illustreerib Saalomoni tarkust, räägib kohtuotsusest, mida Saalomonil tuli teha, kui tema juurde tuli kaks naist koos lapsega, väites kumbki, et laps kuulub talle. Saalomon ütles: „Raiuge elus laps pooleks ja andke üks pool ühele ja teine pool teisele!“ – (1kn 3, 25) See paljastas vale ema, õige ema oli nõus oma lapse elu päästmiseks last võõrale andma, vale ema aga oli kohtuotsusega nõus. Saalomon otsustas anda laps naisele, kes viimasest oli nõustunud loobuma. MANSART/MANSARDKORRUS FRANÇOIS MANSART (1598-1666) • Sellise katusearhitektuuri traditsiooni arendas edasi renessansiajastul prantsuse arhitekt François Mansart • Mansardkorrus ehk mansard, korrus, mida ümbritseb murdpinnaline katus (mansardkatus); saab valgust katuseakendest ja on harilikult ehitatud eluruumideks • Mans`art <22e: -sarti, -s`arti
Jaguneb 1. Äärmusil itaalia, hispaania, flandria 2. Realistlik holland, põhja-saksamaa, skandinaavia (eesti) 3. Klassitsistlik prantsusmaa, inglismaa Arhitektuur Egituse põhiplaan tihti lõikuvatest ovaalidest, petikaknad (kinniehitatud), murtud viilud, ovaalne aken, voluudid 1. Kirikud Itaalias Kolonnaad (sammastik) Püha Peetri kiriku ees Roomas 2. Lossid Saksamaal Zwinger Dresdenis Prantsusmaal Francois Mansart'I järgi mansardkorrus: Versailles'I , Louvere'I Skulptuur Hoonete kaunistamiseks. Hoogsad liikuvad poosid. Itaalias: Giovanni Lorenzo Bernini Maal Teemad relogioon, mütoloogia, kaasaeg. Kiriklik (hispaania, flandria), õukondlik (prantsusmaa), kodanlik (holland). Iseloomulik soojad, küpsed toonid, värvi üleminek kollaselt pruunile sujuv, keldriluugi- valgus. Paraadportree (pidulik) Eriline vaatenurk = rakurss Itaalias: Caracci'd (3 venda) eeskujud minevikumeistritelt ja laadidelt = elektika
Prantsuse kunst 17.sajandil Riti Pajula Loo 2010 Arhitektuur Jätkus Fointainebleau maneristliku koolkonna mõju Francois Mansart(1598-1668).kõrge katuse alla lisakorrus(mansardkorrus) Ehitati edasi Louvre´i lossi idakülge Alguses Itaaliast Bernini, kuid tema stiil ei sobinud kuningale Usaldati 1665. Aastal mitmele arhitektile, nende hulgas ka Claude Perrault(1613-1688) Louvre´i idafassaad on kolmekorruseline. Alumine korrus on lihtne, sellele toetuvad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Idafassaad vaimustas tollel ajal paljusid
van Delft ,,Delfti vaade" Natüürmort- Willem Claesz Heda- ,,Hommikueine homaariga" Maastikumaal- Jacob Ruisdael ,,Metsavaade" Rembrant Harmensz van Rijn- stseenid ja portreed muutusid üldistusteks, millel on sügavam sisu. Armastas neid keda kujutas ja mõistis nende nõrkusi ja andes neile nende puudused. Mõõdupuuks sisemaailm. Maalis palju piibli ja mütoloogia ainetel. Omapärane valgusekäsitlus. ,, Danae" ,,Saskia Florana" ,,Öine vahtkond" Prantsuse kunst 17. saj Mansardkorrus- kõrge katuse all paiknev lisakorrus. Louis XIV jätkas Louver'ei lossi ehitamist, idafassaad- algselt pidid seda kujutama Itaalia arhitektid (Bernini), kuid nende kavad ei meeldinud kuningale, liiga maaliline ja rahutu. Töö teostasid Prantsuse arhitektid, kes eelistasid anda hoonele klassisitsliku lahenduse- paaris sambad, kolmnurkse viilu kujutised. Versailles'i loss- moodustab koos pargi ansambliga ühe kaunima ehituskompleksi Prnts. Prantsuse stiilis park-sümmeetriline park
FONTAINEBLEAU. 60 km. Pariisist.Seal elati alates kapetingidest kuni Napoleon III-ni.Loss meeldis Napoleon Banaparte`ile. Valge hobuse õu e. Hüvastijätu õu - 20.04.1814 - Napoleon I jättis hüvasti oma kindralitega ja sõduritega enne Elba saarele minekut. Hobuseraua trepp. Keskaegset lossi hakati ümber ehitama Francois I ajal. Fontainebleau koolkond : Il Rosso - Francois I galerii (stukkdekoor); Primaticcio - maalis ballisaali. Mansardkorrus. BLOIS, Loire`i põhjakaldal, Louis XII (süüfilis), 15.saj. lõpp, spiraalne trepp, Katariina di Medici tuba. CHAMBORD. Suurim ja kauneim Loire`i oru loss,kõige terviklikum, uhkeim katus; Leonardo da Vinci tegi plaani. BERNARD PALISSY(1510-90), majoolikatehnika, fajansikunst, keraamik, grotid, basseinid, vaagnad.
kuulsuse saavutab ,,Dr. Tulpi anatoomialoeng" ,,Öine vahtkond" hilisemad teosed on vabad, lihtsad ja monumentaalsed valgus mahedam, hajuvam ja maailisem käsitluslaad ,,Kadunud poja tagasitulek" -Omapärane valgusekäsitlus Kuulus ka graafikuna Prantsuse kunst 17.saj valitsevaks baroklik klassitsism *Ehituskunstis jätkus Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulikud kõrged ja järsud katused. Franscois Mansart paigutas katuse alla lisakorruse (mansardkorrus) Louvre´i lossi idafassaad Bernini töö võttis üle CLAUDE PERRAULT 3 korruseline fassaad Versailles´i loss juhtiv arhitekt JULES HARDOUIN_MANSART Versailles´i park peamine kujundaja ANDRÈ LE NOTRE Louis 14. laskis ehitada sõduritele vanadekodu, mille juurde kavandas J. Hardouin-Mansart Invaliidide kiriku *kujutav kunst: GEORGES DE LA TOUR mõjutused Carvaggiolt Olustikumaalijad vennad Le Nainid, tähtsam (LOUIS LE NAIN- lihtrahvas tõsiste ja väärikatena.
23. Nimeta kõik kolm renessansiajastu kujurit ja üks barokiajastu skulptor, kes on loonud skulptuuri ,,Taavet" Donatello, Michelangelo, Veroccio, Bernini 24. Kuidas nimetatakse 17.saj. Prantsusmaal levinud kunstisuunda? Klassitsism 25. Kelle valitsemisajal levis Prantsusmaal vanaklassitsism ja kuidas seda kuningat veel nimetati? Louis XVI ,,Päikesekuningas" 26. Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barokist? Vädlib itaalialikke liialdusi 27. Mis on mansardkorrus? Kust on see nimi tulnud? Katusekorrus, nimi tuleb looja järgi Francois Mansart 28. Kes oli Andre Le Notre? Aiakunstnik, kes kavandas Versailles lossi juurde kuuluva pargi. 29. Nimeta kaks J.Hardouin-Mansardi kavandite järgi ehitatud hoonet Versailles'i lossi ajapoolne fassaad ja peegligalerii 30. Mis on heroiline maastikumaal? Avara looduse taustal elustuvad stseenid antiikajaloost. 31. Milline oli Claude Lorraini maastikumaalide ülesehitus? Kes või mis sa tema maalidel
· intensiivsed värvid · rõhk valgusel ja varjul PRANTSUSE KUNST 17.sajandil (vanaklassitsism) Louis XIV stiil "Riik see olen mina." Arhitektuur · keelas baroki ära · välditi itaalialikke liialdusi · klassitsistlik suund · püüti jäljendada antiiki FRANQOIS MANSART 1598-1666 · arendas edasi renes.ajastu katusearhitektuuri traditsiooni o nii sünnib katusekorrus mansardkorrus peatiib suunatud aia poole, külgtiivad piiravad õue o Versailles` lossi ehitamine (vana jahilossi ümber) o eluruumid 1500 inimesele, väike kirik ja ooperisaal o aiapoolse fassaadi projekteeris Jules Hardouin-Mansart 72m pikkune Peegligalerii pargi kavandas Andre`le Nôtre (a(n)dree lönootr) puudel ja põõsastel geom.kuju paviljonid, skulptuurid, purskaevud Louvre`i idafassaad - CLAUDE PERRAULT
skulptuuri ,,Taavet"? Donatello, Verroccio, Michelangelo, 24. Kuidas nimetatakse 17.saj. Prantsusmaal levinud kunstisuunda? klassitsism 24. Kelle valitsemisajal levis Prantsusmaal vanaklassitsism ja kuidas seda kuningat veel nimetati? Louis XIV ehk päikesekuningas 26. Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barokist? Vanaklassitsism jäljendas antiikkunsti ja välditi itaalialikke liialdusi. 27. Mis on mansardkorrus? Kust on see nimi tulnud?katusekorrus,see nimi tuleb seda edendanud arhitekti F.Mansarti järgi. 28. Kes oli Andre Le Notre? Ajastu suurim aiakunstnik. 29. Nimeta kaks J.Hardouin-Mansard'i kavandite järgi tehtud hoonet. Vendome väljakut ümbritsevat kaks hoonet, Invaliidide varjupaiga kuppelkirik. 30. Miks lükkas Loise XIV tagasi L.Bernini projekteeritud Louvre'i idafassaadi?Põhjenda. 31. Mis on heroiline maastikumaal? Maal kus avara looduse taustal elustuvad stseenid antiikajaloost. 32
helendavad antiikainelised kujudegrupid. Kiirtevihkudena eemalduvad lossi juurest fantastiliselt geomeetrilisteks pöetud puudega alleed. 14. Millise arhitekti nimest tuli sõna mansard korrus, mansard katus, mis see on? Mansardkatus on murtud kaldpindadega katus. Sellise katusearhitektuuri traditsiooni arendas edasi renessansiajastul prantsuse arhitekt François Mansart, kelle järgi see katusetüüp ka nime sai. Mansardkorrus ehk mansard on mansardkatuse all paiknev katusekorrus. 15. Miks nimetati hollandi kunstnike ,,väikesteks hollandlasteks" Millises maalizanrites nad maalisid? Hollandlaste pildid olid mõeldud kodanlaste elutubadesse, mitte kirikute ja losside seintele. Seepärast tehti need mõõtmetelt väikesed. Peaaegu üldse ei maalitud usulisi või mütoloogilisi pilte, peamine oli olustikumaal, autoportreed ja lähedaste portreed. 16. Kuidas iseloomustad hollandi natüürmorte?
Michelangelo, Donatello, Andrea del Verrocchio ning Lorenzo Bernini. 24. Kuidas nimetatakse 17. sajandil Prantsusmaal levinud kunstisuunda? Klassitsism 25. Kelle valitsemisajal levis Prantsusmaal vanaklassitsism ja kuidas seda kuningat veel nimetati? Louis XIV – nn. „Päikesekuningas“ 26. Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barkoist? välditi barokile omaseid liialdusi. 27. Mis on mansardkorrus? Kust on see nimi tulnud? Mansardkatuse alla paiknev katusekorrus, François Mansarti järgi. 28. Kes oli André Le Nôtre? Ta oli oma ajastu suurim aiakuntsnik ja maastikuarhidekt, kes rajas Versailles' lossi pargi. 29. Nimeta 2 J. Hardouin-Mansard'i kavandite järgi ehitatud hoonet? Vendome'i väljak ja Invaliidide varjupaiga kuppelkirik. 30. Miks lükkas Louis XIV tagasi L. Bernini projekteeritud Louvre'i idafassaadi?
1. Weizenbergi nime sai lossi juurde viiv tänav 1927. aastal põhjusel, et esimene eesti rahvusest skulptor elas ja suri lossi .merepoolses tiibhoones, et tema skulptuurid moodustasid tol ajal enamuse kunstimuuseumi skulptuuridest. Kunstniku matustest Kadriorus oli kujunenud üldrahvalik leinatalitus. 2. Lossi peamaja (Kadrioru kunstimuuseum) + tiibhooned (kunstimuuseumi kontoriruumid), ehitatud 1718–1727. Lossi köök (Mikkeli muuseum) ehitatud 1780ndatel, mansardkorrus 1828 Jääkelder (Presidendi kantseleile kuuluv hoone Mikkeli muuseumi kõrval) ehitatud 1780ndatel, II korrus 1920ndatel (kunstnik Johannes Greenbergi ateljeeks) Vana vahimaja, ehitatud 1770ndatel / 19. sajandil külalistemaja (Kohvik Luigetiigi juures) Lustla, ehitatud 1721–1727 (Kadrioru turismiinfopunkt, kohviku vastas) Uus vahimaja, ehitatud 1828 (Kadrioru pargimuuseum, Lossi värava vastas)
Joonis 1.21 Enamik nn. Tallinna maju on kahekorruselised kõrgemal soklil puitelamud, soklikorrusel võisid paikneda äriruumid. Sageli Joonis 1.11 Lenderi maja kõige tavapärasem plaanitüüp nelja kööktoaga lisab hoonele dekoratiivsust trepikoja suur peeneruuduline aken korrusel (vasakul). Lenderi maja hooviküljel on enamasti eenduv trepikoja (vasakul). Paljudel kivitrepikojaga elamutel on kõrge mansardkorrus, maht (paremal). mis algusest peale oli kasutusel eluruumidena (paremal). Katuste kandetarindid Katuste kandetarindid ● Puitkorterelamute peamine katusekonstruktsioon on puitsarikatel kelp- või viilkatus. ● Sõltuvalt hoone laiusest oli kandekonstruktsioon lahendatud lihtsa sarikas-penn lahendusega või laiematel hoonetel toolvärk- konstruktsioonina (Joonis 2.4). ●
radiaalplaan - linnaplaani tüüp, kus radiaaltänavad lähtuvad kesksest väljakust ja kus nendega harilikult lõikuvad tsentraalset platsi kontsentriliselt piieavad ringtänavad. Champs - Élysées (Elüüsiumi väljad). Pariisi kuulsaim avenüü. sai selle nimetuse 1709.a. Ulatub Tuilerie`st Tähe e. de Gaulle`i väljakuni. 2,1km pikk, 80m lai. Tänavasein on ühtlane 20m kõrgusel jooksva karniisi all. Rivoli tänav 35m lai, 18,4m kõrgusel karniis (4 korrust + mansardkorrus). Autorid: Percier, Fontaine ja Chalgrin. Tänav ühendab Concorde`i ja Bastille`i väljakuid. Concorde'i väljak ehitatud 1757-1779 Jacques-Ange Gabriel`i poolt. Algselt seal giljotineeriti. Praeguse nime sai 1795.a. Tänapäevase ilme andis arhitekt Hittorf 1836-40. Väljaku keskel on Luxori templist pärit Egiptuse obelisk, mille 1831.a. kinkis Louis-Philippe`ile Muhamed-Ali. Sammas püstitati 1836.a. ja on 23m kõrgune, see on 3300 aastat vana ja kaalub enam kui 220 tonni.
transpori- ja sideasutused (raudteejaam, lennujaam, raadio- ja TV asutused, postkontor). Tööstushooned: 1. tootmishooned (põhi ja abitootmistsehhid); 2.energiahooned (el jaamad, pumba jaamad, katlamajad, trafod, kompressorid). 3.laohooned 4.abihooned (haldus- ja olmehooned). Soklikorrus- korruse põrandast maapinnani on maksimaalselt ½ ruumi kõrgusest. Keldrikorrus- korruse põrandast maapinnani on rohkem kui ½ ruumi kõrgusest. Katusekorrus- ehk mansardkorrus paikneb pööningu mahus. HOONETE PÕHIOSAD- Hoonete konstruksioonid jagunevad: 1) kandekonstruks- võtavad vastu koormusi (tuul, omakaal, lumi) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele. Võivad olla vertikaalsed (sienad, positid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid). 2)Piirdekonstruks - hoone osad, mis moodustavad ruume (seinad koos akende ja ustega, vahelaed, laed, katused jne). Seinad võivad olla üheaegselt nii kande kui
Saint Denis' kirikus · Tema teoseks peetakse ka Diana hirvega antiikjumalanna Jean Cloet ja Francois Clouet · Portreekunst, ka õlimaalid · ,,Francois I", Austria Elisabeth", ,,Francois I hobusel" Prantsuse kunst 17 sajandil Sajandi alguses jätkus ehituskunstis maneristlik mõju (kõrged ja järsud katused) FRANCOIS MANSART · Paigutas kõrge katuse alla lisakorruse mansardkorrus Louis XIV võimuletulek · Kunst muutus valitseja ülistamiseks ja jäädvustamiseks · Itaaliast kutsuti Bernini, kuid tema kavand ei meeldinud · Louvre'i lossi idafassaadi hakkas kujundama hoopis CLAUDE PERRAULT, kes andis lossile klassitsistlikuma lahenduse: Fassaad kolmekorruseline Soklikorrusele toetuvad paarissambad, (kolossaalorder) Fassaadi keskel oleva värava kohal katusega paviljon
-olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutavad, mis tagab hoonete -materjali järgi- loodus- ja tehiskivist, puidust kivikonstruktsioonile. Talad ankurdatakse. On rohkem kui ½ ruumi H. ühtlase ja vähese vajumise -struktuuri j.-massiiv- ja kergseinad 3-katuse-ehk mansardkorrus -olema vajaliku tugevusega -paigaldatavate detailide suuruse j.-tellis-, väikeplokk-,suurplokk-, Korrus paikneb pööningu mahus -olema vastupidavad pinnasevee toimel(uhtumiskinlad) paneelseinad ~VAHELAED~
ja asendada uuega ning kindlustada katuslae vajalik soojuspidavus? · Kas jätta katuse kalle endiseks või ehitada uus kaldkatus? · Millist katusekattematerjali valida? · Kas ei oleks õige ehitada peale mansardkorrus ja lahendada uute korterite hinnaga ka kõik katusega seotud finantsprobleemid? 16 Vastused on võimalik saada kõikidele küsimustele, kuid nii nagu iga hoone on oma tehnilise seisundi poolest ainulaadne, nii on ka iga hoone katus. Mõned üldistavad kommentaarid katuste kohta on järgmised: · Energiasäästust lähtudes tuleb remondi käigus tingimata paigaldada lisasoojustus ja viia katuslagi
Mansart`i tuntakse eeskätt tema proffaanehituste järgi. Aastail 1642-50 ehitas ta Pariisi lähedale Maison-sur-Seine´i loss, mille ehitamisel on lähtutud puh prantsuslikest eeskujudest. Rahulike ja sirgjooneliste seinte tagasihoidlikku liigendust täiendas arhitekt prantsuse arhitektuurile omase võttega - katta iga ehituse osa järsu katusega. kõrged korstnad ja eenduvad aknad annavad sellele teatava liikuvuse, Mansart`i järgi hakati taolist katusekorrust nimetama vastavalt - mansardkorrus. Prantsuse barokiajastu ehitusmeistrite peaeesmärgiks kujunes uue lossiarhitektuuri väljakujundamine, kusjuures erilist rõhku pandi hoonete otstarbekusele ja mugavusele. Neid uusi ideid võis näha juba Mansart`i loomingus, veelgi selgemini ilmnevad nad aga L. Levau (1612-1670 ) ehitatud Vaux -le-Vicomte`i lossis (1655-61 ). Loobunud Mansarti eeskujl vanast lossiehituse skeemist ( neli korpust ümber siseõue ), andis Levau ehitise, mille keskel oleva ovaalse saali
igas korteris sees, köögis on kraanikauss voolava veega, vannituba esineb küll enamasti ainult suuremates korterites. Joonis 1.21 Enamik nn. Tallinna maju on kahekorruselised kõrgemal soklil puitelamud, soklikorrusel võisid paikneda äriruumid. Sageli lisab hoonele dekoratiivsust trepikoja suur peeneruuduline aken (vasakul). Paljudel kivitrepikojaga elamutel on kõrge mansardkorrus, mis algusest peale oli kasutusel eluruumidena (paremal). Suur osa Tallinna maju on viimistletud laudisega, mõned aga on ka krohvitud (Joonis 1.22). Laudisega viimistletud hoonetel võib olla tegemist nii püst- kui rõhtlaudisega. Katte- liistuga püstlaudis, mida selle järgi, et seda palju kasutati ka toona rajatud asunikutaludes, hakati nimetama ka asunikulaudiseks, kujunes omamoodi moevõtteks, mis aitas uue ajastu maju eraldada varasemast, tsaariaja elamupärandist