T poorid ja tekib liustikujää. E Mida suurema rõhu all (paksem kiht) ja lumehelves kõrgema temperatuuriga jää on, seda A plastilisem ta on. Aluspinna kallakuse firn (mägiliustikud) või jää suure paksuse tõttu D liustikujää (mandriliustikud) hakkab jää liikuma U kujuneb jääliustik. Wikipedia S Mägiliustikud ja mandriliustikud M Laugel nõlval (1-2°) jääliustiku liikuma hakkamiseks peab jää paksus olema vähemalt 60-65 m. Järsul nõlval (45°) piisab liustiku A liikumiseks juba 1-2 m paksusest kihist.
Eesti pealiskord koosneb Kambriumi (vanimad settekivimid, savi ja liivakivid, paljandusid sel ajastul), Ordoviitsiumi, Siluri (jätkus lubjakivi teke), Devoni (lubjakivide peale settisid jälle liiv ja savi; tekkisid dolomiidid) ajastu setetest. Fossiilid kunagiste organismide kivistunud jäänused Pinnakate Pinnakate on pudedaist setetest koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Eesti pinnakate koosneb põhiliselt moreenist erineva suurusega kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Peale moreeni kuulub pinnakatte hulka ka savi, liiv ja teised setted. Ka turvas, mida soodes pidevalt juurde tekib, kuulub pinnakatte hulka. Pinnakatte hulka kuuluvaiks loetakse ka rändkive ja -rahne. Setted kuhjusid ka liustikujõgedes (seteteks on kruus ja jämedateraline liiv) ja jääjärvedes (seteteks on peeneteralised ja rõhtsa lasumusega). Pinnakate on meil peamine muldade lähtekivim, oluline veereziimi ning vete keemilise koostise kujundaja
imetajatega Sipelgasiil Nokkloom Teo rekonstruktsioon Merisiilikud Hiidvöölane, kaalus 1 tonn Rekonstruktsioon kolme varbaga liigist Mesohippus Koerasarnased mesonühiidid ja suured lennuvõimetud linnud diatrüümad Neogeen • Algas 23,8 milj a tagasi, lõppes 1,8 milj aastat tagasi • Jätkusid kontinentide kokkupõrked • Moodustusid Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus • Kliima külmem • Tekkisid mandriliustikud • Taimestik ja loomastik sarnanevad praegustega • Levima hakkasid maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired • Rohttaimede kiire levik • Esimesed inimeste eellased • Tekkisid inimahvid-šimpansid, gorillad, orangutanid • Vaalalised arenesid ja levisid kiiresti Vaalalised ja haid Mõõkhambuline tiiger Karvane ninasarvik Rekonstruktsioon vanimast hominiidist Kvaternaar • Praegu jätkuv ajastu • Mandrijää teke
7. Mis on El Nino? Millised muutused toimuvad sel perioodil ilmastikus? Nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga. El Niño nähtuse põhjustab püsivate tuulte suunamuutus. 8. Mis moodustavad pinnavee ja millest toituvad? a. Jõed, järved, liustikud ja atmosfäär b. Sademetest, põhjaveest 9. Kuidas jaotatakse liustike? a. Mäestikud b. Mandriliustikud 10. Kuidas liustikud mõjutavad kliimat ja pinnamoodi? a. Reljeefi kujund b. Veepinna taseme tõus c. erosioon 11. Maailmamere tähtsus? a. Toiduks inimestele, kui ka loomadele. b. Elukohaks c. Liikumistee d. Puhkealad e. Soolasaamiseks
,,Pinnamood" Pinnamoe kujunemine on pikaajaline ja rolli mängivad: 1) maasisesed jõud 2) maavälised jõud Pinnamood e. reljeef maakoore pealispinna kuju, mille moodustavad mitmed pinnavormid Pinnamood on kujunenud mitmete aastate jooksul. I etapp algas 250 milj. a. tagasi devoni ajastul ja kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Selle tulemusena on välja kujunenud kõrgustikud, lavamaad ja nõod. II etapp mandriliustikud kulutasid pinnamoodi. Jää viis endaga kaasa mitmekümne meetri paksuse kihi, hiljem toimus setete kuhjumine. Mandrijää liikumise suund on kagust loodesse. III etapp jääaja järgne periood. Pinnamoe tasandus ja setete ärakuhjumine. Kõrgustikud ümbrusest kõrgemad osad, millel võivad esineda mitmesugused väiksemad pinnavormid. Nt. künkad, orud ja nõod. Lavamaa e. platoo mis tahes kõrgem, võrdlemisi tasase reljeefi ja ulatusliku pindalaga ala.
· Pealiskorra moodust. kambriumi (tek. madaleveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest), ordoviitsiumi (madal vesi asendus süvamerega, ladestuma hakkasid lubisetted), siluri ja devoni settekivimid savikildad, liiva- ja lubjakivid. · Fossiilid kunagiste organismide kivistunud jäänused. · Moreen peam. pinnak. materjal. S.o kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Värvus sõltub aluspõhja kivimitest. Põhja- ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallikas kividerohke moreen. Lõ-Eestis on see punakaspruun, savikam, kividevaene. · Rändrahnud suurimad kivid moreenis. P- ja Lääne-Eestis moodust. nad kivikülve. Muuga kabelikivi (kõrgus 7m, ümbermõõt 58m); Ehalakivi (930m 3). · Pinnakatte muud osad veeristik, kruus, liiv, viirsavi, turvas, muda.
Ä R A V O L P Õ H JA V E S I ATMOSFÄÄR VEERINGE ON VÕIMALIK TÄNU VEE ERIN EVATELE OLEKUTELE. I. MAAILMAMERI 71% MAAKERA OINDALAST JA 97% MAAILMA VEEVARUDEST. II. LIUSTIKUD 1) MANDRILIUSTIKUD POLAARALADEL - ANTARKTIKAS, GRÖÖNIMAAL JA PÕHJA- JÄÄMERE SAARTEL. 2) MÄELIUSTIKUD KÕRGMÄESTIKES VÕI KA PARASVÖÖTME SUURTEL LAIUSTEL 3) OSALEVAD VEERINGES, KUID VEE VAHETUMISE PERIOOD ON VÄGA PIKK 4) 99% PINNAVEEKOGUDE VEEVARUDEST ON LIUSTIKES III. PINNAVEEKOGUD 1) VOOLUVEEKOGUDE VEEVAHETUS ON KIIREM KUI SEISUVEEKOGUDEL 2) SOOD-RABAD ON OLULISED MAGEDA VEE VARUDE SÄILITAJAD.
maapinnal tekkinud veenired, mis nõlvadest alla voolates koonduvad ja tekitavad kamardumata pinnasesse väikesi uurdeid. Peale mitmeid tugevaid sadusid võivad need areneda sügavateks, peaaegu püstveerulisteks jäärakuteks ehk ovraagideks. Liustikutekkelised pinnavormid 10 Eristatakse palju erinevaid liustikutüüpe, kuid kõige üldisemalt võib nad jagada oruliustikeks ja mandriliustikeks. Mandriliustikud on suured jääkehad, mis katavad laialdasi alasid. Sellisteks on näiteks jääkilbid, mis katavad suuremat osa Gröönimaast ja Antarktisest. Liustikualune pinnamood ena-masti ei mõjuta oluliselt mandriliustike pinda, isegi teravad ebatasasused aluspinna reljeefis on tajutavad vaid väga sujuvate ebatasasustena liustiku pinnal. Mandriliustike paksus võib ulatuda mitmete kilomeetriteni. Mandriliustikud jaotatakse jääkilpideks ja jäämütsideks, neist jääkilbid on tunduvalt suuremad
Kus esineb? Mandriliustiku kulutusala osalisel üleujutamisel on kujunenud skäärrannikud, kus kristalsete kivimite kõrgemad osad ulatuvad üle veepinna, moodustades kaljusaari ehk skääre. 19.Millest on tingitud tõusud ja mõõnad? Esinemissagedus ja kasutusvõimalused. Tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike. 20. Liustike liigitus, erinevused. Mandriliustikud ja mäeliustikud Mäeliustikud tekivad ainult mägedes( kus jää ja lumemass valgub mööda mäenõlvu alla) aga mandriliustikud tekivad nii mäestikes kui ka ulatuslikel tasasematel aladel, mis asuvad lumepiirist kõrgemal või pooluse pool. 21. Mis paneb liustikujää liikuma? Kuidas liustikud kujundavad pinnamoodi? Jää on küll tahke aine ja tavaarusaama järgi ei tohiks voolata, kuid suure rõhu all muutub ta siiski plastilisemaks ja hakkab käituma väga viskoosse vedelikuna
8. Maavarad SELETUSED 1. Atlas kaartide kogu 2. Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra paljand Aluskord on tard ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pinnakate pealiskorra pindime osa mis koosneb pudedatest setetest. 3. Moreen erineva suurusega kivimiosakestega segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud Rändrahnud kõige suuremad kivid moreenis Kivikülvid rändrahnud moodustavad kivikülve. 4. Kõrgustikud pinnavormide kogum, kus absoluut kõrgused ulatuvad kuni 100meetrini. Ümbruskonnast kõrgemad alad. Lavamaad 3070 meetrini ulatuvad ümbrusest kõrgemad tasandikud. Madalikud kuni 50m kõrgused tasandikud mis on olnud pikka aega vee all. Nõod ja orundid paiknevad kõrgustike vahel. 5
............................... ............ 4. Tõmba joon alla õigele vastustevariandile. · Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ja paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse platvormideks / kilpideks /fossiilideks. · Eesti pealiskorrab kivimid on kujunenud vanaaegkonnas / keskaegkonnas/ uusaegkonnas. · Moreen / viirsavi on erineva suurusega kivimiosakeste segu,mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. 5. Koosta mõistega kivikülv geograafiliselt tõese sisuga lause. ..................................................................................................................................... ...................... 6. Põhja- ja Lääne Eestis on moreen hallikas ja kividerohke, Lõuna Eestis aga punakaspruun ning suhteliselt kividevaene.Põhjenda seda erinevust. ...........................................................................
Ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, Paleogeen esimesed londilised, n ä rilised ja ahvilised . Austraalias arenesid kukkurloomad. Mõned imetajate rühmad kohastusid eluks veekeskkonnas: vaalalised ja loivalised 23 Kliima ja loomastik olid sarnased tänapäevastega. Imetajate areng. Kliima hakkas Neogeen külmenema, aastaaegade tekkimine. Hakkasid tekkima uued mandriliustikud 1,8 Mandrijäätumine /jääaeg on eriti ulatuslik põhjapoolkeral/. Jääaegu on olnud 4-6. Kvanternaar Perioodilised kliimamuutused. Nüüsaegse taimestiku ja loomastiku kujunemine. Mitmete looma- ja taimeliikide väljasuremine. Inimese tekkeaeg
Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest Liustike tüübid- Mandriliustikud ja mäeliustikud Mandriliustikud võib jagada jääkilpideks ja jäämütsideks. Jääkilbid on Antarktises ja Gröönimaal. Jäämütsid on väiksema ulatusega. Mäeliustikud libisevad mägedest mööda orgusid alla – seepärast nimetatakse neid ka oruliustikeks Mandrijää kuhjub keskosas, ülemiste jääkihtide survel hakkavad alumised kihid keskosast väljapoole liikuma. Jäämägi on liustiku küljest murdunud tükk • Jää tihedus on veidi väiksem kui veel
.Self · Lahustunud soolad 2%..45% · Temperatuur · Rõhk ja Ca CO3 · Valguse levik 50...200 m · Lainetus max 400 m · Tõus, Mõõn · Hoovused · Mudahoovused Settimine meredes: · Jõgedest · Tuul · Liustikud · Vulkaanid · Organismid JÄÄ: · Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise · Firn, liustikujää · Lumepiir · Jää liigub raskusjõu mõjul Liustikud jagunevad: · Mandriliustikud: iseloomulik suur jää paksus (2..3km), reljeef ei mõjuta liikumist, toitumisala ühtib liikumisalaga; · Alpiliustikud: toiteala ja liikumisala selgelt eristatavad; · Norraliustikud. Jää kulutuse tulemusena: · Eesti aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30..80 meetri paksune kiht. · Jää kulutuse tulemusena Ppeipsi, Võrtsjärve nõod. Jää geooloogiline tegevus (Otepää, Birka; Island,basaldis; Norra, graniidid) Jää geoloogilisel tulemusel tekkivad:
Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine. Randadele on kahjulik ka inimtegevus: Sadamate ehitamine, laevandus, kuurortlinnade rajamine, kalastus. 6) Vaata jooniselt ja tunne ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugrannikuid 7) Liustike tekke eelduseks on: Tahked sademed ja aastaringselt negatiivsed temperatuurid. Sadanud lumi tiheneb jääks, mis liigub aluspinnalt vastavalt selle kallakule. Pingete tõttu tekivad lõhed. Mandriliustikud on pindalalt suuremad, paksemad ning liikumiskiirus on väiksem ja vähem lõhesid. Mägiliustikel vastupidi. 8) Liustik kannab kaasa kivimeid ja setteid ning kulutab pinnast. Liustiku taganemisel tekivad sulaveed.
Eesti muinasasulad Vaevalt õnnestub kunagi päris täpselt kindlaks teha, millal astus inimene esmakordselt Eesti pinnale. Võib-olla toimus see juba enne jääaega, ehk rändas üksikuid küttide salku siin ka jäätumiste vahelistel perioodidel. Isegi kui see nii oli, on mandriliustikud nende jäljed tänaseks minema pühkinud. Pideva inimasustuse kujunemine Eesti alal sai võimalikuks pärast maa vabanemist jääkattest umbes 11 000 aastat tagasi. Kõige vanem praegu teadolev inimeste elupaik Eestis on Pulli, mis pärineb IX aastatuhande algusest e.Kr. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmägi, kuhu elama astusid natuke hiljem. Vanimad asulad paiknesid Soome lahe, Narva jõe ning Peipsi kaldal
ning seejärel liustikujääks Liustiku tüübid: · MÄGILIUSTIK - liustikud on piiratud mäestikuorgudega, milles kuni mõne saja meetri paksune liustikujää. Mass voolab/libiseb gravitatsiooniliselt nõlvast alla. Liustik toitub tahketest sademetest lumepiirist kõrgemal. · MANDRILIUSTIK - suure ulatusega ja paksud (kuni mitmeid km) kuplilaadsed jääkilbid, mis katavad alusreljeefi. Mandriliustikud toituvad (kasvavad) kupli keskosas ning valguvad äärte suunas radiaalselt laiali. Liustiku mõju pinnamoele: · Toitumisalal, lumepiirist ülevalpool toimub tahkete sademete tihenemine ja ümberkristalliseerumine jääks · Raskusjõu mõjul hakkab mäeliustik allapoole liikuma · Jää võtab mägedest kaasa erineva suurusega kivimitükke moreeni, mis liustikulaual välja sulab · Sulaveed kogunevad liustikujärve ja toidavad jõgesid
koerad. Suured maismaa kiskjad, kes arenesid Varase-Eotseeni jooksul. Koerasarnased mesonühiidid ja suured lennuvõimetud linnud diatrüümad. Esimene primaat e. esikloom Eosimias(varane ahv), peetakse Vana-Maailma ahvise eellaseks. Suurim imetaja on INDRICHOTHERIUM. Erilisemad olid vaalad, kes arenesid Eotseeni jooksul lihasöövatest maismaaimetajatest ja muutusid suurteks merekiskjateks. Neogeeni kliima hakkas külmenema, muutudes sesoonsemaks. Ajastu lõpus hakkasid tekkima uued mandriliustikud. Mandrite ja mere piirjooned muutusid tänap. Vaid Põhja-Jäämere piirkonnas oli maismaa palju laialdasem, kui praegu. Neogeeni kliima, taimestik, loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega. Esimesed inimese eellased ilmusid Miotseeni lõpus. Karud, hüaanid, koerad, rebased. Neogeenis toimunud kiire primaatide arengu jätkuna evolutsioneetusid Aafrikas esimesed hominiidid.Sugukond inimlased, kuhu kuulub inimene, ei
kivistised. Ekspositsioonis on võimalik näha Eesti ühe suurima Ordoviitsiumi vanusega trilobiidi Estoniites laurssoni fossiili, Siluri tabulaatseid koralle, Devoni liivakividest leitud suure lõuatu kala Tartuosteus giganteus'e kõhukilpi ja veel ligi 70 ürgse looma- ja taimeliigi fossiili. Kvaternaari geoloogia ekspositsioon kajastab Eestis viimase 400 000 aasta jooksul aset leidnud sündmusi. Sellel perioodil katsid meie ala korduvalt mandriliustikud. Liustike kulutav ja kuhjav tegevus ning liustike sulaveed on kujundanud Eesti tänapäevase pinnamoe. Muuseumi ekspositsioon tutvustab põhjapoolsetelt aladelt meile kantud rändkivide tüüpe ning jää- ja liustike sulavete setteid. Eksponeeritakse ka Eestis elutsenud ürgsete imetajate, nagu mammutid ja karvased ninasarvikud, luuosiseid. Eesti maavarade ekspositsioon annab ülevaate Eestis kaevandatavatest maavaradest
rannikule ning lõpuks koguneb sinna neid palju, nii et enam laine ei ulatu rannikuni. Inimtegevuse mõju rannikutele- sadamate ehituse käigus takistatakse setete teket, rannajoonele liiga lähedale ehitatud hooned on raskuseks ning võivad tekkida varingud Liustike tekketingimused- sajab rohkem tahket, kui ära sulab, negatiivne temperatuuraastaringselt, Mägiliustikud- 2% oruliustikud, libisevad mägedest mööda orgusid alla Mandriliustikud- 98% jääkilbid, jäämutsid, Antarktisel, Gröönimaal, Põhja- Jäämere saartel Liustike tähtsus kliima kujunemises ja veeringes- Liustike tegevus pinnamoe kujunemisel- pealetungil raske, tasandab aluspinda, süvendab nõgusid, kõrgusvahed vähenevad; taganemisel sulaveed, pinnamood muutub künklikuk, kõrgusvahed suurenevad Liustikutekkelised pinnavormid- voored, moreenkünkad, moreentasandikud, otsamoreenid Fjordrannik- pikk kitsas järkude kõrgete kallastega sügav laht või väin
pinnale või settivad põhja. Bioloogilisel puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Protsessi käigus toimub orgaanilise aine oksüdeerimine vees lahustunud hapniku abil. Keemilisel puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. Enamlevinud on happeliste reovete neutraliseerimine ja mürgiste ühendite oksüdeerimine klooriühendite või osooni abil. Ül 8. Mandri- ja mäeliustikud Mandriliustikud jaotatakse jääkilpideks ja jäämütsideks, neist jääkilbid on tunduvalt suuremad. Mandriliustike paksus võib ulatuda mitme kilomeetrini. Mandrijää ja mägiliustik sünnivad mõlemad lumest. Mägiliustikud moodustuvad suurtel kõrgustel ning hakkavad siis omaenda raskuse mõjul allamäge vajuma. Aeglaselt ja hõõrduvalt edasi liikudes jätavad nad sellest teekonnast maapinda märgi: U-kujulise oru.
Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Esmakordselt ilmusid korallid (pildil) ja sammalloomad, peajalgsed (pildil), merisiilikud, korallid ning rida okasnahksete gruppe. Arvukamaks muutusid trilobiitide, konodontide, sammalloomade, tigude, ostrakoodide kivistised. Taimedest olid esindatud vaid vetikad. Pikaia esimene keelikloom. SILUR (440 - 417 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus. Lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid. Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga vaevaline. Esimesed algelised soontaimed (pildil) on leitud Hilis-Silurist. DEVON (416...359 miljonit aastat tagasi) Elu areng toimus mitte ainult meredes, vaid ka maismaal. Meres vähenes trilobiitide, okasnahksete ja mitmete peajalgsete hulk
Aastate jooksul on lumepiirist kõrgemal kogunenud lumi tihendab päikesekiirguse ning ülemiste lumekihtide raskuse tõttu ja moodustub muutunud jäkritalli struktuuriga sõmerlume e firni. Firni edasisel tihenemisel kaovad lumest poorid ja tekib liustikujää. Mida suurema rõhu all(paksem kiht) ja kõrgema temperatuuriga jää on seda plastilisem ta on. Aluspinna kallakuse(mägiliustikud) või jää suure paksuse tõttu(mandriliustikud) hakkab jää liikuma - kujuneb jääliustik. Mägiliustikud ja mandriliustikud laugel nõlval (1-2 kraadi) jääliustiku liikuma hakkamiseks peab jää paksus olema vähemalt 60-65m järsu nõlval (45kraadi) piisab liustike liikumiseks juba 1-2m pakussest kihist Aktiivse toitumisega paksemate liustike ning järsematel nõlvadel paiknevate liustike liikumiskiirus on suurem. Tavaliselt liiguvad lisutikud aastas kümneid kuni sadu
maapinnani. 33. Iseloomusta külma fronti ja sellega kaasnevat ilma. Külm front tekib siis, kui edasiliikuvkülm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda eest üles. Ilm: rünksajupilved, paduvihm, võib esineda äikest, õhutemperatuur langeb järsult, tuul pöördub põhjakaarde. 34. Nimeta kliimat kujundavaid tegureid.(5) · Reljeef · Hoovused · Mandriliustikud · Maismaa ja mere jaotus · Päikesekiirte langemisnurk maapinna suhtes, seega koha kaugus ekvaatorist. 35. Mis on sudu? Sudu on tahmunud udu, mis esineb suurlinnades ja tööstuspiirkondades, kus fossiilsete kütuste põlemisel eraldunud tolm ja tahm toimivad õhus kondensatsioonituumakestena. 36. Happevihmad. Happelised sademes, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paisatud gaaside- väävli-ja lämmastikuühendite- reageerimisel veega
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Silur Silur oli Paleosoikumi kolmas ajastu; algas 440 miljonit aastat tagasi ja lõppes 417 miljonit aastat tagasi; järgnes Ordoviitsiumile ja eelnes Devonile. Kliima stabiliseerus Siluris, lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid. Eestis avanevad siluri kihid läänesaartel ja mandriala keskosas. Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid. Taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad. Kujunes ehitusmaterjale (lubjakivi jt) Silur Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest Mandri- ja mäeliustikud Mandriliustik Aletch’i liustik Alpides Antarktises Mandriliustikud võib jagada Mäeliustikud libisevad jääkilpideks ja jäämütsideks. mägedest mööda orgusid alla Jääkilbid on Antarktises ja – seepärast nimetatakse neid Gröönimaal. Jäämütsid on ka oruliustikeks väiksema ulatusega. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/39/GletscherMM.jpg http://upload.wikimedia
loivalised Pangea hiidmandri lagunemine, India laama Aasiaga kokkupõrkumine, Himaalaja keskaheliku kerkimine. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktika- ga, hakkas liikuma põhja. Araabia poolsaare Aafrikast eemaldumine, Punase mere tekkimine Merisiilikud Korallid Primitiivsed imetajad Neogeen Kliima ja loomastik olid sarnased tänapäevastega Imetajate areng Kliima hakkas külmenema, aastaaegade tekkimine Hakkasid tekkima uued mandriliustikud Kontinentide kokkupõrgete jätkumine, kõrgete mäeahelikute / Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt / moodustumine Kvaternaar ehk Antropogeen Mandrijäätumine /jääaeg on eriti ulatuslik põhjapoolkeral/ Jääaegu on olnud 4-6 Perioodilised kliimamuutused Nüüsaegse taimestiku ja loomastiku kujunemine Mitmete looma- ja taimeliikide väljasuremine Inimese tekkeaeg Viimane jääaeg Mammuti hammas ja rekonstruktsioon
Muuta hoovuste suunda, ehitada tammesi Faktid Viimast kahte miljonit aastat maa ajaloos kutsutakse Kvaternaariks (e. Antropogeeniks) Selle vanemat osa Pleistotseeniks e. Jääajaks, kuna siis katsid suured mandrijäälaamad suure osa maismaast. Eriti tugev ookeani pinnakihtide jahenemine algas ligikaudu 1,7 1,5 miljonit aastat tagasi. 2. milj. aastat tagasi moodustus Antarktika jääkilp 1 250 000 aastat tagasi tungisid esimesed mandriliustikud Alpide esistele tsandikele. Liustikud sundisid loomi taanduma lõunasse ja seal tugevnes olelusvõitlus vanade asukate ja uusmigrantide vahel. Kasutatud kirjandus http://www.dismuse.com/2010/10/elephantfootglacier/ "Horisont" 4/2008 juuli http://elementaryteacher.wordpress.com/2007/11/07/somephotosof iceland/ http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.uv.es/jgpausas/he/heHomo_sapiens_sapiens_avatariensi s.png&imgrefurl=http://www.uv
Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist Selgroogseist elas rohkesti algelisi kalalaadseid lõuatuid ja kõhrkalu Madalmeres oli rohkesti stromatopoore, tabulaate ja rugoose Tüüpilised loomarühmad olid käsijalgsed, ostrakoodid ja meriliiliad Ekvatoriaalses piirkonnas moodustusid ulatuslikud rifid. Siluri ajastul põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) manner. Lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Devon(416-359,2) Devoni ajastul toimus aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt Tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57% perekondadest) Ajastu keskelt pärineb koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad
puudumine ja kõhrest luustik. Lõuatute kehakuju oli lihtne - tilga, värtna või ketta taoline. Uimedest oli olemas vaid suur sabauim. Silur Siluri ajastul põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) manner. See oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Kesk-Paleosoikumis - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameeriakas. Kliima stabiliseerus Siluris, lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid. Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid, madalmeres oli rohkesti stromatopoore, tabulaate ja rugoose, mis moodustasid ka rifilaadseid kivimkehi. Tüüpilised loomarühmad olid käsijalgsed (brahhiopoodid), ostrakoodid ja meriliiliad. Trilobiite, peajalgseid ja sammalloomi oli vähem kui Ordoviitsiumis. Silurile eriti iseloomulikud olid magestunud
ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest Mandri- ja mäeliustikud Mandriliustik Aletch’i liustik Alpides Antarktises Mandriliustikud võib jagada Mäeliustikud libisevad jääkilpideks ja jäämütsideks. mägedest mööda orgusid alla Jääkilbid on Antarktises ja – seepärast nimetatakse neid Gröönimaal. Jäämütsid on ka oruliustikeks väiksema ulatusega. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/39/GletscherMM.jpg http://upload.wikimedia
- Milline tähtsus on ookeani hoovuste kliimale? - Nimeta rannikukeskkonna tüüpe ja nende morfoloogilisi struktuure - Millised on tüüpilisemad avamere setted? - Kus piirkonnas ookeanides on levinud terrigeensed setted? - Miks on avameres sügavusel > 3,5 km levinud ränimudad? Karbonaadid laustuvad sellele sügavusel, räni on vastupidavam Liustikud e. glatsiaalgeoloogia Liustikud: - mäestikuliustikud - mandriliustikud (Antarktika jääkilp) Ablatsioon liustiku aurumine või sulamine Liustikujää hästi kokkupressitud firnide hulk Firn killustunud teralumi Orvand on liustiku toime ning murenemise tagajärjel tekkinud kaarjas orvataoline süvend mäenõlval ülalpool merepiiri. Troog pikk üksik kanal, kus liustiku keel on liikunud. Tavaliselt moodustub sinna sulanud liustiku veest jõgi Moreen sorteerimata liustikusete
Aluspõhja pealispinna reljeefi suurvormid kujunesid välja Kvaternaarieelsel pikal kulutusperioodil (joonis). Aluspõhja lõikuvad sügavad mattunud orud, mis markeerivad jääajaeelset jõgedevõrku: Põhja-Eestis piki tänast Soome lahte kulgenud Ürg-Neeva ning Lõuna-Eestis Ürg-Daugava. Nende mattunud orgude põhi asub tänapäeval 10-80 meetrit allpool merepinda, seega ületab nende sügavus 100 meetrit (Tavast ja Raukas, 1982). Oluliselt kujundasid aluspõhja pealispinda Kvaternaari mandriliustikud, mis kandsid minema hinnanguliselt mitmekümne meetri paksuse setendite kihi. Liustike tegevusena on reljeef üldiselt tasandunud, kuid samaaegselt kulutasid liustikukeeled välja ka uusi aluspõhjalisi pinnavorme - nt jääkulutusnõod, silekaljud ja kaljuvoored, pisivormidest jääkriimud (fotod) ja jääkündevaod. 6 Eesti Maavarad
kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maismaale kujunes Paleogeeni lõpus jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja tänapäeva maastikul välja paistvad ürgorud. Aluspõhja pealispinna reljeefi suurvormid kujunesid välja Kvaternaarieelsel pikal kulutusperioodil. Oluliselt kujundasid aluspõhja pealispinda Kvaternaari mandriliustikud, mis kandsid minema hinnanguliselt mitmekümne meetri paksuse setendite kihi. Liustike tegevusena on reljeef üldiselt tasandunud, kuid samaaegselt kulutasid liustikukeeled välja ka uusi aluspõhjalisi pinnavorme - nt jääkulutusnõod, silekaljud ja kaljuvoored, pisivormidest jääkriimud ja jääkündevaod. 10. Maavara, maa-ainese ja maardla definitsioon. Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või
Kulutusrannikud kuhjerannikud - Millised on tüüpilisemad avamere setted? Ränimuda Punane savi Karbonaadid Lubimuda - Kus piirkonnas ookeanides on levinud terrigeensed setted? Mandrilähedal - Miks on avameres sügavusel > 3,5 km levinud ränimudad? Karbonaadid laustuvad sellele sügavusel, räni on vastupidavam Liustikud e. glatsiaalgeoloogia Liustikud: - mäestikuliustikud - mandriliustikud (Antarktika jääkilp) Ablatsioon liustiku aurumine või sulamine Liustikujää hästi kokkupressitud firnide hulk Firn killustunud teralumi Orvand on liustiku toime ning murenemise tagajärjel tekkinud kaarjas orvataoline süvend mäenõlval ülalpool merepiiri. Troog pikk üksik kanal, kus liustiku keel on liikunud. Tavaliselt moodustub sinna sulanud liustiku veest jõgi Moreen sorteerumata liustikusete, mis sisaldab osakesi savist, aleuriidist ja liivast
Seismograaf- magnituudid. Alla 3 mag-1 pall 3-5 mag- 2-5 palli. 10-12 mag-10-12 palli. Ohud purustused, tsunaamid, maanihked. Kulutuspinnavormid, välistegurid:päikesekiirgus, temp, õhk, vesi, jää, inimene. Vihmavesi(kulutus). Erosioon-uhtumine(ärakandmine voolu poolt. Kanjon-kuristikorg, põhjaerosioon. Sälkorg- kulutab põhja. Lammorg- külgerosioon, kesk/alamjooks. Muldorg- kauss/tasakaalus. Liustikud mäeliustikud (kulutav:U-org, kuhjav moreen) mandriliustikud (kulutav: jääkündenõod, kuhjav: otsamoreen, moreenküngas, moreentasandik, vallseljak). Merevesi kulutus- pankrannik. Kuhjevormid- rannavallid, maasääred. skäärrannik- kaljugraniit, Soomes, rootsis. Fjordrannik- mäeliustikud+meri, Norra. Riarannik-mäeahelikud ristuvad merega, Hispaania. Tuule tegevus- kulutav- seenkaljud, kulutusnõud. Kuhjav- luited. nõlvaprotsessid- varisemine- kivimiosad veerevad vabalt nõlva jalami suunas, intensiivne murenemine, suur nõlvakalle
uhtorud ehk ovraagid. Jõeorud: • lammorg • sängorg • sälkorg • kanjonorg 2. Jää • Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal, ei sula suveltäielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsiooni mõjul tekkekohast eemal. • Liustike liikumiskiirus on väga erinev. • Enamike lisutike keskmine liikumiskiirus on umber paar sentimeetrit ööpäevas. Liustikud: • mandriliustikud • mägiliustikud • šelfiliustikud Liustike tekkeks on vaja: • madalat temperatuuri • piisavalt sademeid Moreen on sorteerimata liustikesete, mis koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest- kõikvõimaliku suurusega murendmaterjalist. 3. Tuul: • kannab edasi • kuhjab • kulutab • tuule mõju on suur kuiva kliimaga aladel, kus on palju kerget lahtist pinnast
- Maa ja mere jaotus - Aluspinna iseärasused - Aluspinna värvus - Reljeef ehk pinnamood - Temperatuuri langus kõrguse kasvades - Mäestikud mõjutavad õhumasside liikumist - Hoovused - Külmad hoovused - muudavad kliima külmemaks ja kuivemaks - Soojad hoovused - muudavad kliima soojemaks ja niiskemaks - Mandriliustikud - niinimetatud maailma “külmkapp” - Üldine õhuringlus - Kogu maakera hõlmab õhu püsiv samasuunaline liikumine - Õhuringluse muudavad keerukamaks: - Coriolise jõud - Maapinna hõõrdejõud - Mere ja maismaa erinev soojenemine ja jahtumine - Mäestikud
auramine. Savise puhul suurem auramine Sademete hulka mõjutab: · Kaugus ookeanidest ja meredest ookeani ääres on rohkem · Hoovus soe v külm hoovus mõjutab · Pinnamood mäestikud · Temperatuur Mida suurem on sademete hulk, seda niiskem on õhk ja väiksem auramine. Ekvaatoril on mandri kohal auramine suurem pilvede tõttu, mida on ookeanil rohkem. Troopilises ookeani kohal. · Mandriliustikud · Mäeliustikud Vee viibeaeg Veeringeid on kahte liiki: suur ja väike. Transpiratsioon kui metsalt aurab tagasi Auramist mõjutavad tegurid (selgeks!) · Pinnase omadustest · Taimestik · Õhu ja maapinna niiskus · Temperatuur · Tuule kiirus (näited!) 56678190 Maria telefoninummer Sademed: · Kaugus ookeanidest ja meredest · Pinnamood mäed takistavad niiskete õhumasside liikumist (rohkesti sajab mägistel rannikualadel) · Auramine
Haanja kõrgustik Haanja kõrgustik on kuhjeline saarkõrgustik, kus asub ka Haanja vald. Haanja kõrgustiku pindala on 2500 km2.( kõrgustikust osa Lätis Aluskne kõrgustikuna). Haanja kõrgustiku geoloogiline ehitus on keerukas. Tänapäevane Haanja kõrgustik on kujunenud viimase miljoni aasta jooksul, kvaternaari ehk antropogeeni ajastul, mil põhjapoolkera korduvalt modelleerisid mandriliustikud. Reljeef kujunes nähtavasti kahe edela suunas liikuva liustikukeele kokkupuutealal. Siinne kõrgem ala takistas liustike liikumist ja soodustas liustikusetete kuhjumist. Haanja kõrgustiku all moodustavad kristalse aluskorra kivimid (gneisid, graniidid jne) vallikujulise kerkeala. Aluskorra pealispind tõuseb siin järsult mitusada meetrit. Pealiskorra moodustavad piirkonnas valdai ja balti settetsüklid, keskkambriumi, ordoviitsiumi ja siluri
tegevuse aktiivistumiseni. Liustike levik, teke, jaotumine ja tähtsus On levinud kõigil mandritel väljaarvatud Austraalia, mäetippudes. Liustike tekkimiseks ja säilimiseks on vaja madalat aastast õhutemperatuuri ja palju sademeid. Tekivad lumepiirist kõrgemale. Jaotumine: 1) oruliustikud – asuvad mäestikes, liiguvad raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamale, 2) mandriliustikud – paks jääkeha, katab kõik reljeefi tasasused. Liigub jääalakeskmest servaalade poole. Tähtsus; a) ühtlustavad kliimat b) oluline mageveevaru c) osa veeringest 5.BIOSFÄÄR Murenemise tähtsus: 1) mulla tekkes ja arengus väga tähtis osa 2) pinnamoe kujundaja 3) karsti tekkimine - vaatamisväärsused Keemilise ja füüsikalise murenemise võrdlus Keemiline murenemine ehk porsumine – Füüsikaline murenemine ehk rabenemine –
· Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) 9. Liustike tekketingimused, jaotumine ning levik, tähtsus. Liustik on suur liikuv jääkeha. Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks. Liustike tüübid: · Mandriliustikud · Jääkilbid · Jäämütsid · Oskulaarsed liustikud · Selfi-liustikud · Mäeliustikud · Kaari e orvandi-liustikud · Alpi liustikud · Ripp-liustikud · Jalami-liustikud 10. Mõisted: Veereziim- jõe veetase ajutine muutumine Maailmameri- maailma mered ja ookeanid
Arold, 1987). Silur oli Paleosoikumi kolmas ajastu; algas 440 miljonit aastat tagasi ja lõppes 417 miljonit aastat tagasi; järgnes Ordoviitsiumile ja eelnes Devonile. Siluri ajastul põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) manner. See oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Kesk-Paleosoikumis - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameeriakas. Kliima stabiliseerus Siluris, lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/silur.html). Joonis 5. Kesk-silur Eestis avanevad siluri kihid läänesaartel ja mandriala keskosas Haapsalu-Tamsalu-Lohusuu joonest lõunas ning on esindatud mitmesuguste karbonaatkivimitega. Viimased kuhjusid juba ordoviitsiumi ajastul kujunenud Paleobalti mere itta väljasopistuvas lahes, mis maakoore
Sademetevaesematel aladel asenduvad puude tiheda astelvõsaga. Savannitaimed on hästi kohastunud eluks nii kuival kui ka niiskel aastaajal. Arktika Arktika on põhjapoolust ümbritsevate alade üldnimetus. Arktikasse kuuluvaiks loetakse alasid, kus juulikuu keskmine õhutemperatuur ei ületa +10 °C. Arktika pindala on ligikaudu 27 miljonit km². Arktikale on iseloomulikud madalad suvised temperatuurid, miinuskraadides aasta keskmine õhutemperatuur, oru- ja mandriliustikud ning igikelts. Arktika on tundrate ja arktiliste kõrbete levikupiirkond. Arktikas elavad loomad Jääkaru Jääkaru (Ursus maritimus) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast. Jääkaru on levinud Põhjapoolkera polaaraladel. Jääkaru on maailma suurim maismaakiskija. Ta sulab täielikult kokku lumise ümbrusega. Karvkatte värvus võib varieeruda valgest kollaseni. Jääkarud on hästi kohanenud eluks Arktika jäise keskkonna tingimustes
seetõttu kuhjusid siin setted. Piir maismaa ja üleujutatud ala vahel kulgem piki Soome lahe põhje ning seega ei ulatud aluskord Eestis mitte kusagil maapinnani. 4)Mis on pinnakate ja millistest kivimitest see koosneb? Pinnakatte moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid, mis on Eesti alale kujunenud viimase 2 mln aasta jääaegade ja jäävaheaegade jooksul. Peamiseks pinnakattematerjaliks Eestis on moreen erineva suurusega kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Ülejäänud osa pinnakattest koosnev mitmesugustest mineraalsetetest (kruus, liiv, viirsavi) ja elutekkelistest (turvad, muda). 4)Millega tegeleb Eesti Maa-amet? Maa-amet tegeleb territooriumi kaardistamisega. Lisaks ka maareformi teostamine, maade hindamine, maakasutuse korraldamine jms. 4)Miks on rändrahne Põhja-Eestis rohkem kui Lõuna-Eestis? Mandrijää poolt Skandinaaviast Eestisse kantud rändrahnud sulasid seal jääst välja. 4)Kus pumbatakse Eestis mineraalvett?
2mln aasta jääaegade ja jäävaheaegade jooksul.Pinnakatte paksus on väga ebaühtlane. Esineb paetasandikke,kus pinnakate on ainult ,õne sentimeetri paksune. Põhja-ja Kesk-Eestis on pinnakate enamasti 2-3 m, Lõuna-Eesti tasandikel 5-10 m, orgudes ja kõrgustikel paiguti üle 100m paks (Abja orus 207m). Millest koosneb pinnakate? Peamiseks pinnakattematerjaliks Eestis on moreen- erineva suurusega kivimiosakeste segu,mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Põhja-ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallikas kividerohke moreen. Lõuna-Eesti liivakivide alal on see punakaspruun ning suhteliselt kividevaene. Kõige suuremad kivimid moreenis on Soome alalt pärinevad rändrahnud, mis kanti Eesti alale mandriliustike poolt. Põhja-ja Lääne-Eesti rannikualadel moodustavad rändrahnud kivikülve(Käsmu). Põhja-Euroopa suurima õmbermõõduga rahnu Muuga Kabelikivi kõrgus on 7m ning ümbermõõt 58m.
Aset leiavad kõik peamised ilmastikunähtused ja kujuneb kliima Päikesekiirgus Otsekiirgus+hajuskiirgus=kogukiirgus Aluspinna albeedo- tagasikiirgunud kiirguse suhe, nt kõige rohkem peegeldub lumelt Kõige rohkem neeldub vees Kliimat kujundavad tegurid 1. Päikesekiirte langemisnurk maapinna suhtes, seega koha kaugus ekvaatorist 2. Maismaa ja mere jaotus 3. Reljeef: i) Temperatuurilangus 6 kraadi 1 km kohta . Hoovused . Mandriliustikud ÜLDINE ÕHURINGLUS Õhuringluse muudavad keerukamaks: 1. Coriolise jõud 2. Maapinna hõõrdejõud 3. Mere ja maapinna erinev jahtumine ja soojenemine Coriolise jõud on maapinna pöörlemisel tekkiv inertsjõud, mille mõjul kandub tuul gradientjõu suunas põhjapoolkeral paremale ja lõuna poolkeral vasakule. Gradientjõud on tekkinud õhurõhkude erinevusest ja paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas.
Glatsiaalsed- mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus Klimaatiline lumepiir- ala, kus aasta jooksul on võrdne maapinnale langev lume kogus ja sulamisvete ja aurumisega ära kantav sademete kogus Firn ehk sõmerlumi- tihenenud lumi Liustikujää- firni tihenemisel kaovad poorid Liustik- lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal. 10% katavad maismaad tänapäeval Liustikud jagatakse? Oruliustikud ( mägiliustikud) ja mandriliustikud Kaarid ehk orvandid- järsuveerelised süvendid mäeahelike nõlvadel Kurud- mägedevahelised madalamad kohad mäeahelikul Moreen- sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni Ruhiorud ehk troogid- U-kujulised järsuveerelised moldorud Tsirkusorud- suured, järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Sealt saavad alguse oruliustikud Voored- mandrijää kulutus tegevuse tagajärjel tekkivad künkad
aktiivselt liikuva liustiku all selle kulutava tegevuse tulemusena. 13. Miks on liustikud meile tähtsad? Nad on olulised maailmamere veetaseme reguleerijad. 14. Millistes tingimustes tekivad liustikud? Madala aasta keskmise õhutemperatuuri ja rohkete sademetega. 15. Kuidas erineb mägiliustiku ja mandriliustiku liikumine - mõlemad liiguvad, aga mis tegurite mõjul? Mägi- ehk oruliustikud liiguvad piki orge raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamale. Mandriliustikud liiguvad radiaalselt jäätumiskeskmest servaala poole. 16. Kuidas tekivad ookeanis triivivad jäämäed? Mis piirkonnas on neid rohkesti? Need on tekkinud liustiku küljest lahti murdes. Neid on peamiselt Atlandi ookeani põhjaosas ja Antarktise ümbruses 17. Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi? Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme Eesti ala on pidevalt kerkinud peale eelmist jääaega 13 000 a tagasi. Voored, oosid,
· Jõgede ja järvede vee omdused sõltuvad suurel määral kohalikest kliimatingimustest, pinnamoest, muld- ja taimkattest. · Jõgede kaudu voolab üleliigne vesi jõgikonnast ära. · Järved ja sood on kujunenud maapinna nõgudesse, kust vee äravool on takistatud. · Sood on liigniisked alad, kus tekib ja laguneb turvas. Sood tekivad järvede kinnikasvamise või maapinna soostumise tagajärjel. · Jäätunud alade hulka kuuluvad mäe- ja mandriliustikud, igikeltsa ja alalise merejää levikualad. · Mageveevarud on maailmas kahanemas, sest nende kasutamine on suurem, kui neid looduslikult juurde tuleb. · Maailmamere põhilised kasutusalad on laevandus, kalandus, loodusvarade ammutamine, puhkemajandus,energeetika. · 2. loodusvööndid on välja kujunenud sõltuvalt päikesekiirguse jaotusest maakeral. Vööndite paiknemine ja ulatus on ebaühtlane, sest maismaa ja ookeanide jaotus,
annaabi.ee 
