libedamaks ja neelatavamks. Sülg hoiab suu limaskesta niiskena, mis on vajalik kõnelemisel. Süljehulk oleneb toidu koostisest ja veesisaldusest. Magu on toidu reservuaariks. Maos jätkub süsivesikute lõhustumine süljenäärmete toimel seni, kuni seda võimaldab maomahla pH. Kui pH langeb alla 5, muutub -amülaas inaktiivseks. Edasi toimub seedimine maomahla ensüümide toimel, algab valkude ja lipiidide lõhustumine. Maolimaskesta näärmetes tekkiv maomahl on happeliste reaktsionidega. Maomotoorika tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. 15. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll. Maost kaksteistsõrmiksoolde jõudnud toitkördile lisatakse maksast ühissapijuha kaudu sapp ja pankreasest kõhunäärmenõre. Peensoole järgnevates osades lisandub soolesisaldisele peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre
– Maohappe, pepsinogeeni ja lima sekreteerimine – Sümpaatikuse aktivatsioon (stress, ärevus) pärsib seedenõre sekretsiooni. Intestinaalne faas 49 – Peensoole seina venitus ja valkude seedeproduktid kutsuvad esile maos seedenõre tekkimist – Pidurdav efekt: peensoole limaskest toodab happega stimuleerimise peale sekretiini, mis hakkab pärssima parietaalrakkude aktiivsust. Maomotoorika • Lisaks maonõre sekreteerimisele on maol veel toidu salvestamise funktsioon, kuniks seedetrakti alumised osad on valmis toitu vastu võtma • Mao tühjenemist kontrollivad ENS, autonoomne NS ja rida hormoone • Mao motoorika eest vastutavad silelihaskihid mao seinas • Mao ülemine osa toimib reservuaarina, pülooruse poolses osas algavad mao täitumisel peristaltilised lained, mille ülesandeks toidumassi segamine ja muljumine
sisaldab 0,4...0,5% soolhapet, pepsiine, lipaasi. Maomahla üldhulk ööpäevas 1,5...2 liitrit. Soolhape tekib maopõhja ja maokeha piirkonnas asuvates parietaal--e katterakkudes. Toidu segamisel maomahlaga tekib toidukört e. küümus, mis olenevalt toidu iseloomust võib maos püsida 2...6 tundi. Perioodilised mao lihaskesta kokkutõmbed segavad maosisaldist ja lükkavad seda portsjonitena edasi kaksteistsõrmiksoolde. Maomotoorika tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Toidu vastuvõtmisel mao lihaskest lõõgastub, mao aeglased kontraktsioonid segavad sisaldist ja suruvad seda edasi. Maomahla sekretsiooni regulatsioonis on võimalik eristada kolme faasi: 1. aju- e. kefaalfaas toidu nägemine, haistmine ja maitsmine koos sellele järgneva todu mälumise ja nelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni. 2. maofaas algab kohe, kui toit satub makku,
Siis jätkub valkude ja lipiidide lõhustamine maomahla ensüümide toimel: - 0.4-0.5% soolhapet (vesinikkloriidhape) - pepsiinid (valkude lõhustamise ensüümid) - vähesel määral lipaasid (lipiidide lõhustamise ensüümid) - maomahl on happelise reaktsiooniga - üldhulk: 1.5-2 l/ööpäev Toitkört e küümus – tekib toidu segamisel maomahlaga. Olenevalt toidu iseloomust võib see maos püsida 2- 6h enne, kui mao lihaskesta kokkutõmbed seda kaksteistsõrmiksoolde edasi lükkavad. Maomotoorika – tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Toidu vastuvõtmine: mao lihaskest lõõgastub; toidu edasilükkamine: mao aeglased kontraktsioonid. Maomahla sekretsiooni regulatsioon: eristatakse 3 faasi (mis ajaliselt osaliselt kattuvad): a) aju- e kefaalfaas - toidu nägemine, haistmine, maitsmine, sellele järgnev mälumine ja neelamine kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid.
0.4-0.5% soolhapet (vesinikkloriidhape) pepsiinid (valkude lõhustamise ensüümid) vähesel määral lipaasid (lipiidide lõhustamise ensüümid) maomahl on happelise reaktsiooniga üldhulk: 1.5-2 l/ööpäev Toitkört e küümus – tekib toidu segamisel maomahlaga. Olenevalt toidu iseloomust võib see maos püsida 2-6h enne, kui mao lihaskesta kokkutõmbed seda kaksteistsõrmiksoolde edasi lükkavad. Maomotoorika – tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Toidu vastuvõtmine: mao lihaskest lõõgastub; toidu edasilükkamine: mao aeglased kontraktsioonid. Maomahla sekretsiooni regulatsioon: eristatakse 3 faasi (mis ajaliselt osaliselt kattuvad): a. aju- e kefaalfaas - toidu nägemine, haistmine, maitsmine, sellele järgnev mälumine ja neelamine kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid. b
annaabi.ee 
