ning kõhulahtisust. Tekib põrna ja maksa suurenemine ning aneemia ehk kehvveresus. Võib tekkida teadvusehäireid, mis võivad viia lõpuks koomani. Diagnoosimine ja ravi Malaaria diagnoosimiseks võetakse palavikuhoo ajal sõrmeotsast vereanalüüs. Verest tehakse preparaat, mida hiljem vaadeldakse mikroskoobi all. Tulemuse saab teada juba paari tunni möödudes. Raviks kasutatakse malaariavastaseid ravimeid (nt klorokviin). Kui ei ravita korralikult ning ei peeta raviskeemist kinni, võivad tekkida tüsistused, mis võivad lõppeda surmaga. Ennetamine Malaariapiirkonnas tuleb vältida sääsehammustusi Malaariaprofülaktikat ravimitega tuleb teha arsti ettekirjutuse kohaselt enne reisi, reisi ajal ja pärast reisi vähemalt 4 nädala vältel. Ennetamiseks kasutatakse: klorokviini, proguaniili, mefiokiini
higistamisega, kehvveresus ning põrna suurenemine. Haigestunud inimesel hakkab algloom hävitama maksarakke ja punaseid vererakke, ning kui inimest ei ravita, võivad sel haigusel olla rasked tagajärjed, isegi surm. Igal aastal tapab see haigus kuni 2,5 miljonit inimest. Maailma elanikkonnast elab umbes 40 % malaariapiirkondades: Aafrikas, Lõuna- ja Kagu-Aasias, Kesk-Ameerikas ning Lõuna- Ameerika põhjaosas. Kui reisitakse nendesse piirkondadesse, tuleb enne ja kogu reisi vältel võtta malaariavastaseid ravimeid. Joonis: Malaariatekitajaga nakatumine. Selgitus: 1. Nakatumata hallasääsk imeb malaariahaige inimese verd. 2. Malaariatekitajad hakkavad hallasääses arenema. 3. Nakatunud sääsk nakatab tervet inimest malaariatekitajaga. 4. Malaariatekitajad liiguvad maksarakkudesse ja seejärel vererakkudesse, kus nad paljunevad. 5. Malaariatekitajaid täis punased vererakud lõhkevad. 6. Malaariatekitajad liiguvad uutesse vererakkudesse. --- 79 Milline on Algloomade tähtsus inimesele 1
annaabi.ee 
