Eesti rahvamuusika
Maskeeritute rühm õnnistas talusid, soovides majapidamise edenemist tuleval
saagiaastal. Vastutasuks saadi ande, mida võis pidada iga talu jõukuse tõestuseks, ohvriks esivanematele ja kingituseks oma küla esindajatele.
Kõige tuntumad olid mardi- ja kadrisandid. Siin-seal ääremaadel käidi mööda küla ka teistel sügistalvistel pühadel: teateid on hinge-,
mihkli-, andrese-, jõulu- ja vastlasantide kohta. Kui seejuures kasutati laule, siis olid need sarnased mardilauludega.
Kevadsuviste pühade juurde kuulus kiikumine. Viimasel oli nii meelelahutuslik kui maagiline otstarve. Sellest loodeti head tervist kogu suveks
ja head linasaaki.
Kalendrikommetega seotud kiikumisi on kolme liiki:
· · kiikumine suure kiigega väljas (n-ö päris kiikumine);
· · kiikumine nöörkiigega rehe all;
· · tsõõtamine, lauahüppamine, s.o pikal keskkohast toetatud laual kahekesi teineteise üles-alla kaalumine.