Eesti keskaeg
ristida. Piiskop Albert oli diplomaat, ta sõlmis rahu, et lõpetada sõjategevust. Lisaks
12. sajandil kuralaste ja saarlaste seas olid piraadid, kes muutsid Taani ja Rootsi
kaubalaevade liikumise ohtlikuks - Nende huvides oli allutada Eesti- ja Liivimaa
kirikliku võimule. Leedulased korraldasid pidevaid rüüsteretki Liivimaal. Vene
vürstide, Novgorodi ja Pihkva vürstide, eesmärgiks oli allutada Eesti- ja Liivimaa
alad enda maksustuspiirkonda (Näiteks Ugandi Otepää).
7. Eesti enne ja pärast ristisõdu:
Murrang ja järjepidevus- Eesti ja Läti vallutamine tähendas nende maade ajaloos
põhjapanevat muutust. Muutused ei toonud endaga kaasa ainult uusi ehitisi nagu
kirikud või kivilinnused. Alates 13. sajandist oli olemas piiskopkondlik
kirikuvalitsemissüsteem, rüütli- ja teised vaimulikud ordud, omavalitsevad linnad.
Võõrsilt tulnud inimeste osakaal oli väike, kuid nad moodustasid ühiskonnas
juhtgrupi