Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
prohveti kohta, ei pöörata temale teoses palju tähelepanu. Maltsveti tegevus ja tema
maailmavaade peegeldub teistes tegelastes, nt tema õpetuse mõju tuleb välja fiktsionaalsetes
tegelastes. Vilde oli tollal ateistliku maailmavaatega. Kogu usutemaatikat üldiselt, aga ka
usulahkude probleemi (sh maltsvetlus) käsitletakse kriitiliselt, kohati isegi üleolevalt, groteskselt.
Kuidas Vilde uskumist kujutab? Uskumine pole romaanis midagi muud kui jumala orjamine. Vilde
loob värvikaid olukordi maltsvetlusest, nt kuidas palvetamisel toimub mõistuse nihestus. Vilde
näitab uskumist kui liialdust. Ta usub, et need, kes on usklikuks hakanud, sunnivad ka kaaskondlasi
usklikuks hakkama. Uskumist ajendas toona majanduslik vajadus – usu kaudu loodeti paremat
põlve. Maltsvetlus lubas majandusliku järje paranemist. Maltsvet lubas, et kui Krimmi ps-le välja
rännata, võib seal igaüks maad harida, sest seal on nii hea muld, et saab rikkaks. Vilde kujutab