Maksuamet tahab kolme liiki deklaratsioone: TSD ehk ametliku nimega ,,Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon" koos lisadega; KMD ehk käibemaksudeklaratsioon, koos lisadega; Spetsiaalsed INF-deklaratsioonid. Kõik deklaratsioonid tuleb esitada internetis, e-maksuameti kaudu. 1. TSD deklaratsioon koos lisadega Käibemaksukohustuslane esitab TSD igal kuul, ka siis, kui maksustatavaid väljamakseid ei ole. Mitte-käibemaksukohustuslane esitab TSD ainult siis, kui tal on midagi deklareerida. TSD ja lisad tuleb esitada maksustatavate kulude tegemise järgmise kuu 10. kuupäeval. TSD esitamisel arvestatakse kassapõhiste kuludega, kulu deklareeritakse sel kuul, kui tehakse väljamakse. Nt veebruari eest maksti töötasu märtsis deklaratsioon esitatakse ja maksud makstakse 10. aprilliks. TSD põhivorm: sinna tulevad andmed lisadest, ise ei sisesta sinna midagi.
maksumusest ajaühikus. Põhivaral on likvideerimismaksumus kasutusaja lõpus Lihtstustatud lineaarne meetod – kuludesse amortiseeritakse kogu soetusmaksumus (laialt levinud) Degressiivne meetod – põhivara kasutusaja esimestel aastatel kantakse kuludesse suuremad amortisatsioonieraldiste summad, mis kasutusaja jooksul järk-järgult vähenevad. Väidetavalt esimeste aastate suuremaid maksustatavaid tulusid aitab vähendada suurem amortisatsioonikulu (amortisatsiooni maksukilp). Väga harva kasutatav meetod. Progressiivne meetod – amortisatsioonisumma on kasutusaja esimesel aastal kõige väiksem ja kasutusaja viimasel aastal kõige suurem. Meetodit kasutatakse väga harva. Sobib tulude ja amortisatsioonikulude omavaheliseks tasakaalustamiseks
Maksustamise alus hõlmab endas kogu omandi, mis moodustavad maksumaksja raha maksuaasta jooksul (ehitatud majad, isiklikud firmad, farmid, mööbel, finantsinvesteeringud, autod, lennukid, laevad jne) (Blevins, 2007). Mõndadel juhtudel on aga vara osaliselt või täielikult maksuvaba, näiteks mõned äriühingud, autoriõigused, antiik ja maalid. Kui Prantsusmaa elaniku kõik maksud kokku lähevad liiga suureks, on tal võimalik taotleda maksualandust, kuna see koormaks liialt maksustatavaid. Kuigi see maks on suhteliselt vähetähtis, kuna puudutab ainult kõige rikkamaid inimesi ning toob riigile tulu vaid 2% ulatuses, on see siiski olnud väga vastuoluline. Vasakpoolsed usuvad, et see tähistab solidaarsust, samal ajal kui parempoolsed vaidlevad, et see viib ettevõtjad Prantsusmaalt ära. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaks, mille laekumistest finantseeritakse riiklikku sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemi, on jagatud tööandja ja töövõtja vahel
järgnevalt nimetatud summadelt: Töötuskindlustusmakset makstakse: 1) kindlustatule makstud palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras; 2) käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikutele makstud palgalt ja muudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras. [7] Näide 4: Tööandja töötuskindlustusmaksu arvestamine. Septermbrikuus teeb tööandja töötuskindlustusmaksuga maksustatavaid väljamakseid kokku 500 000 krooni, millelt arvestab töötuskindlustusmaksu tööandjale kehtestatud määras (0,3%) ja teeb kande: D Töötuskindlustusmaksu kulud 1 500 K Töötuskindlustusmaks 1 500 Kui töötaja jääb töötuks, teda koondatakse või tööandja on maksejõuetu, siis on töötajal õigust saada hüvitust. Hüvitis makstakse välja 30 päeva jooksul alates töövõimetuslehe jõudmisest haigekassasse.
» Üldkorra kohaselt deklareeritavad müügiarved (näiteks pikaajalised liisinglepingud) kajastatakse INF-il üksnes maksustamisperioodil, mil need kuuluvad deklareerimisele KMD-l 12 4.09.2014 Müügiarve deklareerimine mitmel real Kui müügiarvel on kajastatud nii 20% kui ka 9% määraga või erikorra alusel maksustatavaid kaupu või teenuseid, deklareeritakse ühe arve andmed mitmel real maksumäärade lõikes (max kuni 4 rida): » 20% määraga maksustatav käive (kaasa arvatud müügikäive, mis maksustatakse vastavalt § 41¹ erikorrale) » 9% määraga maksustatav käive » KMS §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel 20% määraga maksustatav käive » KMS §-des 41 ja 42 sätestatud erikorra alusel 9% määraga maksustatav käive INF vormi A-osa erisuste koodid
arvestama maksukandja ostujõudu. Maksukoormuse võrdlemisel ei saa lähtuda ainuüksi maksumäärast, vaid võrrelda tuleb ka vastavate riikide elanike tulusid ning varasid (Tammeraid, 1999). Nagu tabeli 2 andmetest selgub, on enamikus Euroopa Liidu riikides tulu inimese kohta aga ligikaudu 3 korda suurem kui Eestis. Seetõttu on raske ette näha, et Eestis kaoksid teatud elanike grupid, kes kalduvad aktsiisiga maksustatavaid kaupu ostma illegaalsetest müügikohtadest. Pigem võib selline situatsioon põhjustada illegaalse majanduse kasvu. Eesti maksupoliitilised eesmärgid lähiaastateks näevad ette üldise maksukoormuse teatavat vähenemist, mis saavutatakse just tänu muudatustele nii ettevõtete tulu maksustamisel kui ka üksikisiku maksuvabas tulumääras (Riigieelarve, 1999). Kui aga vaadata maksude struktuuri, siis
vaid selleks tuleb pöörduda Maksu- ja Tolliametisse. Tulumaks · Ettevõtte tulumaks ( maksumäär - 21 / 79 ) Ettevõte maksab tulumaksu erisoodustustelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamakstud dividendidelt · Isiku tulumaks maksumäär 21 %, maksuvaba tulu 144 eurot kuus Isik maksab tulumaksu palgalt, ettevõtluse tuludelt ning muudelt tuludelt Tulumaksu kinnipidaja äriühing või FIE, kes teeb tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Näide: Vastavalt kokkuleppele on Siimu brutopalk (väljateenitud töötasu) 480 eurot. Ettevõte peab Siimu brutopalgale juurde arvestama järgmised maksud: 1. sotsiaalmaks 33 %: 480 * 33 % = 158,40 2. töötuskindlustusmakse 1,4 %: 480 * 1,4% = 6,72 11 Ettevõte peab Siimu brutopalgalt kinni pidama järgmised maksud: 1. Kogumispensioni makse 2 % : 480* 2% = 9,6 2
kutsehaiguskindlustuse tagamine. 33. Kes on kohustatud väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama? § 40 Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule või mitteresidendile käesoleva seaduse 3. ja 5. peatüki kohaselt tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. 34. Millistelt väljamaksetelt tulumaks kinni peetakse? §41 Tulumaks peetakse kinni: 1) residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt, juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt. 2) mitteresidendile makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt.
Füüsilise isiku tulumaksumäär 2015. aastal on 20% 36. Kes on tulumaksu kinnipidaja? Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule, mitteresidendile või lepingulisele investeerimisfondile käesoleva seaduse 3., 5. ja 51. peatüki kohaselt tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. 37. Töötasu väljamakselt kinni peetavad ja arvestamisele kuuluvad maksud ja maksed. Arvestama töötajale tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt sotsiaalmaksu (33%) ning kandma sotsiaalmaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks Väljamaksetelt kinni pidama kohustusliku kogumispensioni makse 2%(kohustatud
2. Kes peavad tulumaksu maksma? Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, Eesti riigiasutus ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes teevad maksustatavaid erisoodustusi. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Erisoodustuste, kingituste jms puhul on maksustamisperioodiks kalendrikuu. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Füüsilise isiku tulumaksumäär on 20%, mis tähendab et maksustatav summa korrutatakse maksumääraga 20% (või korrutatakse 0
1). Nimetatud tulu maksjaks on füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu (TMS §2, lg.1). Maksustamisperiood on kalendriaasta. Tulumaksuga maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustused (vt punkti 3.2.3). Maksjaks on füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident või Eesti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, kes teeb maksustatavaid erisoodustusi (TMS §2, lg.2). Maksustamisperiood on kalendrikuu. Tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, makstud dividendid ja muud kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed st jaotatud kasum. Maksumaksjaks on residendist juriidiline isik (TMS §2, lg.3). Maksustamisperiood on kalendrikuu.
Demokraatlikus riigis on maksude maksmine ühiskondlik leping, mille täitmist Eestis reguleerivad maksukorralduse seadus (www.riigiteataja.ee) ja igale maksule eraldi kehtestatud maksuseadused (Lisa 1). Maksustamine on võrreldes muude regulatsioonidega üpris muutlik protsess ja see toob kaasa palju ebameeldivusi maksude arvestajaile. Maksusüsteem peab lähtuma ühetaolisuse põhimõttest. Kõiki ühesugustes tingimustes maksustatavaid maksumaksjaid tuleks kohelda võimalikult ühetaoliselt (sotsiaalmaks, käibemaks 0%). Maksustada tasub ainult rikkust. Kõige pealt hakati maksustama maad. Maad võib kasutada oma rikkuse kasvatamiseks. 5. MAKSUD JA RAAMATUPIDAMINE Raamatupidamis- ja maksuarvestused on vägaggi erinevad tegevused, mida reguleerivad erinevad seadused. Kõigi arvestuste algpunkt on siiski ühine ja selleks on tehing. Tehingud registreeritakse ja kajastatakse erinevat liiki arvestustes algdokumentide alusel
võõrandatavaid kaupu ühtse reisiteenusena. (KMS § 40 lg 7) Erikorda rakendav maksukohustuslane ei märgi erikorra alusel maksustatava reisiteenuse eest väljastatavale arvele kauba soetamisel või teenuse saamisel tasutud ega KMS § 40 lg 4 või 5 kohaselt arvestatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksusummat. (KMS § 40 lg 8) Maksukohustuslane, kes osutab erikorra alusel maksustatavaid reisiteenuseid ning teenuseid, millele erikorda ei kohaldata, on kohustatud pidama eraldi arvestust erikorra alusel osutatavate reisiteenuste ja nende teenuste tarbeks soetatud kaupade või saadud teenuste ning muude teenuste ja nende teenuste tarbeks soetatud kaupade või saadud teenuste kohta. (KMS § 40 lg 9) 33. Mida tähendab kinnisasja käibemaksuga maksustamise erikord? Kuidas toimub maksustamine?
Intressid: Füüsilise isiku puhul kasutatakse kassapõhist arvestusprintsiipi, mille kohaselt tulu loetakse tekkinuks siis kui toimub raha laekumine. Juhul kui sisuliselt sarnaseid instrumente maksustatakse erineva juriidilise staatusega investorite puhul erinevalt, võib see endaga kaasa tuua investorite segmenteerumise (clientele) ehk teisisõnu sarnase juriidilise staatusega investorid eelistavad sarnaseid (nende seisukohalt soodsamalt maksustatavaid) instrumente. Dividendid: Dividende maksev ettevõte tasub tulumaksu 22% brutodividendidelt (dividend + tulumaks) sõltumata dividendi saaja juriidilisest staatusest. Kuna väljakuulutatud dividend kujutab endast netodividendi, saadaks brutodividendi suurus netodividendi läbijagamisel 0.78-ga. Dividendide maksmisel on maksustamisperioodiks kalendrikuu. Kui dividendide saajaks on residendist füüsiline isik: Eesti ettevõtete poolt makstavad dividendid ei kuulu maksustamisele
(TuMS § 34 p 12) 33. Kes on kohustatud väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama? Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule, mitteresidendile, aktsiaseltsifondile või lepingulisele investeerimisfondile TuMS 3., 5. ja 51. peatüki kohaselt tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. (TuMS § 40 lg 1) 34. Millistelt väljamaksetelt tulumaks kinni peetakse? Tulumaks peetakse kinni: . (TuMS § 41) - residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt (TuMS § 13 lg 1), juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (TuMS § 13 lg 2), arvestades TuMS §-s 42 lubatud mahaarvamisi; (TuMS § 41 p 1)
§2. Maksumaksja (1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjaks on füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. (2) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud tulumaksu maksjaks on füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident või Eesti riigi või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, kes teeb maksustatavaid erisoodustusi. (3) Paragrahvi 1 lõikes 3 nimetatud tulumaksu maksjaks on residendist juriidiline isik. Käesolevas seaduses residendist äriühingu kohta sätestatut kohaldatakse ka riigitulundusasutusele. § 3. Maksustamisperiood (1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta. (2) Paragrahvi 1 lõigetes 24 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. § 4. Maksumäärad
aasta 1. jaanuari sündinud isikutel on õigus ja kohustus maksta makset, kui nad on esitanud valikuavalduse (vabatahtlikult liitujad). Makse tasumise kohustus lõpeb lõpeb KoPS § 40 lõikes 2 nimetatud alusel kohustatud isikule kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril. Makse tasumine Kuna makse tasumine toimub makse kinnipidamise teel tuluallika juures, siis peab makse kinnipidaja kontrollima, kas isik, kellele ta teeb sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid, on kohustatud isik. Makset on kohustatud kinni pidama need isikud, kellel on kohustus maksta sotsiaalmaksu ehk kõik Eestis tegutsevad tööandjad. Kinnipeetud maksed kantakse üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Maksu- ja Tolliamet edastab tema pangakontole laekunud makse 15 tööpäeva jooksul Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole. 4% (või 6%), mida
annaabi.ee 
