Kergemini laseb aineid läbi platsentaarbarjäär. 48. Mille kaudu ja millega erituvad ravimid organismist? Neerude kaudud uriiniga, soolestiku kaudu sapi ja väljaheitega, kopsude kaudu väljahingatava õhuga, naha ja limaskestast higina 49. Milles seisneb imendumisjärgne ehk resorptiivne toime? seisneb selles, et süst imendub kõigepealt vereringesse ja sealt edasi toimekohas 50. Milles seisneb paikne ehk lokaalne toime? mõjub kohe manustamiskohale 51. Millise manustamisviisiga saadakse paikne toime? välispidiselt nahale või limaskestale manustades 52. Millise manustamisviisi korral puudub praktiliselt imendumisjärgne toime? intravenoosse 53. Milles seisneb sedatiivne ehk rahustav toime? füsioloogiline kõrgenenud tase normaliseeritakse 54. Milles seisneb halvav ehk paralüüsiv toime? füsioloogiline tase lakkab mingiks ajaks, hiljem võib taastuda 55. Milles seisneb toniseeriv ehk aktiveeriv toime?
ravimit. Eritudes võivad põhjustada lokaalseid ärritusnähte ja põletikku. Seega on nendel eritusteedel praktiline tähtsus toksikoloogias. 49. Milles seisneb imendumisjärgne ehk resorptiivne toime? Seisneb selles, et see imendub kõigepealt vereringesse ja sealt edasi elundisse või kohta, kus teha vaja. 50. Milles seisneb paikne ehk lokaalne toime? Lokaalne toime mõjub kohe manustamis kohale. 51. Millise manustamisviisiga saadakse paikne toime? Paikne toime saadakse välispidise (nahale, limaskestale) kaudu manustades. 52. Millise manustamisviisi korral puudub praktiliselt imendumisjärgne toime? Imendumisjärgne toime praktiliselt puudub intravenoosse manustamise korral. 53. Milles seisneb sedatiivne ehk rahustav toime? Seisneb selles, et füsioloogiline kõrgnenenud tase normaliseeritakse. 54. Milles seisneb halvav ehk paralüüsiv toime?
Õlilahuseid 56. Milliseid ravimvorme saab manustada kopsude kaudu? Gaasid, aurud, aerosoolid. 57. Mis on imendumine ehk Protsess, mille käigus farmakon jõuab väliskeskkonnast (manustamiskohast) organismi sisekeskkonda 58. Selgita imendumisjärgne ehk resorptiivne toime olemust? Seisneb selles, et see imendub kõigepealt vereringesse ja sealt edasi elundisse või kohta, kus teha vaja. 59. Milles seisneb paikne ehk lokaalne toime? Millise manustamisviisiga saadakse paikne toime? Paikne toime saadakse välispidise (nahale, limaskestale) kaudu manustades. 2018 esimene seminar 3 60. Milles seisneb sedatiivne ehk rahustav toime? Seisneb selles, et füsioloogiline kõrgnenenud tase normaliseeritakse. 61. Milles seisneb halvav ehk paralüüsiv toime? Seisneb selles, et füsioloogiline tase lakkab mingiks ajaks, hiljem võib taastuda. 62. Milles seisneb toniseeriv ehk aktiveeriv toime.
NARKOMAANIA psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootiliste või psphhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel. NARKOMAAN isik, kellel narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamsie tagajärjel esineb psüühiline või füüsiline sõltuvus nendest ainetest. Probleemid: 1)Uimastiga seotud: kõrvaltoimed (kõhukinnisus, hallutsinatsioonid) ; üledoseerimine(hingamishäired, teadvushäired) ; võõrutusnähud (ärrituvus, krambid, valud) 2)Manustamisviisiga seotud: suitsetamisest astma, süstimisest(abstsessid, tselluliit) 3)Süstalde ja nõelte edasiandmisest viirushepatiit, HIV 4)Üldised- aneemia, vaegtoitumus, kaaries *Heroiinisõltlaste suremus vs suremus üldpopulatsioonis 12:1 *Süstivate narkomaanide suremus vs mittesüstivate narkomaanide suremus 22:1 Sotsiaalsed probleemid: suheteprobleemid, raskused tööl, kuritegevus, õnnetused. Kompleksne uimastipoliitika: uimastite leviku range kontroll, nõudluse vähendamine,
muutused organismis jäävad, nad on vaid peidetud. Inimene jääb elu lõpuni uimastisõltlaseks (alkohoolikuks). Ainuke võimalus on täielik karskus ehk abstinents. 20.Uimastitarvitamisega kaasnevad võimalikud tüsistused Uimastiga seotud: kõrvaltoimed nagu kõhukinnisus, hallutsinatsioonid jne, üledoseerimisega kaasnevad hingamishäired, teadvushäired; võõrutusnähud- ärrituvus, krambid, valud, psüühikahäired Manustamisviisiga seotud: astma (suitsetamisest), abstsessid, tselluliit (süstimise tagajärg) Süstalde ja nõelte edasiandmisega seotud: B- ja C-hepatiit, HIV ja teised verega edasikanduvad nakkused Üldised tüsistused: aneemia, vaegtoitumus, kaaries ja dentiini erosioon Psüühilised häired: ärevus, psühhoos, teadvusehäired, dementsus, meeleoluhäired, suitsiidsus jne. 21.Loote alkohoolne kahjustus (FAS-sündroom)
annaabi.ee 
