Lepingu areng ja liigid.
tagab riik.
Kuidas on toimunud lepingute areng?
Inimene sõlmib iga päev mõne lepingu või täidab varem sõlmituid. Võib öelda, et
leping on õiguslikest nähtustest üks universaalsemaid. Isegi üks populaarsemaid
riigiteooriaid väidab, et riigi aluseks on ühiskondlik leping - inimeste kokkulepe
hakata elama teataval viisil.
Algsed lepingud ürgühiskonnas olid ilmselt mitmesugused vahetuslepingud. Umbes
nii, et üks kütt andis teisele mammutikihva ja too talle omakorda kivikirve.
Tõenäoliselt sõlmiti need lepingud vahetult asjade üleandmisega ning selliseid
kokkuleppeid, mille täitmine pidanuks toimuma alles kunagi tulevikus, ei tuntud.
Kui ühiskonnas tekkis kohtumõistmine, hakkasid kohtud lisaks valitsejate käskudele
ja seadustele tunnustama ka inimeste omavahelisi kokkuleppeid. Kui lepingut ei
täidetud, võis inimene pöörduda kohtu poole, oli selleks siis valitseja, hõimupealik või
annaabi.ee 
