KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960
Kujunes majandusliku
paratamatusena välja segakauplus, ja mitte üksi maal, vaid ka suuremates linnades.
Alles pärast sõja lõppu, kaubatootmise kiire tõus tingimustes, oli taas võimalik
mõtelda spetsialiseerumisele.
Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Narva tööstuspiirkond oli
purustatud. Ülisuuri purustusi oli Tallinnas ja Tartus, samuti mitmetes väikelinnades.
Varemetes oli Kreenholmi manufaktuur ning Narva lina- ja kalevivabrik ning Narva
malmivabrik. Hävis üle poole sõjaeelsest elamispinnast. Tööstuses tervikuna ulatus
purustuste protsent 45-ni, põlevkivirajoonis aga märgatavalt kõrgemale. Sadamad olid
hävitatud, raudteed 40% ulatuses purustatud. Põllumajanduses vähenes külvipind ja
kariloomade arv, langes saagikus. Suurimaks kaotuseks oli aga Eesti rahvastiku
vähenemine 200000 inimese võrra.
9
annaabi.ee 
