Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Mandrijääst – õietolmu analüüsid (millised puuliigid, millised kliimastaadiumid, kuidas on toimunud Eesti ala vabanemine jää alt ja pinnavormide moodustamine, Läänemere erinevad staadiumid jne))  arheoloogiline uurimissuund (klassikaline käsitlus kuidas Eestimaa on olnud asustatud muinasaja erinevatel perioodidel, põllumajandusmaastike kujunemine jne) Arheoloogia kui teadus on viimastel aastatel olnud just dateerimiskeskne – dateerida aga mitte tõlgendada, ei anna leidudele laiemat tausta.
Mandrijää kuhjevormid - moodustuvad jääst väljasulava moreeni arvelt, kusjuures materjal jääb tekkekohale. a) moreentasandikud tasandikud, mille pinnakatteks on moreen, mis paljandub otse maapinnal.
Mandrijää – suurt maa-ala hõlmav väheliikuv jääkate, mis koosneb peaaegu liikumatutest jääkilpidest ja aktiivsetest liustikukeeltest.
Mandrijääpoolne osa on vastaspoolest kõrgem ja järsem.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Mandrijääd – üle 17000 liustiku (enamik neist on väikesed ja katavad kokku ainult umbes 3300 ruutkilomeetrit), millest mitmed küünivad mõne fjordini, omakorda suurendades nende maalilist ilu.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Mandrijää on Eestis liikunud …………………………….. 12. Eesti vabanes lõplikult jää alt umbes 11000 aastat tagasi.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Mandrijää tekkimiseks on vaja tingimust: peab olema külm, kuid mitte väga külm ja teiseks peab olema niiskust.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Mandrijää - alused järved on kaetud jäämassiiviga või mandrijääga.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid (Salpausselkä moreenseljakud) ja vallseljakuid ehk oose (Punkaharju vallseljakud). Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosneva d peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Mandrijää kulutus - kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva
Vote UP
-2
Vote DOWN
Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid ja vallseljakuid ehk oose. Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosnevad peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Mandrijää kulutus - kuhjevormid Voored on ovaalse v. piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja -seljakud, mis koosnevad valdavalt moreenidest ning on kujunenud aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval (voolival)
Vote UP
-2
Vote DOWN
Mandrijäästik on avaldanud järsult kerkivale kõrgendikule, mille küljed hiljem merelainete poolt on murrutatud järsuks pangaks, kuid ilmselt on siin olulisem osa tektooniliste jõudude tegevusel.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Mandrijää kulutav - kuhjav tegevus on loonud arvukalt erinevaid pinnavorme, mis maastikuliselt loovadki suure vaheldusrikkuse.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Mandrijäätekkelised – Saadjärv, Pühajärv, Viljandi järv Merelahtedest tekkinud – Harku järv, Mullutu-Suurlaht
Vote UP
-2
Vote DOWN
Mandrijää - suure ja paksu jää kihiga liustik.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Mandrijääsetted on moreen, kruus liiv ning viirsavi.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun