aastast kõigil geodeetilistel töödel. Eesti riiklik kaardi- ja ristkoordinaatsüsteem põhineb koonilisel projektsioonil. TM-Balti -silindriline projektsioon (baaskaart 1:50 000; põhikaart paberil 1:20 000 ja digitaalselt 1:10 000) Eesti kaardid peavad olema Lambert-Est 97 süsteemis. Ristkoordinaatide alguspunkt on valitud Põhja-Lätis koordinaatidega Riiklikud geodeetilised võrgud: plaanilised (X,Y) kõrguseline (H) gravimeetriline maneograafiline Riigi territooriumil rajatakse kindlad punktide võrgud, need punktid kindlustatakse maastikul kapitaalselt ja nende koordinaadid määratakse suurima võimaliku täpsusega. Võrke tehakse GPS-mõõtmiste abil. Riigi põhivõrgu I klassis 13 punkti ja II klassis 199 punkti. Riigi tihendusvõrgus praegu 3922 punkti (kõik paarispunktid, omavaheline vahekaugus ca 500m). Lisaks riiklikule põhi- ja tihendusvõrgule rajatakse asulates ja linnades kohalik geodeetiline põhivõrk.
B+B'=360o Kui arvutatud on negatiivne siis tuleb liita 360. Kui aga suurem kui 360, siis tuleb lahutada 360. 17. Riigi geodeetiline põhivõrk Plaanilised (X,Y)- riiklik plaaniline põhivõrk on geodeetiline punktide võrk, millele on ühtses süsteemis määratud koordinaadid. Kaasajal määratakse nende punktide koordinaadid GPS mõõtmistega. (horisontaalne ehk 2D) Kõrguseline (H) (vertikaalne ehk 3D) ?? gravimeetriline ?? maneograafiline; (mareograafiline oleks loogilisem) Geodeetiliseks võrguks nimetatakse maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevate punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel ja topograafilistel mõõdistamistel. See jaguneb: rahvusvaheliseks, regionaalseks, kohalikuks, geodeetiliseks mõõdistusvõrguks. Riigi territooriumil rajatakse kindlad punktide võrgud, need punktid kindlustakse maastikul
annaabi.ee 
