Eesti kirjandus II kevad
Sauteriga võrreldees on
mõlemal tegelased, kes tööl ei viitsi käia, lesivad päevad otsa voodis,
mõtlevad riietest jne. Õnnepalu puhul tuleks rõhutada, et seal on olemas
ka peenendunud stiilitunnetus. Just selline, mis võtab ümberkirjutava
hoiaku. Mingis mõttes oleks nagu uus tekst, mingis mõttes aga
teistsuguseks kirjutamine. Selline tekstuaalne veesegamine tuleb välja ka
„Piiririigist“.
Indrek Hirv -- hakkab kõige äärmuslikumalt maneerlikku klassikalist stiili
läbi kirjutama. Maneerlikkus muutub tal sihipäraseks automatismiks. Tal on
mingi 10aastaline periood, kus ta kirjutab 5jalalist jambi. Mingid muutused
on siiski tulnud, klassikaline traditsooniline taust kõlab ka praegu, kuid on
hakanud ka vabavärssi juurde tulema.
Eeva Park
Kalev Keskküla -- 1998 Vabariigi laulud: 2009 Elu sumedusest.
Priidu Beier – 1999(1982) Mina – Eiffeli torn; 2005(1984) Mina – metsikui
mehike.
Viimane loeng