Kõik inimesed võivad armuda nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud, ja seda üks kord või mitu korda elus. Armastusel on mõnikord ka pahupool sellega võib kaasas käija armukadedus ja soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada. Enamik inimesi tunneb aeg-ajalt armukadedust näiteks kui tekib ettekujutatav või tõeline rivaal või kui armastatu pühendab ennast liialt sõpradele. Armukadedus, mida väljendatakse ähvarduste, vägivalla, kontrollimise või manipuleerimisena, on käitumine, mis ei ole omane armastusele, vaid väljendab omamissoovi ja võimuiha. Liigne sõltuvus oma armastatust võib mõnda aega isegi meeldiv olla, kuid aja jooksul võib see hakata suhet koormama. Seetõttu on armastussuhtes oluline, et mõlemad partnerid säilitaksid oma isiklikud huvialad ja teised olulised suhted, sest see üksnes rikastab paarisuhet. Nii armunud olla kui armastada võib ka vastuarmastust leidmata. On loomulik, et oma armastusele oodatakse vastuarmastust
- nt. mõlema sigimispartneri jaoks on kasulik edastada informatsiooni oma täpsest liigilisest kuuluvusest - sugulaste puhul tuleb mängu hõimuvaliku printsiip jne Kuid mittesugulaste puhul on tähtis vaid see, et väljastatav signaal oleks kasulik isendile endale, sõltumata sellest, kas see signaal on teisele poolele kasulik või kahjulik Seepärast on loomade suhtlust õigem käsitleda pigem ühe isendi manipuleerimisena teise poolt kui vastastikku kasuliku infovahetusena 8. Vastastikku kasulik suhtlus ja manipuleerimine. - nt. mõlema sigimispartneri jaoks on kasulik edastada informatsiooni oma täpsest liigilisest kuuluvusest - sugulaste puhul tuleb mängu hõimuvaliku printsiip jne Kuid mittesugulaste puhul on tähtis vaid see, et väljastatav signaal oleks kasulik isendile endale, sõltumata sellest, kas see signaal on teisele poolele kasulik või kahjulik
Oma lähisugulaste hoiatamine ohust on hõimuvaliku printsiibist lähtuvalt kasulik mõlemale poolele. Ent sõltumata sellest, kas signaal toob teisele isendile kasu või mitte, on mittesugulaste suhtluse puhul evolutsioonilisest seisukohast tähtis vaid see, et isendi poolt väljastatav signaal tooks kasu talle endale. Seepärast on ka loomade liigisisest suhtlust õigem käsitleda mitte niivõrd vastastikku kasuliku infovahetusena, kuivõrd ühe isendi manipuleerimisena teise poolt. Kui pettuse äratasuvus on negatiivses sõltuvuses selle viljelejate sagedusest populatsioonis (pettusel on hind), võib välja kujuneda evolutsiooniliselt stabiilne strateegia, kus pettus jääb koos „ausa“ käitumisega püsima. Kui aga pettusel sellist negatiivset sõltuvust sagedusest pole (st pettus on alati tasuvam kui „aus“ käitumine, järelikult odav), tõrjub pettus alternatiivse
annaabi.ee 
