kirjandus - Keskkool
51 allalaadimist
Antiikmütoloogia sisukokkuvõtted
17
doc

Antiikmütoloogia sisukokkuvõtted

ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1 pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks Titaanidest tuntuimail Kronosel Saturnus oli palju lapsi teatuim Zeus Jupiter kes haaras isalt võimu Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa Tethys – O naine Hyperion – päikese kuu koidu ja eha isa Mnemosyne – mälu Themis – õiglus Iapetos + pojad Atlas taevas õlgadel Prometheu...

Kirjandus - Keskkool
124 allalaadimist
Toomas Nipernaadi-A Gailit - kokkuvõte
5
doc

"Toomas Nipernaadi" A.Gailit - kokkuvõte

... tüdruk ja 1 poiss. Mehe nimi on Toomas ja nad kõndisid ta talu poole. Nad olid juba 3 päeva teel olnud ja Kati jalad valutasid. Ta oli imestunud, et Toomas ei küsi mitte kellegi käest teed, kuigi ta ütles, et nad on eksinud. Kati arvab, et Nipernaadi häbeneb teda. Nipernaadi lükkas selle tagasi ning nüüd näeb, et Kati jalad tõepoolest valutavad, kuna need on verised. Nipernaadi tahtis minna talle toitu ja vett otsima, kuid Kati ei taha teda lasta, arvab, et Nipernaadi jätab ta sinna. Siis ta räägib sellest, et Nipernaadi on rikas, tema aga vaene ja vilets. Kati tunnistab, et unistab Nipernaadi lehmadest rohkem kui Toomasest endast. Siis hakkas Kati meenutama seda päeva, mil Nipernaadi nende onni läks. Ta rääkis veel sellest kõigest, mida Nipernaadi talle rääkinud on ning too ütles, et Kati ei võtaks seda kõike väga t...

Kirjandus - Keskkool
3496 allalaadimist
Toomas Nipernaadi
4
doc

Toomas Nipernaadi

...V laevast pärinevad pärlid. Ta lubas Ellole lossi ehitada. Nipernaadi valetas, et on muinasteadlane. Ta hakkas pärlipüüdjaid otsima. Ello armus temasse ja nad pidid põgenema. Ka teenijatüdruk Trallaga oli Nipernaadi lubanud põgeneda. Lubatud päevale eelneval õhtul lahkus Nipernaadi salaja sealt üksi. Valged ööd. Kõrtsmik Küüp ja Anne-Mari olid läinud marjule, kuid äkki hakkas äikesevihma sadama ja mõlemad pistsid jooksu. Küüp möödus Nipernaadist. Toomas vedas Anne-Mari vihma eest küüni varju. Anne-Mari mees Jairus oli hobusevarguse eest vangis. Vihm jäi järgi ja Anne-Mari jooksis minema. Nipernaadi seadis sammud Kaava kõrtsi poole. Toomas rääkis Küübile, et on sookuivataja ja kavatseb Maarla soo ära kuivendada. Ta läks parvevahi Joona juurde. Parvevaht Taavet Joona oli vaeslaps, kelle isa oli koos armastat...

Kirjandus - Keskkool
264 allalaadimist
Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte
24
doc

"Tõde ja õigus" 1. osa põhjalik kokkuvõte

„Tõde ja õigus“ Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm väl...

Kirjandus - Keskkool
7003 allalaadimist
Tõde ja Õigus 1 - Võitlus maaga
5
doc

Tõde ja Õigus 1 - Võitlus maaga

„Tõde ja õigus“ 1. A.H. Tammsaare Võitlus maaga Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890. Näide:“See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgetega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval.“ 19. sajandi teisel poolel iseloomustab Eestit üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttär...

Kirjandus - Keskkool
417 allalaadimist
Lambakarjus ja aeg
9
pdf

Lambakarjus ja aeg

...akese nagu oli kortsudest krabe kui nartsinud Dun vDi kuivanud kaalikas. Aeg oli monessegi nas on luitunud raugalaupa kiindnud siigavad vaod, mis konelesid aastate britseb karmist koormast. Seevist ei saanudki teisiti olla, sestinimesed kiilas olid e pole vaga toimekad, nende paevad moodusid igapaevastesaskeldustes,ja kui le tum- neil aega iile jai, siis nad motlesid. Nad motlesid iiksteisele valja nimed, endist. motlesid nimed valja ka koige muu tarvis ja armastasid seda maailma, mis koosnes paljudest nimedest ja milles oli seeparast hea elada. Nad elasid oma kiilas, kasvasid seaLsiinnitasid lapsi, tegid palju tood, ajasid juured alla ja surid, ilma et kellelgi oleks kordki tulnud tahtmist oma kiila tolmu jalgadelt piihkida. Kauged sinavad maed silmapiiril nende mee...

Kirjandus - Keskkool
18 allalaadimist
Viivi luik referaat
15
doc

Viivi luik referaat

...imalik sõnasse jäädvustada aja ilusat valu Luuletaja usub Sõna võimu ja jõusse usub et sellega saab muuta inimest ja aega aega inimese kaudu INIMESE KÄSI LIIGUB VALGEL LEHEL nahk ja küüned liha sooned luu Aga hääd ja kurja vapralt kaasa tehes seisab kolme sõrme vahel pliiats truu Väljas undab tuul või linn või ajalugu Pilk on muutunud ja saanud salapära Süda liiguta end rinnus ühtelugu aga suu ei suuda seletada ära miks on igal ajal omamoodi valu see mis kõiki elavaid teeb üheks tõuks Käsi kirjutab Ja kord see tume valu tõuseb paberilt ning muutub elujõuks “Elujoon”   Kirjanduskriitik Katre Väli on lühidalt ja meeldivalt iseloomustanud Viivi Luige luulekogu ” Elujoon” mis hõlmab endas autori luuletusi mitmetekümnete aastate vältel Kõrvale on...

Kirjandus - Keskkool
151 allalaadimist
Õpimapp - Tammsaare ja Gailit
29
doc

Õpimapp - Tammsaare ja Gailit

... 3 Anton Hansen Tammsaare (30. jaanuar 1878 Albu vald – 1. märts 1940 Tallinn) Elukäik Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas Tammsaare-Põhja talus 10-lapselise pere 4. pojana. Tema lapsepõlvekodu oli metsane ja soine paik. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla vallakoolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aas...

Kirjandus - Keskkool
69 allalaadimist
Tõde ja õigus I osa
4
doc

Tõde ja õigus I osa

...e laulma, tegi seda Andres ise. See mõjus Marisse iseäralikult. Kui mõne päeva möödudes Eespere peremees küsis, kas Mari tahab Vargamäelt lahkuda, ei vastanud viimane midagi ning jäi seega Mäel perenaiseks. Andres ja Mari läksid õpetaja juurde alles siis, kui Mari ootas nende esimest last. Pulmapidu oli väike. Kutsutud olid vaid lähemad tuttavad, kuigi ka kontvõõraid saabus üksjagu. Teiste seas ka Laulu – Lullu, kes krõbistas klaasi süüa nagu jääd, väänas aruheinu keresse nagu mõni mäletseja ja valas pudeli õlut endale kurgust alla, ilma et oleks kordagi neelatanud. Laulu – Lullu laulud aga polnud alati just kõige meeldivamad kuulata, kui siis ainult nooremate poiste hulgas tekitasid need palju naeru ja elevust. Kuna Oru Pearu ei saanud ilma Andresega kemplemata kuidagi elatud, lasi ta Lullul Jussist, Marist ja Andresest ü...

Kirjandus - Keskkool
645 allalaadimist
Pille riin ilood
7
docx

Pille riin ilood

...e laenutuspunkti. Et sisse saada, peab salmi lugema. Võtsid plaadi ja panid kõhule, siis nägid und. Vaatasid eriti totraid unenägude alt midagi, sest Tripp ütles, et unenägu on unenägu ja ei süvenenud silitesse.Ema noomis õhtu, et miks kõik plaadid laiali. Kessu nägi, et mees sõitis jalgrattaga ümber maailma ja nemad ostustasid, et kelgutavad, sets oli talv. Aga kuna ei teadnud riikide nimesid, siis läksid mäele. Ei viitsinud koguaeg üles mäkke minna ja Tripp leiutas mingi kummi asja. Igatahes see kumm andis neile sellise hoo, et sõitsid pika pika maa maja. Lõpuks jõudsid tehasesse, kus tööline ütles targad sõnad. ELUS TULEB MÕNDAGI ETTE; MIDA EI OSKA: Lähete kooli, õpite targaks siis oskate, terve suur maailm on teie ees lahti. Aga meie ei tea,kas nad läksid kooli või mitte. Vägev vähk ja täitmatu naine Me...

Eripedagoogika - Tallinna Ülikool
51 allalaadimist
Rahvakalender
1
docx

Rahvakalender

Konspektis on kõik tähtsamad kuupäevad, näiteks millal on karjalaskepäev või toomapäev. Samuti kõik kuud vanarahva keele järgi, näiteks mis kuu on talvekuu, või viinakuu

Kultuurilugu - Põhikool
27 allalaadimist
Eesti ühiskonnageograafia
21
doc

Eesti ühiskonnageograafia

EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-...

Keskkond - Tallinna Ülikool
18 allalaadimist
Eesti ajalugu
56
doc

Eesti ajalugu

...neilt sõja viimasel etapil vallutatud osa tagasi. Lõuna Eesti jäi siiski Poolale. 1583 Pljussa vaherahu - Rootsi ja Venemaa vahel. Põhaja-eesti jäi Rootsile. TULEMUSED: Põhaj-eesti – Rootsile Lõuna-eesti - Poolale Saared - Taanile. Algas nn. Kolme kuninga aeg. 12 EESTI AJALUGU LIIVI SÕJAST PÕHJA SÕJANI. (1583-1700) EESTI 3 KUNINGA PERIOODIL. (1561 – 1645) Võõrvõimude kõrval olid ka omavalitsused - Eest-, Liivi- ja Saarerüütelkonnad. Rüütelkonnad kutsusid kokku Maapäeva. Maapäevade vaheaajal valitsesid Maamarsalid. POOLA AEG LÕUNAEESTIS Poolakad hakkasid tegema vastureformatsiooni. Eestisse saadeti selleks puhuks jesuiidid. Need rajasid Tartusse oma õppeasutuse "Tõlkide Seminari." Selle juures tegutses 1584 aastast gümnaasium, esimene eestis. Jesuiidid andsid ...

Ajalugu - Keskkool
127 allalaadimist
Kirjavahemärkide tabel
11
docx

Kirjavahemärkide tabel

KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE LAUSELIIK REEGEL NÄIDE 1. LIHT- Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka Vennas on väike, kuid tubli. LAUSE liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. 2. KOON Koondlauses (mitu samale küsimusele Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja D- vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva Ülo. LAUSE ...

Eesti keel - Keskkool
60 allalaadimist
Eesti rahvamuusika
17
docx

Eesti rahvamuusika

EESTI RAHVAMUUSIKA 1       Folkloor Laulud jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja looming ongi nende folkloor Sõna folkloor võttis 1846 aastal kasutusele inglise õpetlane William J  Thoms ingl folk rahvas lore teadmine tarkus  Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus  Rühm tähistab inimeste hulka keda seob mingi ühin...

Muusika - Keskkool
88 allalaadimist
Ortograafia - väike ja suur algustäht
11
doc

Ortograafia - väike ja suur algustäht

...ed, volga keeled, eesti keel, inglise keel, Kanada eesti keel; rahvaste ja hõimude nimetused: läti rahvas, soome hõimud. usundid: kristlus, moslem, katoliku kirik, jehoovatunnistaja. Märkus 1. Rahvuskuuluvuse märkimiseks (erinevalt kohakuuluvusest) võib kohanime omastava käände väikese tähega kirjutada ka mõnedes muudes ühendites: eesti kirjandus, kodueesti kunstnik, väliseesti laulja, läti rahvalaulud, jaapani kunst, vene ballett, araabia maad. Näiteks kui kirjutame väikese tähega prantsuse maalikunstnik, siis tahame sellega märkida, et ta on prantsuse rahvusest, või toonitada, et ta esindab prantsuse rahvuslikku maalikunsti; vrd Prantsuse maalikunstnik = Prantsusmaa maalikunstnik, maalikunstnik Prantsusmaalt. 2. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühendust...

Eesti keel - Keskkool
237 allalaadimist
Jõulunäidend - Teekond Jõulumaale
9
rtf

Jõulunäidend - Teekond Jõulumaale

Ühiskond -
32 allalaadimist
Põlvkondade vahelised erinevused
17
doc

Põlvkondade vahelised erinevused

...kiiresti , et ei jõua sellega sammugi pidada . On olemas telerid , arvutid , muusikakeskused , külmkapid , frisüürid jne. , mida tol ajal ei leidnud , kui leidus , siis mitte sellisel viisil . 3 Töö , sealhulgas õpilaste töö suvel Mu vanaema läks juba 5-aastaselt karja õhtul , 6-aastasel käis ta neli korda nädalas karjas ja 7-aastaselt saadeti ta juba karjaga metsa . Suvel aidati samuti rohida . Tol ajal oli töö loomulik ja pealegi oli peremees niisugune eeskuju ja vastu vaidlemine ei olnud mõeldavgi , vastuajamist ei tulnud kordagi ette . 05.01.2007 Isa ajal oli enam-vähem samamoodi , hommikul alustati tööga ning õhtul lõpetati . See , mis vähegi lastele jõukohane oli , lasti teha . Rohimine ning heina ülesvõtmine jms. . V...

Ajalugu - Põhikool
96 allalaadimist
Meie pere traditsioonidest
2
doc

Meie pere traditsioonidest

...ohal. Peres sai laps algteadmisi kõlbelisuse kohta. Vanemad andsid järeltulijatele edasi eluliselt tähtsaid kogemusi perekondlike jutuajamiste ja koostöötamise käigus. Pikkadel talveõhtutel, kui kogu naispere kogunes kangastelgede või kudumistöö taha, jutustas pere vanim naine, kuidas luuakse peret, suheldakse inimeste vahel ning üldse elust-olust. Praegusel ajal on südamlikud perekesksed kõnelused välja tõrjutud. Parimal juhul saab pere kokku teleri ees ühiselt istudes, kuid see ei ole õnneks seaduspärasus. Pärast seda saabus ajajärk, kus tavad kaotasid oma tähtsuse, kuid nüüd on põlvest põlve kommete pärandamine taas ausse tõusnud. Vanu traditsioone püütakse elustada, et ka tänapäeva lapsed neist osa saaksid. Nii tekibki küsimus, milliseid tundeid tekitavad traditsioonid lastes ja täiskasvanutes. Tavade esmaseks ü...

Eesti keel - Põhikool
41 allalaadimist
Religiooni roll tänapäeva eestlase elus ja kaasaegses ühiskonnas
5
doc

Religiooni roll tänapäeva eestlase elus ja kaasaegses ühiskonnas

...v inimene uskuda reinkarnatsiooni ja/või saatuse ettemääratusse, kõige elava (sealhulgas taimede) hingestatusse vms. Seejuures ei pruugi ta ise üldse arvata, et usub ühte osa konkreetsest religioonist, vaid peab usutavat väidet kindlaks faktiks. Taolised uskumused kujutavad endast vääramatuid veendumusi, mis on nii kindlad, nii iseenesestmõistetavad, et ainuüksi mõte nende kahtluse alla seadmisest näib ebanormaalsena ning keegi ei hakka nende kohta põhjalikku tõestusmaterjali nõudma, vastasel korral peetakse teda kas väga rumalaks või lihtsalt provokaatoriks. Eriti võimendub see ühiskonnas või teatud ühiskonnakihis laialt levinud müütiliste arvamuste puhul. Inimesele meeldib otsida seletusi olnule. Kuidas ja miks miski või keegi tekkis, arenes. See seletabki asjaolu, mispärast on igal rahval ning religioonil omad näge...

Üldine usundilugu - Tartu Ülikool
134 allalaadimist
TELLI TOIT KOJU!
Esimeselt tellimuselt 10€ ale

LAE APP ALLA


T e a t a   v e a s t