Mauism Suur hüpe Kuulutati välja 1958. a Mao Zedongi poolt Kommunismi ülesehitamine võimalikult kiire ajaga 1959. a tunnistati läbikukkumist, kuid maoistid seda ei tunnistanud Tulemus tööstustoodangu järsk vähenemine ja segadus põllumajanduses Algas ka näljahäda ja vastuseis Töötati välja agroteadus Kirjanikel kästi kahe- kuni kolmekordistada romaanide toodangut Kõrgkoolid said uue õpikud Kultuurirevolutsioon 1965. 1976. a-tel toimunud Mao Zedongi poolt kavandatud maoistlik sotsiaalpoliitiline kampaania Eesmärk : vabastada Hiina "liberaalsest väikekodanlusest" ja jätkata "revolutsiooni klassivõitlust" 1966. a haridusreform Koolides õpiti : algkool Mao tsitaate keskkool Mao valitud teoseid ülikool Mao kogutud teoseid M. Zedong kuulutas kultuurirevolutsioon lõppenuks 1969. a Tagajärjed Õppetöö seiskus Vähenes toodang Transport desorganiseerus Elu pärast M. Zedongi surma 1978
Peaminister Chand Rahvuslik-Demokraatlikust Parteist lubas konfrontatsiooni maoistidega lõpetada, jättes siiski olemasolevad poliitilised struktuurid muutmata.4. juunil 2003 nimetas kuningas peaministriks Surya Bahadur Thapa. Valitsuse loosung oli nüüd "Ühtsus terrorismivastases võitluses". Jaanuar 2004 külastas Nepali Colin Powell, kes lubas abi. Nepali valitsus vajas relvi ja varustust. Veebruaris 1996 alustas Nepali Kommunistlik Partei (Maoistlik) riigi 75 maakonnast viiekümnes mässu (või kodusõda) monarhia ja kastisüsteemi vastu. Alates 1996. aastast on konfliktis hukkunud üle 11 000 politseiniku, tsiviilisiku ja mässaja. Juulis 2001 kuulutas peaminister Deuba, kes püüdis konflikti läbirääkimiste teel lahendada, välja relvarahu, millest maoistid lubasid kinni pidada. Kuigi hirmuõhkkond on ka pärast relvarahu säilinud, on konfliktis hukkunute arv tunduvalt vähenenud. Augustis ja
jaotussüsteemi kokkuvarisemine näljahäda, millist 20.sajandil polnud veel nähtud. Inimesi suri 16-27 miljonit. Suur Hüpe ja selle järelkajad mõjutasid oluliselt Hiina ja Nõukogude Liidu lahkhelide süvenemist. Algas diplomaatiline võõrandumine Hiina ja Nõukogude Venemaa vahel, mis kestis 1985. aastani. Kultuurirevolutsioon Kultuurirevolutsioon oli Hiina Rahvavabariigis aastatel 1966 1976 toimunud Mao Zedongi poolt kavandatud maoistlik sotsiaalpoliitiline kampaania, mis kasvas Hiina Kommunistliku Partei sisesest võimuvõitlusest laiahaardeliseks sotsiaalseks, poliitiliseks, administratiivseks ning majanduslikuks kaoseks. Ametlikult oli tegemist Mao Zedongi ja tema toetajate kavandatud kampaaniaga, mille eesmärk oli vabastada Hiina "liberaalsest väikekodanlusest" ja jätkata "revolutsioonilist klassivõitlust".
De Soto lööb leftiste nende oma relvaga: need on rassistlikud vaated ja ta ei hakkagi arutlema teemal, kas peruulased väärivad demokraatiat ja jõukust või ei. Nt hiinlased nälgivad ressursirohkes kontinentaal-Hiinas, on jõukad ressursivaeses Taiwanis ja väga jõukad Singapuris, mis on pelk kalju. Asi pole kultuuris, vaid transparentses seadusandluses ja korruptsiooni puudumises. Liider hukkamisnimistus Veel vaenulikumaks osutusid marksistlikud partisaniliikumised: maoistlik Sendero Luminoso (Hiilgav Tee) ja Kuuba sponsoreeritud Tupak Amaru. Ta oli mõlema rühmituse likvideerimisnimekirjas, Hiilgava Tee omas esikohal. Enda mõrvamise plaanidesse suhtub de Soto muheda üleolekuga: Teine tee võitis Hiilgava Tee. Viimase juhid on vangis. De Sotole on eriti oluline, et partisane ei võitnud sõjavägi, vaid talupojad, kes, relv käes, kaitsesid oma omandit. De Soto usub, et ka üleilmse terrori vastu ei ole parim relv sõjaline sekkumine, vaid
annaabi.ee 
