Igatahes leiti 1856. aastal Neanderi orust Saksamaal esimesed neandertaallase luud. Juhuslikult mullatööde käigus leitud luud põhjustasid suure poleemika nimelt ei tahetud algul uskuda, et tegu võiks olla varase inimtüübi esindajaga, vaid peeti seda kaasaegse alkohooliku või süfiliitiku luustikuks, st luustiku iseärasusi püüti seletada haiguslike nähtustega. Järgnevalt saadi aga sarnaseid luid ka Belgiast, kus need esinesid koos kivist tööriistadega ning mammutiluudega. Järgneva 100 aasta jooksul on neandertaallase luid leitud mitmel pool mujal Euroopas, Lähis-Idas, Aafrikas ja Aasias. Perioodi iseloomustab Moustier´ kultuur, mis on saanud nime Prantsusmaa leiukoha järgi. Tehnoloogia oli varasemaga võrreldes palju komplekssem ja keerulisem, paljude piirkondlike variatsioonidega. Kivitöötlemisel võeti nüüd kasutusele kildtehnika väiksemaid tööriistu ei tehtud enam mitte tulekivitükist ehk tuumikust vaid tulekivitükist
Matsid oma surnuid ning ilmselt olid neil oma uskumuslikud arusaamad. Nende vanimad matmispaigad on 100 000 a vanad, leitakse neid kogu Euroopast ja Lähis-Idast. Esimene neandertallase leid saadi juhuslikult mullatööde käigus 1856. a Neanderi orust Saksamaal. Leid põhjustas suure poleemika ei tahetud uskuda, et tegu võiks olla varase inimtüübi esindajaga. Järgnevalt saadi samasuguseid leide Belgiast, kus need olid koos kivist tööriistadega ja mammutiluudega. Järgneva 100 aasta jooksul on neandertallase luid leitud mitmelt poolt Euroopast, Lähis-Idast, Aafrikast ja Aasiast. Tuntud luuleiud on saadud Shanidari koopast Põhja-Iraagist. Sealt leiti aastail 1953 1960 9 neandertallase luustikku. Leidja Ralph Solecki. Luustikud pärinesid ajavahemikust 70 00040 000 a tagasi. Üks neist oli maetud lilledega, st koljut ümbritsenud mullas oli vastavat õietolmu. See võib olla juhuslik, kuid seda on
annaabi.ee 
