Suur tellisevabrik oli tallinnas. Pabertööstuse tehniline varustatus oli Eestis tolle aja kohta heal tasemel. Suurim paberivabrik asustati Tallinna Ülemiste järve lähedale 1841 a. Teistest tööstusharudest väärivad märkimist metalli- ja masina, tiku- , keemia- , naha- , viina- ja õlletööstus. Rajati uusi saeveskeid. Keemiasaadusi tarbisid kõige rohkem riidevärvimise ettevõtted. Eestis algas 19. Saj. teisel veerandil üleminek manufaktuuril vabrikule, seega võime kõneleda tööstusliku revolutsiooni algusest. Üleminek mehhaniseeritud suurtööstusele halvendas tööliste olukorda. Suurte vabrikute ümber kujunesid töölisasulad. Kõige selle tagajärjel algasid tööliste vastuhakud. 19. Saj. teisel poolel algas Eestis tööstuslik pööre. Ühenduses sellega hakkas kapitalistlike suhete alusel kujunema tööstusproletariaat.
manufaktuurid ära. Väiksemad ettevõtted eksisteerisid, tähtsamateks olid mõisade viinatööstused või meieri piima tootmine. Põhiline tööstus Eestis on tekstiili tööstus, kust sai alguse üleminek vabrikutele. Kõige tähtsam oli alguses Sindi tekstiili tööstus. Märkimisväärsed harud olid klaasi ja paberi tööstused. Kreenholmi manufaktuur- Omal ajal oli ülimoodne vabrik, mitte manufaktuur, mis tugines vee energiale Narva jõelt. Kreenholmi manufaktuuril oli mingi hetk maailma kõige võimsam hüdromasinate süsteem. Kasvas metalli tööstuse tähtsus ja masina ehitus, suurimaks keskuseks oli Tallinn, kuhu rajati mitmeid metalli ja masina ettevõteid. Tallinnas oli tsemendi tööstus. Toidu ainete tööstus: leivavabrikute tekkimine. Leiba hakati tootma suurtes kogustes, leiva hind langes. Tööstus 19. sajandi lõpupoolel: 1897 Rahvaloendus- Eestis tööstusega oli seotud 10% rahvastikust. Käsitöö: 19
annaabi.ee 
