Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Lisaks varasematele emigrantidele lisandus Teise maailmasõja käigus eksiili üle 70
tuhande eestlase, kes oma ajakirjandust vajasid. Oluline on märkida, et pagulas-
eestlaste väljaanded levivad asumaadest kaugemale ka teiste asumaade piires.
Alljärgnevalt väike ülevaade asumaade kaupa.
Eesti ajakirjandus paguluses
Rootsi
Esimene maa, kus legaalne eesti ajaleht teoks sai, oli Soome. Detsembris 1943 hakkas
ilmuma "Malevlane", toimetusse kuulusid Voldemar Kures ja Valev Uibopuu.
Malevlast ilmus 33 numbrit, 1944. a septembris ilmumine lõpetati, kuna eestlased
pidid Soomest lahkuma (soomlased andsid eesti pagulased venelastele välja).
Peamiseks eestikeelse kirjasõna keskuseks välis-eestis kujunes Rootsi, kuna
arvestatav hulk eestlasi põgenes otse üle Läänemere. Rootsi on Kanada kõrval oluline
eestikeelse kirjasõna keskus tänaseni. 1943. a septembris ilmus väikseformaadiline
väljaanne "Päris-Eesti", mõeldud kodumaal illegaalselt levitamiseks.
annaabi.ee 
