Meteoriidikraatrid Eestis
paluküla kerkeks nimetatud kraatritaolise struktuuri puhul on tegemist meteoriidikraatriga.
Hiiumaa pealinna kagupiiril asuv ringstruktuur sai nimeks Kärdla meteoriidikraater. 13
5.1 Kaatri teke
Kärdla meteoriidikraater tekkis Vanaaegkonna Ordoviitsiumi ajastul, ligi 455 miljonit aastat
tagasi, tolleaegses madalmeres toimunud meteoriidiplahvatusel. Eestimaa koht madalmeres (kuni
50 m sügavuses) asus tollal Baltika nime kandval mandrilaamal kusagil lõunapoolkeral,
tänapäevase Uus-Meremaa kandis. Meteoriit läbis vähem kui kümnendiku sekundiga poolesaja
13R. Tiirmaa. Meteoriidid ja Meteoriidikraatrid. Tallinn 2002. Lk 91
meetri paksuse veekihi ja merepõhja katvate settekivimite kuni 200 meetri paksuse lasundi ning
plahvatas siis ligi 300 m sügavuses, kristalse aluskorra ülaosas. 14
5.2 Kaatri kuju
Hea säilivusega Kärdla struktuur on saanud maailmas üheks paremini puuritud ja uuritud
meteoriidikraatri näiteks
annaabi.ee 
