soolasemas vees surutakse see kaksik-kiht kokku ja saviosakesed/kolloidid kleepuvad üksteise külge moodustades suuremaid ja seega ka kiiremini settivaid osakesi nn koagulaate/flookuleid. Elektrolüütiline koagulatsioon teeb võimalikuks muidu praktiliselt mittesettivate saviliblede väljalangemise suspensioonist. (3)orgaaniline - soodi ja järve/soo setted - delta pinnal moodustuvad paljudel juhtudel soised seisva vee järvikud, mangroovisood jn) Deltasetteid iseloomustab spetsiifiline vertikaalne ehitus, mille alusel jagunevad setted kolme üksusesse: (a)delta põhjasetted (bottomset beds) - põjasetted on horisontaalkihilised peened kuni ülipeeneteralised aleuriidi ja savi setted, mis moodustavad delta distaalses osas st välimisel serval. Need on kõige suspendeerunud peenemad osakesed, millede koaguleerumine ja settimine nõuab hüdrodünaamilisemalt vaiksemaid ja (normaalsoolsusega) tingimusi (b)nõlvasetted (foreset beds) -
(Mikroneesia, Melaneesia, Havai ja Polüneesia. See on bentose poolest kõige liigirikkam ala troopikas. Põhjusteks üheltpoolt tohutu ulatus (22 000 km Ida- Aafrikast viimase Polüneesia saarte rühmani), geograafiline isoleeritus ja Atlandi Ookeaniga võrreldes liikide arvu vähene muutumine Pleistotseenis. Tohutut hulka saari ja saarte ahelikke ümbritsev suhteliselt madal meri annab palju võimalusi vetikatele. Pikka Ida- Aafrika rannajoont iseloomustavad mangroovisood või liivarannad. Käsitletud regioonis väärivad esiletõstmist Punase mere ja Pärsia (Araabia) lahe suudmealad (entrance), kus esinevad ookeani kõrgeimad isotermid (32- 35C) ja suurim soolsus (42-46 pr), mis tingitud vähesest vihmast ja tugevast auramisest. Punase mere korallrifid on juba reostumise tõttu kahjustatud. Mangroovisood asustavad ka pehmesettelist India rannikut, korallrifid on ainult India lõunarannikuvetes. Piki Ida-Austraalia troopilist rannikut asub
enam looduslikuks ega vaatamisväärseks. Jaapanis on sama lugu. Ainult kaht Jaapani 30 000 jõest võib pidada looduslikuks – s.t. neid ei ole paisutatud ega nende voolusängi oluliselt mõjutatud. Mangroov. Mangroovtihnikud kuuluvad tähtsaimate troopiliste märgalakoosluste hulka. Nad koosnevad vähestest puittaimeliikidest, mis taluvad soolase vee üleujutusi, ning on levinud mudasel rannikualal merevee tõusu ja mõõna piirkonnas. Mangroovisood on väga olulised kudemis- ja toitumisalad paljudele koorikloomadele ja kaladele. Vaatamata mangroovi suurele majanduslikule tähtsusele raadatakse neid siiski sageli riisipõldudeks või töönduslikeks krevetikasvandusteks. Mangroovisoid on tõsiselt kahjustatud ka puidu varumisel. Korallrifid. Troopilistel korallriffidel, mis moodustavad kogu maailmaookeani pinnast umbes 0,2%, elab hinnanguliselt üks kolmandik ookeani kalaliikidest. Juba praeguseks on hävitatud
kõhtjalgseid Seal, kus puuduval lained, settib liiv ja setted ning moodustuvad settelised rannad (lahtede sopid), kuhu kinnituvad juurtega õistaimed - mererohtude vöönd ehk maršid. Need taimed sisaldavad kiudaineid, mis kantakse süvikutesse, kus need bakterite poole lagundatakse. Õistaimedele ehk baskulaarsetele taimedele kinnituvad vetikad (perifüüdid) Maršid kinnistavad pehmeid setteid, mille taha tekivad laguunid, mis on head paigad kaladele. Mangroovisood - mage - ja soolaveelised. *Jõed ja järved Evergentsed taimed, nt hundinui, kasvavad jalgupidi vees. Kasvavad mudastes ja toitaineterikastes piirkondades. Seevastu pilliroog armastab livast ja vähemudast kasvukohta. Ujulehelised taimed ja veesisesed taimed. 4 Sellised taimed suunavad hapniku taime alumistesse osadesse.
muidugi sageli erinevad. Märgalasid saab klassifitseerida erinevalt. Kõige lihtsam on neid süstematiseerida veeallika järgi. Meri – merevesi on soolane ja paljudes piirkondades esinevad ka merelooded. Rannikualadel. Jõed – seteterikkad ja aastaajati võib veetase tugevalt kõikuda (üleujutused). Madalikel. Voolav pinna- või põhjavesi – sageli toitaineterikas ja aluseline. Orgudes. Vihma- või lumesulamisvesi – toitainetevaene ja sageli happeline. 99. Mereveelised märgalad: Mangroovisood Troopiliste alade mererannikuid ääristavad sageli mangroovisood, mida ujutavad üle soolased või riimveelised tõusud, kandes sinna toitaineid. Mangroovisoode dominandid on puud, millel on iseloomulikud hingamis- ja tugijuured. Nendes soodes on probleemiks tõusulainete korral püstijäämine paksus mudas ja juurte hapnikupuudus. Mangroovisoode liigid suudavad tegelikult kasvada ka mageveetingimustes kuid on parimad konkurendid just soolase vee korral
punavetikaid, 70 pruun- ja ilmselt vegetatiivselt paljunedes elanud rohevetika liiki. Musta mere floora seal miljoneid aastaid. kannatab rohkem külma. · Punase mere korallrifid on juba Vetikaliikide arv Vahemeres 1000. reostumise tõttu kahjustatud. · Mangroovisood asustavad ka · Troopika e palavvööde. Vee temp pehmesettelist India rannikut, korallrifid on tõuseb 30° C keskmistel aladel ja 25° C ainult India lõunarannikuvetes. äärealadel. Korallrifid, mererohud ja mangroovid iseloomustavad troopika- · Vaid 1% õistaimedest on alasid. Troopika-alad on vanim mere- kohastunud eluks vee sees või selle pinnal,
aladele, hakkavad lagunema ja moodustub detriit. Lainetuseta alad on settelised rannad - pehme põhjaga. Soodsad tingimused soontaimede arenguks ja kasvuks. Tulnud maalt ja läinud vette üle. Palju õistaimi ja mererohtusid. Soon- ehk vaskulaartaimede (kõrgemad taimed) ökoloogiline funktsioon seisneb selles, et nad on kinnitussubstraadiks perifüütonitele. Samas summutavad nad ka laineid, ei lase kaldal erodeeruda, kinnistavad juurtega setteid. Näiteks mangroovisood, eriti Indias. Ideaalne elukoht paljudele kaladele, nn lasteaed hea koht organismidele kasvuks. Mangroovisoo Järvede aga ka aeglase vooluga jõgede (näiteks Amazonase) kaldaid asustavad nn emergentsed taimed, näiteks hundinui (,,jalad vees") ja ka ujuvlehelised taimed (vesiroos, kupud- hästi arenenud risoomid, mis ulatuvad hästi vee põhja). Järvedes tüüpilised näiteks jõgitakjad, kes on juurtega pinnases, kus hapnikku pole
annaabi.ee 
