organiseerimisel. 1920-1929 oli ta kolmel korral valitud Põllumeeste kogu poolt Riigikogu liikmeks (tegeles sõjandus ja finants probleemidega). 01.12.1924 - seoses punaste mässuga, kutsuti ta uuesti ülemjuhatajaks, kust vabanes juulis 1925. 1924. aastal taastas ta Kaitseliidu. 1929. aastani esindas ta Eestit Rahvasteliidus. 1925. aastal käis Rahvasteliidu volinikuna Mosulis lahendamas Türgi ja Inglise mandaatterritooriumi Iraagi Piiritüli. Tema ettekande tulemusena otsustas Rahvasteliit anda Mosuli Iraagile (on kaheldud, kas Laidoner oli selles küsimuse erapooletu) ja 1926. aastal sõlmiti vastav leping. Laidoner ei lasknud oma nime kasutada 40'000 vapsil ja ei toetanud neid. 12.03.1934 teostasid Päts ja Laidoner riigipöörde, kehtestati sõjaseisukord, Laidoner sai kolmandat korda Eesti sõjaväe ülemjuhatajaks. 34
Ülesannete täitmiseks on majandus-ja sotsiaalnõukogul mitmeid kõrvalorganeid. Majandus-ja Sotsiaalnõukogu ei ole mitte ainult õigustatud, vaid isegi kohutatud looma oma ülesannete täitmiseks kõrvalorganeid. Selle raames tegutsevad nii teatud probleemide ringiga tegelevad komisjonid kui ka regionaalsed, majandusliku kallakuga komisjonid. Hooldusnõukogu. Hooldusterritooriumite süsteem pärineb juba Rahvasteliidu ajast, mil seda nimetati mandaatterritooriumite süsteemiks. Hooldus-või mandaatterritooriumi on territooriumid, mis võeti ära Esimese ja Teise maailmasõja kaotanud riikidelt. Territooriumid küll võeti kaotajatelt ära, aga võitjad ise neid ei annekteerinud. Seepärast tekkis vajadus toetada selliseid territooriume niikaua, kuni nad on valmis iseseisvuseks. Peale Rahvasteliidu laialiminekut võttis territooriumite haldamise üle ÜRO. ÜRO hooldusterritooriumite süsteemi eesotsas oli hooldusnõukogu. Hooldusnõukogu eesmärgiks oli aidata kaasa hooldusaluste
annaabi.ee 
