Samuti on tasu selles mõttes vabatahtlik, et seda 21 võib nii maksta kui ka sellest loobuda, juhul kui loobutakse vastava kauba või teenuse tarbimisest. Teiseltpoolt, tasu on eelduseks eelkõige erakauba tarbimisel. Lõiv erineb maksust selle poolest, et ta on praktiliselt tasu konkreetse teenuse eest kui seda osutab riigiasutus (kohtu, notar jt.). Lõivu maksmine on vabatahtlik, teenusest loobumisega saab vältida ka lõivu maksmist. Maksusubjekt (maksukohuslane) on füüsiline või juriidiline isik, kellele seaduse alusel on pandud maksukohustus. Maksusubjekt võib olla maksumaksja, aga ei pruugi seda alati olla. Näiteks nn. 84 allika juures kinnipeetava maksu puhul, milleks on üksikisiku tulumaks palgalt, arvestab maksu töötaja palgast maha ning kannab riigikassale üle tööandja. Maksusubjekt on aga töövõtja, sest tema saab maksustatavat tulu. Maksukandja on isik, kelle tulusid maks lõppkokkuvõttes koormab
Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku funktsiooni: 1. Fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüvede pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. 2. Reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine MAKSUKOHUSLANE on füüsiline või juriidiline isik, kellel on seaduse alusel pandud maksukohustus. Maksusubjekt ei pruugi sageli olla ka maksu tegelik maksja, nagu seda võib juhtuda kaudsete maksude puhul. PALGAARVESTUS TÖÖANDJA KOHUSTUSED: 1. koostama seadustes ettenähtud dokumentatsiooni (lepingud, juhendid jms, vt punkt 6). 2. töötajatele tehtavatelt väljamaksetelt kinni pidama tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensionimakse (kui töötaja on liitunud pensioni II sambaga),
tõepärasuse (täpsuse) printsiip – planeeritavad tulud ja kulud peavad võimaliikult täpselt vastama tegelikkusele; eelnevuse printsiip – eelarve tuleb vastu võtta enne arvestusaasta algust; universaalsuse printsiip – üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvad; kõikehaaravuse printsiip – eelarve peab sisaldama kõiki riigi tulusid ja kulusid; aastase kehtivuse printsiip – eelarve võtab vastu iga aasta kohta; 12. Maksud Otsesed maksud- maksusubjekt ja maksukandja langevad kokku: •tulumaks; •kasumimaks; •sotsiaalmaks; •varandusemaksud · maamaks. Kaudsed maksud -maksumaksja ja maksukandja ei lange kokku: •käibemaksud; •tarbimismaksud; •aktsiisid; •tollid. · hasartmängumaks 13. Liigne maksukoormus? Tarbimine, tootmine, tööhõive ja heaolu vähenevad ja makstakse vähem makse kui maksukoormus on liiga suur. 14. Optimaalne maksustamine?
Maksusüsteem • Fiskaalne maksusüsteemi funktsioon- raha kogumine eelarvesse • Reguleeriv maksusüsteemi funktsioon- majandussubjektide käitumise mõjutamine (aktsiisimaksud) Maksusüsteemi printsiibid: • Ekvivalentsus- maksustamine ühishüvide kasutamise alusel (bensiiniaktsiis) • Maksevõimelisus (astmeline tulumaks) • Neutraalsus, efektiivsus, lihtsus, õiglus... Maksubaas ehk maksu objekt- tulu, tegevus, väärtus vms Maksusubjekt ehk maksukohuslane- füüsiline või juriidiline isik Maksumäär- progressiivne (lineaarne/astmeline) ja proportsionaalne, regressiivne Maksukoormus (Eestis ca 32-33%) Piirmaksumäär (tegelik maksumäär)
Sotsiaalpoliitiline funktsiooni- võimalikult õiglane rahvusliku rikkuse ümberjagamine (sotsiaalmaks, astmeline tulumaks) Maksu kõrvalmõjud ei tohiks muutuda sedavärd tugevaks, et nad selle maksu likvideerivad, seega kujundamisfunktsiooni hindamisel tuleb jälgida, et maksuobjektiga seotud maksu kogumine ei lõppeks. Maksuelemendid Maksu suhe on õiguslik suhe, mis tuleneb seadusest. Kohustuslikud elemendid: · maksu pealkiri või nimetus · maksusubjekt (maksusuhte kohustatud osapool, kes on kohustatud maksu arvestama , vajadusel deklareerima ja tasuma) maksuobjekt ja maksubaas - Tegevuse või toimingu resultaat või tulemus, asi või väärtus, mida maksustatakse vastavalt Eestis kehtestatud seadusele. Maksuobjekt on abstraktne mõiste, mis tähendab seda, et see hõlmab maksustatvt objekti tervikuna. Kui seda mõistet täpsustada või kitsendada, siis saadakse maksubaas. Maksubaasi ei peera otseselt maksusuhte elemendiks,
Tänu suuremale võrdusele on võimalik ühiskonnas elimineerida rida negatiivseid nähtusi, mis põhjustavad riigile täiendavaid mõttetuid kulutusi. Nimetatud kulutuste kokkuhoid on võimalik suunata täiendavalt sotsiaalseteks tagatisteks. Maksusuhete elemendid. * iga maksusüsteemi oluline eeldus on tema korrastatus. Aluse selleks paneb maksude põhikomponentide elementide ühetaoline käsitlus kogu maksusüsteemis. Elemendid: 1. maksupealkiri ehk nimetus. 2. maksusubjekt on selle kohustatud poole ehk võlgnik. Kohustatud subjektiks on maksukohuslane, kelleks võib olla maksumaksja, maksukinnipidaja ja kolmas isik, kes annab garantii. Maksumaksja on isik, kes on kohustatud maksu maksma või isik, kes sooritab maksutasumist. Maksukinnipidaja on isik, kes peab teised isiku tulust maksu kinni pidama selle deklareerima ja üle kandma. Kolmas isik on õigussuhte väline isik ja ta tõmmatakse õigussuhtesse kaasa
Maksu kõrvalmõju ei tohiks muutuda sedavõrd tugevaks, et nad selle maksu likvideerivad. Seega kujundamis funktsiooni hindamisel tuleb jälgida, et maksuobjektiga seotud maksukogumine ei lõppeks. Maksuelemendid Maksusuhe on õiguslik suhe. Mis tuleneb seadusest. Maksusuhte elemendid. Kõik need elemendid peavad olema maksuseaduses. Peavad olema sellises järjestuses nagu nad on fikseeritud maksukorraldusseaduses. Esimene kohustuslik element: 1. Maksupealkiri või nimetus. 2. Maksusubjekt. See on maksusuhte kohustatud osapool , kes on kohustatud maksu arvestama, vajadusel deklareerima ja tasuma. 3. Maksumaksja on isik kes vastavalt makususeadusele on kohustatud maksu tasuma. Maksumaksja on isik kes tegelikult maksu maksab, DAAAA! Reeglina on kolmas isik õigussuhte väline isik. Kolmanda isiku võib kaasata konkreetsesse maksusuhtesse informatsiooni andmiseks. Kolmas isik ei ole
o Maksukohuslane juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma o Maksutoime näitab maksude ülekandumist esmastelt maksumaksjatelt neile, kelle kanda lõppkokkuvõttes jääb antud maks o Maksukoormus: kui suure osa ühiskonna tuludest(SKPst) moodustavad maksud o Maksude vältimine maksude vähendamine legaalsel teel o Maksudest hoidumine maksupettus o Kaudsed maksud on sellised maksud, kus maksusubjekt ja tegelik maksukoormuse kandja ei lange kokku o Otsesed maksud on suunatud otseselt ettevõtetele või inimestele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude, omandi, palgafondi või tehingu pealt o Kohalikud maksud kehtestab kohalik omavalitsus ja nad kehitvad kohaliku omavalitsuse territooriumil o Riiklikud maksud kehtestatakse parlamendi poolt ja nad kehtivad kogu riigis o Kaudsed maksud: o käibemaks o lisandväärtuse maks
8.MAKSU ELEMENDID Maksusuhe on õiguslik suhe, mis tekib seadusest ja on oma olemuselt õigussuhe. Maksumaksja on kohustatud tasuma ainult seadusega ettenähtud makse. Iga maks on sätestatud eriseadusega (lisa 1). Maksu kehtestamine on ainult seadusandja kompetentsis vastavalt EV põhiseaduse paragrahvile 113, kus on fikseeritud maksuseaduse elemendid: 1) Maksu nimetus või pealkiri alati tuleb kokku leppida, et millisest maksust räägitakse ning sellest lähtuda. 2) Maksusubjekt ehk maksumaksja kohustatud osapool maksu suhtes ning reeglina võlgnik sest enamik seadustest on järelmaksu vormina N: tulumaks iga päev me teenime ja maksukohustus kasvab ja alles perioodi lõpus makstakse ära. Meil on ka selliseid makse kus maksame ette näiteks raskeveokimaks (üks osa on ettemaks ja teine järelmaks). Erinevatest maksuseadustest lähtudes võib maksusubjekt olla erinev
hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, müügimaks, paadimaks, reklaami- ja sotsiaalmaks, tollimaks kuulutustemaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks 33. Näited otseste ja kaudsete maksude kohta. Kaudsed maksud maksusubjekt ja tegelik Otsesed maksud suunatud ettevõtetele või maksukoormuse kandja ei lange kokku indiviididele, kes peavad seda maksma kas (aktsiisimaks, käibemaks) saadud tulude(tulumaks), omandi(maamaks), palgafondi(sotsiaalmaks) või muu tehingu väärtust arvestades 34. Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves? Leidke kolme suurima
hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, müügimaks, paadimaks, reklaami- ja sotsiaalmaks, tollimaks kuulutustemaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks 33. Näited otseste ja kaudsete maksude kohta. Kaudsed maksud maksusubjekt ja tegelik Otsesed maksud suunatud ettevõtetele või maksukoormuse kandja ei lange kokku indiviididele, kes peavad seda maksma kas (aktsiisimaks, käibemaks) saadud tulude(tulumaks), omandi(maamaks), palgafondi(sotsiaalmaks) või muu tehingu väärtust arvestades 34. Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves? Leidke kolme suurima
Maksevõimelisuse printsiip – selle kohaselt peaksid rohkem makse maksma need, kelle maksevõime (sissetulek) on kõrgem. Astmelise tulumaksu aluseks. 23. Selgitage maksuobjekti, maksusubjekti ja maksumäära mõisteid. Maksuobjekt – ehk maksubaas. Selleks võib olla tulu, tegevus, rahavoog või muu toiming, millelt maksu kavatsetakse koguda. (Nt maamaksu puhul maa turuhind, km puhul kaupade/teenuste väärtus, iksikisiku tm puhul inimeste tulud) Maksusubjekt – ehk maksukohuslane. Füüsiline või juriidiline isik, kellele on seaduse alusel pandud maksukohustus. Maksumäär - näitab, kui suur osa võetakse maksudeks maksustamise aluseks olevast tulust või väärtusest. Tihti on erineva suurusega tuludel erinevad maksumäärad. 24. Kuidas liigituvad maksud maksumäära järgi? Progresseeruv (astmeline) maksumäär – mida suurem sissetulek, seda suurem maksumäär Proportsionaalne maksumäär – maksumäär iga tulutaseme juures üks
Säästetud ressursid võib omakorda suunata sotsiaalse abi tagamiseks. Maksusuhete elemendid. * iga maksusüsteemi oluline eeldus on tema korrastatus. Aluse selleks paneb maksude põhikomponentide elementide ühetaoline käsitlus kogu maksusüsteemis. * Maksukohustis on õigussuhe, mis tekib maksuseaduses ettenähtud teo koosseisu saabumisel, kehtiv maksusüsteem toimib vastavalt maksukorralduse seaduses esitatud üldpõhimõtetele. Elemendid: 1. maksupealkiri ehk nimetus. 2. maksusubjekt on maksusuhte kohustatud pool ehk võlgnik. Kohustatud subjektiks on maksukohuslane (mis on üldmõiste), kelleks võib olla maksumaksja, maksukinnipidaja ja kolmas isik, kes annab garantii. Maksuhaldur on õigustatud subjekt. Maksumaksja on isik, kes on kohustatud maksu maksma või isik, kes tegelikult maksu maksab. Maksukinnipidaja on isik, kes on kohustatud (nt tööandja) teise isiku tulult kinni pidama maksusumma ja selle
makromajanduslikku stabiilsust ja täistööhõivet. o Fiskaalpoliitika võib olla nii automaatne (passiivne) kui ka situatsioonikohane (aktiivne). · Automaatsed stabilisaatorid maksud ja sotsiaaltoetused, mis inflatsiooni puhul automaatselt (otsese riigi sekkumiseta) pidurdavad kogukulutusi, majanduslanguse puhul aga stimuleerivad kulutamist. o astmeline tulumaks o sotsiaaltoetused o netoeksport. · Maksusubjekt (maksukohuslane) on füüsiline või juriidiline isik, kellele seaduse alusel on pandud maksukohustus. · Maksukandja on isik, kelle tulusid maks lõppkokkuvõttes koormab. · Maksuobjekt (maksualus) on see osa maksuallikast, mida tegelikult maksustatakse. · Maksumäär (tariif) võib olla määratud kas kindla summana mahu- või kaaluühikult või protsentides maksuobjekti väärtusest. · Maksusumma sõltub maksuobjekti mahust ja maksumäärast ühiku kohta.
Euroopas on ülekaalus riigid, kus kehtib astmeline maksusüsteem. Regressiivne maks madalama sissetulekuga inimestel võetakse suurem protsent, kui kõrgema sissetulekuga inimestelt. Regressiivne maks on käibemaks. Maksukoormus summa, mida maksuobjekt peab maksudena riigile ja kohalikule omavalitsusele maksma. Maksukoormus on kõigi maksude kogusumma protsendina ühiskondlikus kogutulust(sisemajanduse koguproduktist, ehk SKP-st) Eesti maksukoormus kõrge või madal? Maksusubjekt e. Maksukohuslane on füüsiline või juriidiline isik, kellel on seaduse alusel pandud maksukohustus. Maksumäär on mõiste majandusest, mis äthendab tavaliselt protsenti, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult mingit summat. Eestis kaheksa maksu: 1)Tulumaks 21% 2)Sotsiaal 33% 3)maamaks 0,1-2,5% 4)Käibemaks 20, raamatutel ja ravimitel 5% 5)Hasartmängumaks 6)Tollimaks 7)Aktsiisid(alkoholi,tubaka,kütuse,elektri,pakendi) 8)Raskeveokimaks Kohalikud maksud
Maksusüsteemi funktsioonid · Fiskaalne raha kogumine eelarvesse · Reguleeriv - majandussubjektide käitumise mõjutamine Maksusüsteemi printsiibid · Ekvivalentsus maksustamine ühishüvede kasutamise alusel (nt bensiiniaktsiis) · Maksevõimelisus (astmeline tulumaks) · Lisaks: neutraalsus, efektiivsus, lihtsus, õiglus, ... Maksustamise põhiterminid · Maksubaas ehk maksu objekt (tulu, tegevus, väärts vms) · Maksusubjekt ehk maksukohuslane (füüsiline või juriidiline isik) · Maksumäär (progressiivne (lineaarne või astmeline); proportsionaalne, regressiivne) · Maksukoormus (Eestis ca 32-33%)
· Riigivarade müük 46. Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse. Riiklikud: aktsiisid, tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks Kohalikud: isikumaks, kohalik tulumaks, müügimaks, paadimaks, reklaami- ja kuulutustemaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks. Näited otseste ja kaudsete maksude kohta. Kaudsed maksud maksusubjekt ja tegelik maksukoormuse kandja ei lange kokku (aktsiisimaks, käibemaks) Otsesed maksud suunatud ettevõtetele või indiviididele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude (tulumaks), omandi (maamaks), palgafondi (sotsiaalmaks) või muu tehingu väärtust arvestades. 47. Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2012 aastal!
Võetakse vastu seadusena. Aasta lõpul tehakse kokkuvõtted riigieelarve täitmiseks ja järgmise aasta 1.juuniks esitatakse riigieelarve täitmise aruanne Riigikogule. 47. Nimetage suurimad tululiigid ja nende osatähtsused riigieelarves. Riiklikud maksud (75%), ülejäänud 25% moodustavad tulu finantsvaradelt, tulu riigivarast, intressid laenudelt, lõivud ja trahvid, muud tulud 48. Kaudsete ja otseste maksude olemus, tooge näited. Kaudsed maksud - maksusubjekt ja tegelik maksukoormuse kandja ei lange kokku. s.t. nt maksusumma lülitatakse kauba või teenuse müügihinda. Nt käibemaks, aktsiis Otsesed maksud - suunatud ettevõtetele või indiviididele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude, palgafondi vm tehingu väärtust arvestades. Nt tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks 49. Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis. Riiklikud maksud 1) aktsiisid 2) tulumaksud 3) hasartmängumaksud 4) kinke- ja pärandimaks
10. Millised olulised muutused on toimunud Eesti tööhõives pärast taasiseseisvumist? 11. Millised töötuse põhjused ja liigid on Eestis kõige levinumad? 12. Milles seisneb aktiivse ja passiivse tööpoliitika (a) olemus ja (b) erinevus? 10. Valitsuse roll ja eelarve Wagneri seadus, valitsussektor, avalik sektor, avalik hüvis, ühishüvis, üldvalitsus, maksukulu, riigieelarve, eelarve defitsiit, eelarvepoliitika, maksevõimelisus, maksubaas, maksusubjekt, maksuobjekt, maksumäär, maksukoormus, piirmaksumäär, Lafferi kõver, üldine maksukoormus, maksude ülekandumine, automaatsed stabilisaatorid. 1. Millised on valitsussektori üldised funktsioonid? Kuidas mõjutab riigi sekkumine majandusse ühiskonna kui terviku heaolu? Kuidas on omavahel seotud riigi üldine arengutase ja valitsuse sekkumise ulatus? 2. Mille poolest erineb avalike hüviste nõudlus ja pakkumine erahüviste nõudlusest ja pakkumisest? 3
10. Millised olulised muutused on toimunud Eesti tööhõives pärast taasiseseisvumist? 11. Millised töötuse põhjused ja liigid on Eestis kõige levinumad? 12. Milles seisneb aktiivse ja passiivse tööpoliitika (a) olemus ja (b) erinevus? 10. Valitsuse roll ja eelarve Wagneri seadus, valitsussektor, avalik sektor, avalik hüvis, ühishüvis, üldvalitsus, maksukulu, riigieelarve, eelarve defitsiit, eelarvepoliitika, maksevõimelisus, maksubaas, maksusubjekt, maksuobjekt, maksumäär, maksukoormus, piirmaksumäär, Lafferi kõver, üldine maksukoormus, maksude ülekandumine, automaatsed stabilisaatorid. 1. Millised on valitsussektori üldised funktsioonid? Kuidas mõjutab riigi sekkumine majandusse ühiskonna kui terviku heaolu? Kuidas on omavahel seotud riigi üldine arengutase ja valitsuse sekkumise ulatus? 2. Mille poolest erineb avalike hüviste nõudlus ja pakkumine erahüviste nõudlusest ja pakkumisest? 3
Eelarve defitsiit olukord, kus valitsuse kulud ületavad tulusid Eelarvepoliitika valitsuse tegevus avalike hüviste strukturi ja mahu kujundamisel ning rahastamisel. Peamised instrumendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu tagatakse avalike hüviste pakkumine. Maksevõimelisus - sissetulek Maksubaas maksuobjekt, tulu, tegevus, rahavoog millelt maksu kavatsetakse koguda (nt inimese tulu, maamaksul turuhind, tulumaksul kauba hind) Maksusubjekt maksukohuslane, füüsiline või juriidiline isik, kellele on seadusega pandud maksukohustus Maksuobjekt=maksubaas Maksumäär näitab, kui suur osa võetakse maksudeks maksustamise aluseks olevast tulust või väärtusest. Keskmine maksumäär ATR näitab kui palju maksustamise aluseks olevatest tulust või väärtusest Y läheb maksude T tasumiseks ATR=T/Y. Efektiivne maksumäär näitab kuidas maksubaasi muutused mõjutavad maksusumma muutusi. Maksumäär võib olla
Nn. perekonna reaktsionäärid – toetavad traditsioonilist perekond, ka traditsioonilisi soorolle, eitav samasooliste abielu jms Nn. perekonna pragmaatikud – tunnistavad poliitika kohandamise vajalikkust sõltuvalt perekonnavormide mitmekesistumisele jms Nn perekonna liberaalid – rõhutavad inimeste vabadust elada enda valitud kooselu vormides, kooslustes jms Rahvastikupoliitika kui majandus Maksukorraldus. Indiviid, paar, perekond kui maksusubjekt. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Näiteks –lastehoid kui pensionistaaži andev tegevus, –hoolduskindlustus (sisuliselt lastetusmaks) kui üksikute/perede maksukoormust ühtlustav jne. Laste ja peretoetused kui osa sotsiaalkaitsest. Individuaalsed sotsiaalteenused (eelkõige lastehoid) EL “lastetoetuste pakk” (Tulu)maksusoodustused Sotsiaalkindlustusmaksed (laste- ja perekonnatoetused ja sotsiaalabi) Tervishoiukulud Eluasemekulud
annaabi.ee 
