On õpitud tundma parasiidi eluringi ja levikut. Kuna aga parasiit on ülimalt nakatamisvõimeline ja ravimiresistentsed vormid on laialt levinud siis on tõhusa vaktsiini väljatöötamine ülioluline hävitamaks malaariat isoleeritud paikades ja hiljem ka kogu maailmas. Oma referaadis püüangi välja tuua malaariatekitaja erinevad vormid ja nende vahelised erinevused ja viimaste aastate arengud malaaria vaktsiini väljatöötamises. Malariatekitajad ja nende levik Malaariatekitajaid on kokku viis perekonnast Plasmodium, kes kõik on levinud troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes (Aafrika, Aasia, Lõina- ja Kesk Ameerika). Inimesele kõige ohtlikumaks peetakse liiki P. Falciparum. P. Ovale, P. Malariae ja P. Vivax ei põhjusta nii raskeid haigusjuhte ja üldjuhul ei lõpe surmaga. Inimesele kõige ohutum on aga P. Knowlesi, mis inimest on võimeline küll nakatama, kuid põhiliselt levib makaakide seas.
Nakatumine toimub siirutajate (kasside) vahedusel. Nakatumise vältimiseks tuleb hoiduda kassi väljaheidete ja nendega kokkupuutes olnud esemete (nt kassiliiva) katsumisest. 4) lõunamaades levib malaaria, mida põhjustab samuti algloom. Mallariatekitajaid levitavad hallasääsed. Need algloomad arenevad vaid neis hallasääse kehapiirkondades, kus õhutemperatuur ei lange alla +15°C. Seega meil hallasääsed malaariatekitajaid ei levita. 1319659837129285.doc Kärt Roomäe 4
nõrgeneb ning tekib näiteks kerge palavik, üldine nõrkus, lihasvalud ning kaalulangus. * Mille poolest on osa algloomi inimesele kahjulikud? Mil viisil saab vältida nakatumist erinevate algloomadega? Lisa Lõunamaades on väga ohtlik haigus malaaria, mida põhjustab samuti parasiitne algloom ja mida levitavad hallasääsed. Need algloomad arenevad hallasääse kehas ainult neis piirkondades, kus keskmine õhutemperatuur ei lange mitme kuu vältel alla +15 °C. Seega meil hallasääsed malaariatekitajaid ei levita. Malaaria on nakkushaigus, millele on iseloomulik hootine palavik koos külmavärinate ja higistamisega, kehvveresus ning põrna suurenemine. Haigestunud inimesel hakkab algloom hävitama maksarakke ja punaseid vererakke, ning kui inimest ei ravita, võivad sel haigusel olla rasked tagajärjed, isegi surm. Igal aastal tapab see haigus kuni 2,5 miljonit inimest. Maailma elanikkonnast elab umbes 40 % malaariapiirkondades: Aafrikas, Lõuna- ja Kagu-Aasias, Kesk-Ameerikas ning Lõuna-
annaabi.ee 
