rahvustest sõdureid, siis nende motivatsiooni tõstmiseks lubati ka rahvuslikke sümboleid ja väeosi. Juba esimestest päevadest peale liitus Saksa relvajõududega tuhandeid metsades tegutsenud eesti mehi-metsavendi, kes jätkasid koos sakslastega võitlust sünnimaa täielikuks vabastamiseks. Septembri alguseks kuulus vastmoodustatud Omakaitsesse 25 000 vabatahtlikku. Omakaitse oli kogu Eesti ulatuses tegutsev, vabatahtlik territoriaalne julgestusorganisatsioon, mis koosnes 13-st malevast, 52-st territoriaalsest pataljonist ja 270-st kompaniist. Kuigi Saksa võimud tegid selle tegutsemisele mitmesuguseid takistusi, oli Omakaitse siiski suhteliselt iseseisev ja omas vaba voli ise oma asju korraldada. Eesti Politseipataljonide loomine algas 1941. aasta augustis. Mehi värvati vabatahtliku teenistuslepingu alusel üheks aastaks teenistusega väljaspool Eesti piire. Hiljem pikendati lepingud automaatselt kuni sõja lõpuni. Politsepataljone
kandsid kättemaksu- või saagiretke iseloomu. Tapeti vastuhakkajad ja kiirustati saadud varaga koju. Henriku kroonikast võib leida, et 13. sajandi algul olid just eestlased aktiivsemad sarnaste retkede koostajad, kuigi Baltikumis olid kõige aktiivsemateks leedulased. Röövretkedel käidi ratsa ja meritsi, talvel aga regedel. Mõnikord on eestlaste ratsavägi üsnagi arvukas, moodustades Muistse Vabadusvõitluse päevil Henriku andmete põhjal kolmandiku kuni poole malevast. Madisepäeva lahinguks suutis Lembitu kroonik Henriku andmete põhjal kokku koguda umbes 6000 meest. Erinevad asjaolud kinnitavad, et eestlastel polnud Muistse Vabadusvõitluse ajaks veel kindlat taktikat välja kujunenud. Olgu selle tunnisuseks kasvõi lahinguks mitte rivistamine või ratsaväele eriülesannete mitte andmine. Madisepäeva lahingu kohta on teada, et nii eestlaste kui ka ristisõdijate malev oli jagatud kolme kolonni. Eestlaste paremal tiival asus Sakala malev Lembitu
Kaitseliidu sõltumatus erakondadest Kaitseliit on erakonnaväline organisatsioon. Erakondade ja muude poliitiliste ühenduste ning nende esindajate erakondlik tegevus Kaitseliidus on keelatud. Lipp, embleem, vormiriietus ja märgid Kaitseliidul on üldlipp ja embleem. Oma lipu ja märkide õigus on ka maleval, malevkonnal ja nendega võrdsustatud üksustel. Kaitseliidu üldlipu ja embleemi kirjelduse kinnitab Vabariigi Valitsus . Maleva ja malevast väiksema üksuse lipu kirjelduse ning nende märkide kirjelduse kinnitab kaitseminister . Kaitseliidu vormiriietuse ja eraldusmärgid (ametikoha tunnused) kinnitab Vabariigi Valitsus , nende kandmise korra kehtestab kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseliidul on oma teenetemärgid, mille kirjelduse ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus. Maleva ja malevaga võrdsustatud üksuse teenetemärgi kirjelduse ja statuudi kinnitab Kaitseliidu keskjuhatus.
pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Kõik, mida sugukond omas, oli ühine. Tootmise arenedes, kui tekkis toodangu ülejääk, kujunes välja sõjapidamine. Tekkis orjapidamine, sest ori tootis rohkem, kui ära sõi. Sugukonnas kujunes välja sõjapealiku ametikoht. Sõjapealiku umber koondus malev, kelel käe soli samuti võim ja enamikel juhtudel olid need 2 ametikohta (pealik ja sõjapealik) ühendatud. Malevast kujunes ajapikku pealiku lähikond ja see oli riigi aparaadi algkuju, st ühiskonnast eraldunud avalik võim ja kogukonnast oli saanud riik. Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine, Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuhetes7veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas.
Sõjakool alustas õppetööga 14. aprillil 1919 Tallinnas endise raudtee- tehnikakooli ruumides jala-, suurtüki- ja ratsaväekursustega. Esimesteks kadettideks, nagu sõjakooli õpilasi nimetatakse, olid õppursõdurid rindelt. Algul puudusid õpperaamatud ja vahendid. Ei leidunud ka küllaldaselt vilunud õppejõude. Üldiselt jälgiti vene lipnikekoolide õppetöö põhimõtteid. Koolipoiste osavõtt lahingutest Vabadussõjas osalenud õpilane Herbert Leeman Kalevi Malevast on öelnud: ,,Iga ärksam isamaa poeg katsus nüüd kaasa aidata, et rahvast ja riiki päästa võõrvõimu alt." Vabadussõja esimese lahingu lõunarindel lõidki 5. detsembril 1918 Rõuge kihelkonnas Nõnova juures Võru nokatsmütsis gümnasistid ja 3. polgu ohvitserid Võru katseliidu rajaja FriedrichVeermanni juhtimisel. See ei olnud ainus kord, kui koolipoisid mehe eest väljas olid. 1918. aasta novembri lõpuks, kui sõjaline olukord meile Narvas ähvardavaks muutus,
Maleva või sellega võrdsustatud üksuse pealiku nimetab ametisse kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja, malevkonna või sellega võrdsustatud üksuse pealiku - Kaitseliidu ülem. Maleva pealik allub vahetult Kaitseliidu ülemale. Maleva pealikule alluvad kõik maleva üksused ja nende pealikud. Maleva või sellega võrdsustatud üksuse organid on pealik, juhatus, esindajatekogu (malevast väiksemal üksusel - üldkoosolek) ja revisjonikomisjon. Maleva või sellega võrdsustatud üksuse juhatuse, esindajatekogu (üldkoosoleku) ja revisjonikomisjoni moodustamise ja koosolekute korra ning liikmete volituste kestuse kehtestab Kaitseliidu põhikiri. Üksuse pealik ja tema abi kuuluvad juhatuse koosseisu valimisteta. Pealik on juhatuse esimees, tema abi - juhatuse esimehe abi. Maleva või sellega võrdsustatud üksuse esindajatekogu (üldkoosolek):
Peaorganisaatoriks sai Lembitu. Eestist kogunes kokku virulasi, ridalasi, harjulasi, sakalasi, rävalasi ja järvalasi kokku u. 6000 meest. Vene vägedega hakati edasi liikuma. 1217. a. Madisepäeval (21. september) põrkasid kokku eestlase ja venelaste väed ning sakslaste, liivlaste ja latgalite väed. Puhkes lahing, mis kestis mitu tundi. Liivlased sunniti taganema, kuigi pikkamööda murdsid sakslased läbi eestlaste malevast ja eestlased pidid taganema. Langes ka Lembitu. Madisepäeva lahing kaotati. Taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1219. a. suvel saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse. Retke juhtis kuningas Valdemar II. Asuti eestlaste linnusesse, kus neid aga väga sõbralikult vastu võeti. Salaja kogusid eestlased vägesid ja 3 päeva pärast tungisid nad viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Eestimaa piiskop Theoderich tapeti ja eestlased taganesid
Sugukond teostas oma võimu ise, toetus pealiku autoriteedile. Kirjutatud reegleid polnud, suhete reguleerimiseks kasutati tavasid. Tava – käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmise arenedes tekkis tootmise ülejääk ja sõja pidamine – sõda omandas röövimise iseloomu. Tekkis orjapidamine, sest ori tootis rohkem, kui ta ära sõi. Sugukonnas kujunes välja võimuamet sõjapealik, kelle ümber koondus malev. Malevast kujunes välja ajapikku pealiku lähikond, mis on riigiaparaadi algkuju. Tekkisid inimesed, kes tegelesid suguharu juhtimisega, mitte tootmisega. Nn. usaldusmeeste kätte usaldati sellised kohad nagu maksukoguja. Kogukonnast sai riik. Muututi paikseks, tekkisid territoriaalsed piirid (varem mängis rolli veresugulus). Riik – erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.
eestlasest sõjaväelane. Vabadusõja algul määrati J. Kruus 3.jalaväepolgu II pataljoni ülemaks ja 1919.aasta veebruaris sama polgu ülemaks. Juhatas 3.jalaväepolkuVabadussõja lõpuni, saades 19.novembril 1919 alampolkovnikuks. Teenis Vabadussõjas välja Vabadusristi II/3 ja lätlastelt Karutaplja III järgu ordeni. 1920. aastal määrati J. Kruus ülemaks 6. jalaväepolku, millise ta formeeris Vabadussõja aegsetest Kalevi Malevast, Scouts- ja Kuperjanovi polgust. Seejärel määrati ta 3. üksiku jalaväepataljoni ülemaks, kellena asus 12. septembril 1921 õppima Kindralstaabi Kursustele. Kursustel õppimise ajal ülendati ta 24. veebruaril 1923 koloneliks. Sama aasta kevadel kaitses ta väitekirja ,,Jalaväe kaitselahing. Välismaa vägedes valitsevate vaadete võrdlus'', ning lõpetas 4. mail oma stuudiumi. Lühikest aega oli Kruus 10. jalaväerügemendi ülem ja sai alates 6. juulist 1923 7.
Ürgkonna kogukonnas oli võimu teostus suhteliselt lihtne, kuna sugukonnas teostas võimu pealik. Pealikul riigiaparaati polnud ja sugukond teostas oma võimu ise ja toetas pealiku autoriteedile. Kirjutatud reegleid polnud ja kasutati tavasid . Tava on käitumisreegel mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Sõjapidamine. Tekkis orjapidamine , tekkis ülejääk. Tekkis sõjapealik, kelle ümber koondus malev. Kelle käes oli samuti võim. Malevast kujunes ajapikku välja pealiku lähikond. See lähikond on riigi aparaadi algkuju. Kes tegelesid juhtimisega mitte tootmisega. Kujunesid välja niinimetud usaldusmehed, kelle kätte usaldati tähtsamad ametikohad: kohtunikud, maksukogujad. Kogukonnast oligi saanud riigid. Tekkisid territoriaalsed piirid. Varem mängis rolli veresugulus ja samuti paikseks muutumine. Ehk riigil on mingid piirid. Riik on erilisel
paljaks. Ja see on õiglane. Selle tõenduseks püstitan ma siia oma lipu ja ütlen sulle, Pariisi piiskop, jumal kaitsku sind!»» Kahjuks ei võinud Quasimodo kuulda neid nii sünge ja metsiku majesteetlikkusega lausutud sõnu. Üks hul- 401 gus pakkus Clopinile oma lippu, mille see vastu võtti ja pidulikult kahe tänavakivi vahele püstitas. See oli nimelt hang, mille harudel rippus vänts verist raibet. See tehtud, pöördus Argoo kuningas ümber ja laskis pilgul käia üle oma malevast, sellest metsikust rahvakogust, kelle silmad peaaegu niisama teravalt välkusid kui piikide otsad. Pärast väikest vaheaega kisas ta: «Edasi, poisid! Tööle, sissemurdjad!» 2 3 7 Kolmkümmend tugevat laiarinnalist sepanägudega meest astusid ette, haamrid, pihid ja raudtuurad õlal. Nad läiksid mööda astmeid üles kiriku peaportaali poole ja juba nähti neid võlvi all ukse kallal pihtide ja kangidega kühmus töötamas. Neile läks teisi hulguseid järele,
annaabi.ee 
