ning toodavad rauda ja terast. Ukraina metallurgiatehnoloogia hõlmab 15 suurettevõtet, mis toodavad umbes 98% riigi terasetootmisest ja 100% terasest raua toodangust. Värvilise metallurgia tootmine on koondunud Ukraina nelja suuremasse piirkonda: Donetskisse, Dnepropetrovskisse, samuti Luganskisse ja Zaporozjesse. Need ettevõtted on neis paigus peamised tööandjad. Musta metalli toodangu dünaamika Riigil on ka umbes 20% maailma mangaanimaagi reservist ja on üks kümnest koksi ja söe tootjast maailmas. Iga-aastane koksisöe kaevandamise maht on umbes 40 min tonni. 2008-2010 aastate lähemas perspektiivis on tänu rekonstrueerimisele ja osalistele uuendustele Ukraina tootmisvõimalused kasvanud 44-44,5 miljonit tonni ,mis on umbes 9-12% rohkem eelnevate aastate võimsusest. 7 Värvilise metallurgiatehnoloogia püüab säilitada ka eksporti. Seoses maailmaturu
enam nähtud. Sellised eelised loovad võimalused reaalseks sotsiaalteenuste kasvuks ja kulude ja riskide vähendamiseks investorite jaoks. SKP-st annavad suurima osa mäetööstus ja energeetika, sellel järgnevad töötlev tööstus ja põllumajandus. 2.1 Mäetööstus LAV osa maailmamajanduses määrab tööstus, eeskätt paljuharuline mäetööstus, eriti kulla, plaatina, uraani, teemantide kaevandamine. LAV on ka üks suuremaid mangaanimaagi, kromiidi, antimoni, vanaadiumi ja asbesti eksportijaid. Sise- ja välisturu tarbeks kaevandatakse raua-, vase-, nikli- ja tinamaaki. Vanem mäetööstuspiirkond on Transvaal, kus on kõigi tähtsaimate mäetööstusharude ettevõtteid. Uuem mäetööstuspiirkond paikneb Põhja-Oranjes, sealt saadakse ¾ kullatoodangust. 2.2 Energeetika tööstus Energeetikatööstus põhineb põhiliselt kivisöetööstusel, mis peale 1970. aastate energiakriisi on jõudsasti kasvanud
See on kasvanud 5% 2005. aastal ja jätkab eeldatavalt tõusu ka järgnevatel aastatel. Äritegevuse kindlustunne on tugev, investeerimine ja töökohtade loomine kogub hoogu. SKP-st annavad suurima osa mäetööstus ja energeetika, sellel järgnevad töötlev tööstus ja põllumajandus. 5.1 Mäetööstus LAV osa maailmamajanduses määrab tööstus, eeskätt paljuharuline mäetööstus, eriti kulla, plaatina, uraani, teemantide kaevandamine. LAV on ka üks suuremaid mangaanimaagi, kromiidi, antimoni, vanaadiumi ja asbesti eksportijaid. Sise- ja välisturu tarbeks kaevandatakse raua-, vase-, nikli- ja tinamaaki. Vanem mäetööstuspiirkond on Transvaal, kus on kõigi tähtsaimate mäetööstusharude ettevõtteid; suurimad kivisöebasseinid on Springs, Ermelo ja Witbank-Middelburg, rauamaaki kaevandatakse Thabazimbis. Uuem mäetööstuspiirkond paikneb Põhja-Oranjes, sealt saadakse ¾ kullatoodangust.
See on kasvanud ja jätkab eeldatavalt tõusu ka järgnevatel aastatel. Äritegevuse kindlustunne on tugev, investeerimine ja töökohtade loomine kogub hoogu. SKP-st annavad suurima osa mäetööstus ja energeetika, sellel järgnevad töötlev tööstus ja põllumajandus. 5.1 Mäetööstus Lõuna - Aafrika Vabariigi osa maailmamajanduses määrab tööstus, eeskätt paljuharuline mäetööstus, eriti kulla, plaatina, uraani ning teemantide kaevandamine. LAV on ka üks suuremaid mangaanimaagi, kromiidi, antimoni, vanaadiumi ja asbesti eksportijaid. Sise- ja välisturu tarbeks kaevandatakse raua-, vase-, nikli- ja tinamaaki. Vanem mäetööstuspiirkond on Transvaal, kus on kõigi tähtsaimate mäetööstusharude ettevõtteid. Suurimad kivisöebasseinid on Springs, Ermelo ja Witbank-Middelburg, rauamaaki kaevandatakse Thabazimbis. Uuem mäetööstuspiirkond paikneb Põhja-Oranjes, ning sealt saadakse ¾ kullatoodangust. 5.2 Energeetika tööstus
mõjutanud mäetööstuse kujunemist. Vanemad ja traditsioonilisemad mäetööstuse harud on metallimaakide ja söe kaevandamine. Ülemaailmse tähtsusega on siin kaevandatavad rauamaak, pruun- ja kivisüsi, elavhõbe, nafta, keedusool, boksiit, väävel. Tööstuse jaoks tähtsaimat - rauamaaki - leidub rohkem Venemaal (Kurskis asuvad teadaolevalt maailma suurimad rauamaagivarud), Ukrainas (Krõvõi Rigis) ja Rootsis (Kirunas - linn rajatigi rauamaagi leiukoha juurde). Mangaanimaagi varud on suurimad Ukrainas. ((Kaart: Euroopa maavarade leiukohad. Kaardil märgitud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, uraanimaak, plaatina, grafiit, väävel, apatiit, fosforiit, kaalisool, vasemaak, polümetalliline maak, tinamaak, antimonomaak, elavhõbedamaak, rauamaak, mangaanimaak, niklimaak, volframimaak, alumiiniumimaak.)) --- 31 Kivi- ja pruunsöevarud on Euroopas suuremas osas ammendatud, sest varem kasutati sütt
annaabi.ee 
