15. sajandil muutusid portreed tavaliseks, algselt tihti ametlikud portreed profiilis, kuid aina enam portreed kolmveerandist näost ja büstist alates. Kunstiteoste nagu altarimaalide ja freskotsüklite patroonid olid sageli lisatud stseenidesse, millest märkimisväärseks näiteks on Sassetti ja Medici perekondade esinemine Ghirlandaio tsüklis Sassetti kabelis. Portreerimisest sai peamine teema kõrgrenessansi maalikunstnikele nagu Raffael ja Titian ning see jätkus manerismiperioodil selliste kunstnike nagu Bronzino töödes. Humanismi kasvuga pöördusid kunstnikud klassikaliste teemade poole, eriti seetõttu, et täita tellimusi jõukate patroonide kodude kaunistamiseks, millest kuulsaim oli Botticelli Veenuse sünd Medici perekonnale. Aina enam tagas klassikaline teema sobivat allegoorilist materjali kodanike tellimustele. Humanism mõjutas ka viisi, kuidas religioosseid motiive kujutati, nimelt Michelangelo Sixtuse kabeli laemaalil.
renessanssaed oli humanismi ja oma peremehe suursugususe tunnistajaks. Maneristlikud aiad: müstilised, kummalised, sürrealistlikud. Inimese alateadvuse avaldumised. Levinud olid koopad, grotid, urud jne, mis viivad inimese reaalsest elust välja. Maneristlikud aiad olid täis üllatusi, ehmatusi, sokeerivat. Koledad loomakujud, erinevad kurioosumid (põnevad, veidrad, imelikud asjad). Aedades olemas kesktelg, sümmeetria, see on üleminek barokile. Manerismiperioodil võib rääkida juba uutest elementidest, mida leidus hiljem paljudes barokkaedades: eriti kerkisid esile giardino segreto, bowling green, Grotto-aed, orangerie, tapis vert, boskett jne. Tohutud purskkaevusüsteemid. Boboli aiad Firenzes Palazzo Pitti juures. Kuulusid Medicitele, kes kujundasid neid kuue põlvkonna kestel. Ehitamist alustati 1549. a Firenze arhitekti ja skulptori Niccolò Broccini jooniste järgi, koos Palazzo Pitti fassaadide arhitekti Bartolomeo Ammanatiga
annaabi.ee 
