Enamik siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu on palju järvistuid ja väikseid jõgesid.Siseveekogusid kasutatakse transpordiks, palgiparvetuseks, tööstusveeks, kalapüügiks, puhkuseks ja turismiks. Mägedest oma vee koguvad jõed on veerohked ja kiire vooluga,luues väga head võimalused kanuu- ja süstamatkadeks ning parvetamiseks,olles seega samuti ideelseteks turismiobjektideks. Selles riigis võiks esile tuua sise-ja välisjõudude põhjustatud mandriliustikke,moreenitasandikke, mäestikke,kõrgustikke ja oose. Soomes kaevandatakse metallimaake, millest tehakse vaske, tsinki, niklit, kroomi jne. Avastatud on plaattina, tina, uraani ja volframi .Neid hakatakse kohe kaevandama. Aastas kaevandatakse 20 000 kg hõbedat ja 600 kg kulda. Ehitusmaterjalidest leidub Soomes graniiti, lubjakivi, savi jms. Soomes leidub ka poolvääriskive (kvarts, jasbis, ahhaat, opaal, ametüst). Koola poolsaarel on põlluväetise toorainet - apatiiti
Laugrannik - rannik, kus merepõhi on väikese kallakusega. Lauskmaa - laialdane väikeste kõrgusvahedega tasandik, mida liigestavad kõrgustikud, madalikud, orud ja lavamaad. Lauskrand - rand, mida iseloomustab setete kuhjumine. Lavamaa e platoo - järskude nõlvadega ääristatud ulatuslik ümbrusest kõrgem tasandik. Liustik e jääliustik - tihenenud lumest tekkinud pidevas liikumises olev jäämass. Eristatakse mandriliustikke ja lumepiirist kõrgemal tekkivaid mäeliustikke e oruliustikke. Looded e tõusja mõõn - maailmamere veetaseme perioodiline tõusja langus, mis tekib Kuu ja Päikese külgetõmbejõu mõjul. Loodusgeograafiline asend - mingi territooriumi asend Maal ja seda iseloomustavad tingimused (geograafilised, looduslikud, klimaatilised jm). Luide - tuiskliivaalal tuule toimel moodustunud liivakuhjatis. Läänetuuled - 60. laiuskraadidel põhja- ja lõunapoolkeral kujunevad läänest itta puhuvad
annaabi.ee 
