patsientidel, kellel skisofreenia sümptomid ja afektiivsed sümptomid ilmnevad ainult haiguse eri episoodides. Näiteks skisofreeniahaigetele on omane depressiivsete sümptomite ilmnemine pärast psühhootilist episoodi (vt. skisofreenne järeldepressioon, F20.4). Osal patsientidest esinevad korduvad skisoafektiivsed episoodid, mis võivad olla kas maniakaalsed, depressiivsed või segatüüpi. Teistel on üks või kaks skisoafektiivset episoodi, mis paigutuvad tüüpiliste maniakaalsete või depressiivsete episoodide vahele. Esimesel juhul on skisoafektiivse seisundi diagnoos õigustatud. Teisel juhul ei muuda juhuslik skisoafektiivne episood kehtetuks bipolaarse afektiivse haiguse või rekurrentse depressiivse seisundi diagnoosi, kui kliiniline pilt on muus osas tüüpiline. Kirjanduses toodud sümptomid Kuigi spetsiifilisi sümptomeid ei ole, peetakse otstarbekaks jaotada ülalesitatud sümptomid
- Kui ravi saab esimese episoodi ajal siis 50% ei kordu - 10-15% ei saavuta remissiooni - Mitteparanejail sageli allasuv düstüümia - 10-15% suitsiidi risk - 60% muu psüühikahäire - 30% isiksusehäire - 58% kehaline haigus või häre Düstüümia Krooniline meeleolu alanemine mis ei vasta kerge või mõõduka korduva depressiooni kirjeldusele ega diagnostilele juhistele ei üksikute episoodide raskusastme ega kestuse poolest Bipolaarne häire Depressiivsete ja maniakaalsete sümptomite vaheldumine: maniakaalsd, hüpomaniakaalsed, Segatüüpi, depressiivsed episoodid, remissioonifaas, psühhootilisus võib lisanduda nii depressiivses kui maniakaalses faasiss Meeleoluhäire on piisavalt tõsine et põhjustad aolulisi raskusi tööalaselt, sotsiaalselt, vib vajada haiglaravi - Ei ole tingitud keemilistest ainetest Bipolaarne häire noorukitel - 20-40% kel avaldub depressioon, ilmneb 5 aasta jooksul bipolaarne häire