Kehtivad ka üksikud õigusnormid seetõttu,et nad ongi kooskõlas üleüldise loomuõiguse normidega,mis juhivad esimesi. Punkt 2. Positivistlikud teooriad Tunnustatakse üksnes positiivset ehk sätestatud õigust (inimesepoolt loodud õigust). Kehtiv õigus on riigiametnike (-organite) poolt kinnitatud riigi tahe, mis andis õigusnormidele nende pädevuse. Saksa kantsler Bismarck on ütelnud:"Üks minu sõna ja terved raamatukogutäied seadusi muutuvad makulatuuriks!". Selle põhimõtte parafraas J.H. Kirchmannilt kõlab nii: "Vaid kolm sõna seaduseandjalt ja terved raamatukogutäied muutuvad makulatuuriks" 25 Punkt 3 Realistide teooriad Põhiidee: õigusnormid on kehtivad üksnes siis, kui neid rakendatakse. Kehtima hakkamise eeldus on alati see, et ametnikud seda ka riigis tegelikult pärast jõustumist kohaldama hakkavad. Kuna selles konstruktsioonis sisaldub ennustamise komponent (riigiametnike
normidega, mis juhivad esimesi. 58 P.2. Positivistlikud teooriad. Põhiidee - tunnustab üksnes positiivset ehk sätestatud õigust (inimese poolt loodud õigust). Kehtiv õigus on riigiametnike (-organite) poolt kinnitatud riigi tahe, mis andis õigusnormidele nende pädevuse. NB! Saksa kantsler Bismarck: üks minu sõna ja terved raamatukogutäied seadusi muutuvad makulatuuriks! Või selle põhimõtte parafraas J.H.Kirchmann`ilt -. vaid kolm sõna seaduseandjalt ja terved raamatukogutäied muutuvad makulatuuriks P.3. Realistide teooriad. Põhiidee - õigusnormid on kehtivad üksnes siis, kui neid ka rakendatakse. Kehtima hakkamise eeldus on alati see, et ametnikud seda ka riigis tegelikult pärast jõustumist kohaldama hakkavad. Kuna selles konstruktsioonis sisaldub ennustamise komponent (riigiametnike tulevane, eeldatav käitumine), on neid teooriaid nimetatud ka
Kivikas tagandati peatoimetaja kohalt seoses sellega, et ta aitas inimestel Soome põgeneda. Temast sai 1. mail 1942 ilmuma hakanud "Maa Sõna" peatoimetaja. Monopoolses seisus olnud Eesti Sõna ei saanud oma seisundit ära kasutada paberinappuse pärast. Lehe tiraaz ulatus peaaegu saja tuhandeni, kõiki tellimusi ei saadudki täita. Saksa tsiviilvalitsuse häälekandja "Revaler Zeitung" sai lõviosa paberist, kuid seda jäi tuhandeid eksemplare üle, mis läks makulatuuriks. Et "Eesti Sõna" tootmiskulud olid kõhna leheformaadi tõttu küllalt väikesed, siis sissetulekud olid head ja otsiti võimalusi toetada nii ajakirjanikke kui teisi kultuuritegelasi mitmesuguste honoraridega. Seda selleks, et mitte lasta lehe puhaskasumit Eestist välja minna. Eesti Sõna oli tiheda tsensuuri ja omavalitsuse käskude-keeldude kontrolli all, lugejaskond suhtus sellesse eriti lõpuperioodil tugeva umbusuga. Mõnel kohalikul ajalehel oli tegemist tollal vaid järeltsensuuriga