Talupoegade seisund enne ja pärast vallutust
Kala püüti enamasti vaid sisevetel. Ainsaks magusaineks oli
mesi, mida saadi metsamesinduse teel.
Muinasaja lõpul toimus ka suur arenemine käsitöös. Nimelt kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal
suurimad rauatootmiskeskused Eestis. Toodeti relvi, pronksehteid ja hõbeehteid. Peamiselt tegeleti
vahetuskaubandusega ning oluline oli ka vahenduskaubandus.
Valitseva kihi moodustasid Eestis rikkad suurmaaomanikud. Seega olid muinasaja lõpul varanduslik
ebavõrdsus. Külad olid jaotatud maksustamiskeskustesse ehk vakustesse. Selle alusel moodustusid ka
linnusepiirkonnad, kuhu vajadusel saadi varjuda. Oli ka talupoegi, kes rentisid maad või töötasid
suurmaaomanike juures sulastena.
Keskajal aga põllumajanduses tervikuna midagi eriti paremaks ei läinud. Suurimaks uuenduseks oli
veskite teke. Enamasti olid Eestis vesiveskid. Suurenes viljakasvatuse osatähtsus. Sellega oli seotud ka
karjakasvatus. Tööloomadena kasutati härgi ja hobuseid. Tihti olid Eestis aga viljaikaldused, mis tekitas
annaabi.ee 
