- Riigivara korrashoid - Keskkonna kaitsmine 24. Eesti panga ülesanded on: - Raha reservide hoidmine - Euro seisundi jälgimine - Järelvalve kommertspankade üle 25. Otsesed maksud: tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks,töötuskindlustusmaks, raskeveomaks 26. Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiisimaksud, hasartmängumaks, tollimaks 27. Sihtotstarbelised maksud Need maksud, mille puhul on konkreetselt määratletud, mida saadud maksutuludega finantseeritakse. Nt mootorkütuse aktsiis suunatakse taristusse 28. Mida teha kui majandus on depressioonis/ülekuumenenud? Tuleb piirata tarbimist, nt võib tõsta maksumäärasid, vähendada riiklike kulutusi/raha pakkumist; soodustada hoiustamist 29. Pensionireformi sisu 30. Sotsiaalkindlustuse printsiibid ja rakendusala Hüvitise saaja kaasatakse rahaliste ressurside kogumisse; hüvitist makstakse ainult
2) Kohalikud maksud kehtestab kohalik omavalitsus, tulud lähevad omavalitsuse kassasse. Kohalikud maksud on nt reklaamimaks, parkimistasu, müügimaks, (üldised, kaudsed) lemmikloomamaks (sihtotstarbeline), paadimaks Erandlik on maamaks kehtestanud on riik, kuid tulud laekuvad täielikult kohaliku omavalitsuse eelarvesse Maksude kirjeldusi vt. pt. 15 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud Sihtotstarbelised maksud - need maksud, mille puhul on konkreetselt määratletud, mida saadud maksutuludega finantseeritakse. Sihtotstarbelised maksud: sotsiaalmaks - 33%, maksab tööandja, sellega finantseeritakse pensioni- ja ravikindlustust töötuskindlustusmakse 2,8% (töötaja) +1,4% (tööandja), rahastatakse töötuskindlustust aktsiisid (kütuse, alkoholi, tubaka, elektri, pakendi) - tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. Aktsiiside kaudu püütakse mõjutada tarbijate eelistusi, nt. eelistada lahjemaid alkohoolseid jooke/keskkonnale ohutumat kütust
Fiskaalpoliitika on seotud peamiselt riigitulude- ja kulude kujunemisega, seega otsustus maksustamise, kulutuste ja ka eelarvedefitsiidi määra kohta. Fiskaalpoliitika tõhusamaks vahendiks on riigieelarve. Seetõttu nimetatakse fiskaalpoliitikat sageli ka eelarvepoliitikaks. Riigieelarve määratakse nii järgmise aasta kulutuste tase kui ka nende finantseerimiseks vajalike tulude summa. Nenndest tuludest ca 90% ja enamgi (Eestis) finantseeritakse maksutuludega. Nii puutubki eelarvepoliitika kokku maksupoliitikaga. Mõtteliselt nad ei kattu, sest maksupoliitika kuulub halduspoliitika valdkonda, ta on halduspoliitika teostamise vahendiks. Üheskoos, maksupoliitika ja halduspoliitika on riigi jaotusfunktsioon: Fiskaalfunktsioon Majanduse reguleerimise funktsioon Kui fiskaalfunktsioon tähendab eelkõige valitsuste kulutuste finantseerimiseks vajalike maksutulude hankimist, siis majanduse reguleerimise funktsioonil on majanduse arengu