septembrini 2011 võib Kumu kunstimuuseumi suures saalis näha näitust ,,Pavel Filonov. Vene avangard ja järgnenu". Näitus keskendub vene avangardkunsti meistri Pavel Filonovi (1882/1883- 1941) loomingule, kuid sisaldab endas ka teiste autorite töid ja näiteid sotsrealismist. Eksponeeritakse 56 teost, millest 25 kuuluvad Filonovile, 23 esindavad vene avangardi ja 8 kujutavad endast sotsrealistlikku suurmaali. Peale Filonovi tuleks autoritena mainida kindlasti Vassili Kandinskyt, Kazimir Malevitsit ja Natalia Gontsarovat. Kõige rohkem avaldas mulle muljet Filonovi ,,Kuningate pidusöök", ning mitte pelgalt sellepärast, et tegu on autori kõige tuntuma teosega, vaid kuna just see massiivne maal pani mind kõige rohkem elu üle järele mõtlema ning aitas mõista ka tema ülejäänud töid. Peale suuruse on tähelepanuväärne muidugi ka kunstniku värvikasutus, mis muutis pildi rahutuks, ründavaks ja isegi vastuoluliseks
kubismi käsitleva raamatu tõlkis. Tema üks kaastöölisi Burljuk toetas avangardismi. Burljuk avaldas ühe almahanni pealkirjaga ,,Kõrvakiil avalikule maitsele", mis oligi ette nähtud inimesi sokeerima. Venemaa dadaistid tegid igasuguseid kelmusi, Burljuk, Majakovski jt. kõndisid Venemaal maalitud nägudega, naljakate riietega, nööpaukudesse kinnitati rediseid ja puust lusikaid. Nad irvitasid kõrgkultuuri üle, nagu lääne dadaistidki, aga tegid seda avalikult. Malevitsit tõukasid tegudele heidetud väljakutsed, Burljuk kirjutas ja maalis ja organiseeris näituseid. Riigi revolutsioon ühtis nende omaga, ka väljaspool Venemaad ei tehtud vene dadal ja sõjajärgse revolutsiooniga ilmunud kultuurisuundadel vahet. Berliini dadaistid teadsid, mis toimub Venemaal, Berliinis korraldati Vene kunstinäitus, ku oli nii traditsioonilist maali kui ka konstruktivismi. Kui suhtumine kunsti hakkas Venemaal muutuma, siis Berliini emigrantide
Tõeni jõuti loobumise, kõigest ärapöördumise kaudu, ehk siis tõde on võimalik leida lähtudes ,,eimiskist" (lad. k. nihil). Kubismist on Malevits üle võtnud vormide tasapinnalise laialilaotamise. Suprematismi lõpptulemus, puhta ruumi väljendus, on seotud punktiga, kus vorm, värv ja ruum ühinevad. Sellega väljendataksegi ,,eimiskit", puudumist, mis tuleneb puhta abstraktsiooni absoluutsest kohalolust, maalikunsti ülimast seisundist. Kõrvuti Kandinsky ja Mondrianiga peetaksegi Malevitsit üheks abstraktsionismi rajajaks. TUNNUSJOONED Malevitsi loomingus leiab kinnitust abstraktse ja geomeetrilise vormi sõltumatus. Valitsevaks kujundiks on ruut, mille kõrval kasutati hiljem ka ristkülikut, ringi, kolmnurka ja risti. Erksad värvid kollane, punane, sinine, pruun, roheline ja must elustuvad valgel taustal. Malevitsi tööd ei ole signeeritud ega dateeritud. Tema lähenemise radikaalsuse kinnituseks on teos ,,Must ruut valgel taustal" (1913)
ärapöördumise kaudu, ehk siis tõde on võimalik leida lähtudes ,,eimiskist" (lad. k. nihil). Kubismist on Malevits üle võtnud vormide tasapinnalise laialilaotamise. Suprematismi lõpptulemus, puhta ruumi väljendus, on seotud punktiga, kus vorm, värv ja ruum ühinevad. Sellega väljendataksegi ,,eimiskit", puudumist, mis tuleneb puhta abstraktsiooni absoluutsest kohalolust, maalikunsti ülimast seisundist. Kõrvuti Kandinsky ja Mondrianiga peetaksegi Malevitsit üheks abstraktsionismi rajajaks. TUNNUSJOONED Malevitsi loomingus leiab kinnitust abstraktse ja geomeetrilise vormi sõltumatus. Valitsevaks kujundiks on ruut, mille kõrval kasutati hiljem ka ristkülikut, ringi, kolmnurka ja risti. Erksad värvid kollane, punane, sinine, pruun, roheline ja must elustuvad valgel taustal. Malevitsi tööd ei ole signeeritud ega dateeritud. Tema lähenemise radikaalsuse kinnituseks on teos ,,Must ruut valgel taustal" (1913).
Tõeni jõuti loobumise, kõigest ärapöördumise kaudu, ehk siis tõde on võimalik leida lähtudes ,,eimiskist" (lad. k. nihil). Kubismist on Malevits üle võtnud vormide tasapinnalise laialilaotamise. Suprematismi lõpptulemus, puhta ruumi väljendus, on seotud punktiga, kus vorm, värv ja ruum ühinevad. Sellega väljendataksegi ,,eimiskit", puudumist, mis tuleneb puhta abstraktsiooni absoluutsest kohalolust, maalikunsti ülimast seisundist. Kõrvuti Kandinsky ja Mondrianiga peetaksegi Malevitsit üheks abstraktsionismi rajajaks. TUNNUSJOONED Malevitsi loomingus leiab kinnitust abstraktse ja geomeetrilise vormi sõltumatus. Valitsevaks kujundiks on ruut, mille kõrval kasutati hiljem ka ristkülikut, ringi, kolmnurka ja risti. Erksad värvid kollane, punane, sinine, pruun, roheline ja must elustuvad valgel taustal. Malevitsi tööd ei ole signeeritud ega dateeritud. Tema lähenemise radikaalsuse kinnituseks on teos ,,Must ruut valgel taustal" (1913)
annaabi.ee 
