Raad-linnavalitsus 1186- Hamburgi Breemeni piiskop pühitses Meinhardi siinseks piiskopiks 1196- liivlaste ristiusustamise etteotsa sai Berthold 1198- Berthold tõi liivimaale esimesed ristisõdijad 1200- 1201-Riia linna asutamine 1202- loodi mõõgavendade ordu. 1206-1207- liivlaste allutamine viidi lõpule 1208- ristisõdijate vägi tungis Ugandi maakonda 1210- piirasid eestlased Võnnu linnust lätlaste asulal; toimus Ümera lahing 1211- tegid mandrieestlased ning saarlased ühise retke vaenlase tagalasse 1212-1215- 21.09.1217- toimus Madisepäeva lahing. Lahingupaik oli Viljandi lähedal 1219- randus taanlaste suur laevastik kuningas Valdemar II juhtimisel Tallinna alla. 1220- suvel ilmus arvukas rootslase vägi Lääne-Eestisse ja vallutasid Lihula linnuse 1222- tulid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Saaremaale ning asusid kibekiiresti kivilinnust ehitama 1223- 1224- Tartu langes. Ning läks võõravõimu alla
vallas Võrumaal Kahrila järve lähedal Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis · Kanjoni sügavus on 1520 m ja pikkus 300 m · Kanjoni põhjas voolab sügavalt liivakivisse lõikunud kiirevooluline Enni oja Karksi linnus · Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal · See oli üks keskseid Lõuna-Eesti kindlustatud kohti. Pikka aega oli linnus foogtide, 1470. aastast ka komtuuri residents · Esmakordselt on Karksi nime mainitud 1224, kui mandrieestlased said muistses vabadusvõitluses lüüa ja Karksi ala läks Saksa ordu valdusesse · Asub täpsemalt Viljandimaal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Barclay de tolly mausoleum · Barclay de Tolly mausoleum on 1823. aastal Jõgevestesse Helme
Kuna abi oli tulemas ,hakkasid eestlased põgenema .Sakslased hakkasid piirajaid jälitama , lootuses neid karistada. Metsas Ümera jõe ääres , pidasid eestlased ootamatult kinni sakslased , liivlased ja latgalid . Tänu sellele ootamatule rünnakule , saatis eestlasi edu .See võit andis neile jõudu ja julgust .Üle kogu maa saadeti laiali saadikud , teatega võidust . Vaenlaseid see ei heidutanud ja laastamised jõudsid üha lähemale Eestimaa südamele .Mandrieestlased tegid ühise retke vaenlase tagalasse aastal 1211 . Nad tahtsid Turaida linnuse ära vallutada . Plaan oli ilus , aga tulemus verine . Eestlasi ründas ootamatult ristisõdijate vägi .Aastal 1212 sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu . Mõlemad pooled vajasid aega puhkamiseks ja kosumiseks . Kahjuks said vaenlased sellest rohkem kasu kui eestlased , sest juba enne vaherahu korraldasid vaenlased uusi hävitavaid retki .Liitlasi otsiti nii Novgorodist kui ka Pihkvast ,
annaabi.ee 
