430 € 370 € korral 2,08 % (sisaldub Töötaja töötuskindlustusmakse 1,60% sotsiaalmaksus) maksumäär 0,1-2,5% maa 0,2-3,0% maa Maamaks omavalitsusüksustes erinev maksustamishinnast maksustamishinnast Registreerimisel CO2-põhine Õhkvedrustus 0 € maksumäär 121- Veoauto 2 telge massiga 12 kvartalis 170 g/km on 1,42 000-12999 kg
a. saadud metsamaterjali müügi tulust maksuvabana 2009. a. deklareerida 45 000 kr. ETTEVÕTTE TULUMAKS Ettevõttesse tagasi investeeritud kasum on TULUMAKSUVABA SOTSIAALMAKS Sotsiaalmaksu maksab tööandja töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksust laekub 20 % sotsiaalkindlustusse 13 % ravikindlustusse MAAMAKS · Maamaksu arvutatakse maa maksustamishinnast. · Maamaksu maksab maa omanik. · Linnades määratakse maksustamishind turuinformatsiooni alusel; maal peamiselt maaviljakuse alusel. · Metsamaad hinnatakse puidutootlikkuse järgi. · Maamaksu kehtestab linna- või vallavolikogu. · Maamaks on 0,52,0 % maa maksustamishinnast aastas. · Maamaks laekub KOVle. RIIGILÕIV Riigilõiv on kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa juriidiliste toimingute tegemise, avalduste läbivaatamise ja dokumentide
170 EUR on kuni 8472 EUR. Kohaliku omavalitsuse poolt Maksumäär on 0,1-2,5%, maa võetav iga-aastane maks, mille Maamaks maksustamishinnast aastas. aluseks on maa hinnatud väärtus, kasutusala jne. Väärtusest 0,35% Teatud inimestele 8-9% ulatuses Kirikumaks Eestis puudub.
kaupa ning toetada väljaminevat kaupa, mõjutades nii nende konkurentsivõimet. Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole. Tollimaksumäär on kaubagrupiti erinev ja ulatub tavaliselt 0%-17%-ni. · Maamaks- riiklik maks, mis laekub maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksu määr on üldjuhul 0,1-2,5 (alates 2002. aastast) protsenti maa maksustamishinnast. · Hasartmängumaks- üks tarbimismaksu eriliik, mis asendab selles valdkonnas käibemaksu. Hasartmängumaks on riiklik maks, objektiivne maks, kaudne maks, käibelt võetav maks, jooksev ja tähtajaline maks. Maksumäär on 18%. · Raskeveokimaks- riiklik maks, millega maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud ja kindlast väärtusest suurema registrimassiga veoautod ja autorongid. Raskeveok
Sotsiaalmaksu suurus on 33% väljaarvestatud töötasust. Seda ei arvata mitte palgast maha, vaid selle maksab riigile tööandja: makstes töölisele euro, peab ta maksma 33 senti riigile. Riik jagab selle raha kaheks, 13 senti läheb haigekassale ja 20 senti läheb pensionifondi. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Üldine maksumäär on vahemikus 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas, määra kehtestab kohalik omavalitsus. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Eestis on käibemaks riiklik maks, mida kogub Maksu- ja Tolliamet. Eestis reguleerib käibemaksuga maksustamist Käibemaksuseadus. Eestis kehtiv üldine käibemaksumäär on alates 1. juulist 2009 20% (varem 18%) maksustatavast väärtusest, erandjuhtudel kehtivad käibemaksumäärad 0% ja 9%. Tollimaks on maks, mis lisatakse sissetoodavatele (imporditavatele) kaupadele, et piirata
sotsiaalmajanduslikku olukorda. Kodukoha omamist on kohatu samastada luksusliku tarbimisharjumusega, mida peab kindlat maksustama. Just koduomanikud moodustavad ühiskonna alustala, nii majanduslikus, sotsiaalses kui ka kultuurilises mõttes. Normaalseks ei saa lugeda olukorda, kus inimene võib olla sunnitud tänu omandimaksule enda omandist, veelgi enam, kodust, loobuma. Kokkuvõte Minu arvamuse kohaselt on tänane maamaksu määr, 0,1-2,5 % maa maksustamishinnast, igati piisav. Omandi liiga suur maksukoorem tekitab inimestele pigem mulje, et neid karistatakse. Kuna Eestis on eesmärk tekitada võimalikult palju omanikke, siis kinnisvaramaks sellele kasuks ei tule. Õiglasem on maksustada tarbimist: tarbid vähem maksad vähem ning vastupidi. Maamaksu suurendamise asemel tuleks pigem suurendad omavalitsustele laekuva tulumaksu osakaalu. Maamaksupoliitika peaks olema pandlik ja mõistuspäraste eranditega
kuupäevaks. Hasartmängumaks Hasartmängumaksu tasutakse juhul, kui tegeletakse hasartmängude korraldamisega. Hasartmängude hulka kuuluvad näiteks loteriid, kaubanduslikud loteriid, lotod, osavus- ja õnnemängud ning turniirid. Hasartmängumaksu määr sõltub mängu liigist. Maamaks Maaomaniku või maa kasutajana tasuda maamaksu. Maamaksu suurus sõltub omavalituses kehtivast maamaksumäärast ning maa väärtusest. Maamaksumäär on 0,1–2,5% maa maksustamishinnast aastas. Põllumajandussaaduste kasvatamiseks kasutatava maa ja loodusliku rohumaa määr on 0,1– 2,0%. Maamaksu arvutab ning makseteate saadab maksu- ja tolliamet, kellele tuleb maks ka Mihkel Peips tasuda. Kui maamaksu aastasumma ei ületa 64 eurot, tuleb tasuda maamaks ühekorraga 31. märtsiks. Üle 64 eurose maksusumma puhul peab ära maksma 31. märtsiks vähemalt pool
Sotsiaalmaksu määr on üldjuhul 33% (13% sellest läheb ravikindlustuseks). Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad. Ka siin on erandeid. Näiteks maksab FIE ise oma ettevõtlustuludelt. Maamaks on riiklik, omandil põhinev maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksu määr on üldjuhul 0,1 -- 2,5% maa maksustamishinnast. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Maamaksu maksab maa omanik (sh ka riik), teatud juhtudel maa kasutaja. Hasartmängumaks sellega maksustatakse mitmesuguste hasartmängude korraldamist. Maksu maksab hasartmängu korraldaja. Antud maks on tarbimismaksu eriliik (asendab selles valdkonnas käibemaksu). Käibemaks Käibemaks on tarbimismaks, millega maksustatakse kaupade ja teenuste tarbimist. Ka väärtpaberi võõrandamist käsitletakse teenusena
haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. 3 Eesti maksud Eesti riigi kehtestatud maksud · tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. ja 2009. aastal 21%) · sotsiaalmaks (maksumäär 33%) · maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); · hasartmängumaks · käibemaks (maksumäär 18% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 5%) · tollimaks · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks Kohalikud maksud · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · teede ja tänavate sulgemise maks · mootorsõidukimaks · loomapidamismaks · lõbustusmaks · parkimistasu
Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Maksud on riikide peamised sissetuleku allikad, millest laekuvate vahenditega finantseeritakse riigi tegevust. Maamaks on Eestis riiklik maks, mis laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Moodustades olulise osa omavalitsuse üksuse tulubaasist ja omades sageli olulist tähtsust väiksemate omavalitsuste eelarve tulude allikana. Maamaks moodustab vastavalt seadusele 0,1-2,5% maa maksustamishinnast aastas. Kohalik omavalitsus esitab andmed maksukohuslaste ja nende poolt tasumisele kuuluva summa Maksu- ja Tolliametile, kes tegeleb selle maksu sissenõudmisega. Käesoleva kursusetöö eesmärgiks on anda ülevaade maa- ja kinnisvara maksust Eesti Vabariigi esimesel iseseisvus perioodil aastatel 1918-1944. Samuti tutvume 2012 aastal kehtiva maamaksuga praegusel ajal. Kursusetöö selgitab maamaksu erinevaid määrasid ja maa hindamise korda. Kinnisvaramaksu
töötuskindlustusmakse) töötaja brutotasult (näiteks 1000-eurose tasu puhul tasute töötaja eest töötuskindlustusmakset 14 eurot). Lisaks sellele tuleb tööandjal kinni pidada ning tasuda töötaja töötuskindlustusmakse, mille määraks on 2,8% brutotasust. Hasartmängumaksu määr sõltub mängu liigist, maksustamisperioodiks on kalendrikuu (v.a. kaubandusliku loterii ja õnnemänguturniiri korral). Maamaksumäär on 0,1-2,5% maa maksustamishinnast aastas. Põllumajandussaaduste kasvatamiseks kasutatava maa ja loodusliku rohumaa määr on 0,1-2,0%. Raskeveokimaksu tuleb ettevõttel tasuda juhul, kui registreerite liiklusregistris veoauto või veoautost ja ühest või enamast haagisest koosneva autorongi, mille registri- või täismass on üle 12 tonni. Veoauto maksustamise aluseks on veoauto registrimass, telgede arv ja veotelje vedrustuse tüüp. Kogumispensionimakse määr on 2% maksustatavatelt tasudelt Kohalikud maksud
maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra [2]. Sotsiaalmaks – maksustatakse riiklikuks ravikindlustuseks (13%) ja pensionikindlustuseks (20%). 2016. aastal on sotsiaalmaksu kuumäär 390 eurot [2]. Maamaks - maamaks on riiklik maks, mis laekub täies ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas) [2]. Maamaksu soodustusi on kahesuguseid [2]: soodustus, mis tuleneb maksumaksja isikust (näiteks pensionärid); soodustus, ms tuleneb maa sihtotstarbest või maa kasutamisele seatud piirangutest. Hasartmängumaks – maks, millega maksustatakse hasartmängude korraldamist. Tollimaks – maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiril. Raskeveokimaks – seadus sätestab raskeveokimaksu, millega
valdades/linnades erinev. Riigile makstava tulumaksu suurus oleneb sissetulekute suurusest. Kõik töötavad inimesed maksavad ka tööpensionimaksu ja töötuskindlustusmaksu. Need peetakse automaatselt palgast kinni. Eesti maksud Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: ·tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. ja 2009. aastal 21%); ·sotsiaalmaks (maksumäär 33%); ·maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); ·hasartmängumaks; ·käibemaks (maksumäär 20% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 9%); ·tollimaks; ·aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) ·raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: ·müügimaks; ·paadimaks; ·reklaamimaks; ·teede ja tänavate sulgemise maks; ·mootorsõidukimaks; ·loomapidamismaks; ·lõbustusmaks; ·parkimistasu. Maksude haldur
Kinnisvararendusprojektid: maa arendusprojektid, ehitusprojektid. Kinnisvararaendusprojekt ietapid:idee genereerimine, esialgne tasuvusanalüüs, eellepingute sõlmimine, analüüs, finantseerimine, ehitamine, turustamine. Maa hindamise liigid: Korraline, erakorraline, õigusvastaselt võõrandatud. Turuväärtusmeetod on statistika peale ülesehitatud. Puhastulumeetod- aastane kasu. Tegevustulu= kogutulu- tegvuskulud. Kulumeetod- kulu, kui sama hoone tuleks täna uuesti ehitada. Maamaks- maa maksustamishinnast lähtuv maks. Planeeringud- planeeringu liike on 4. ruumiline, üleriigiline, maakonna, üldplaneering, detailplaneering. Krunt- ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Maakorraldus- tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoiminguid tehes luua võimalused kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasutuses. Maakorraldustoimingud: kinnisasja ümberkruntimine, vahetamine, jagamine, piiri kindlaks
1924-26 A.Nõmmiku EV mullastiku kaart- muldi eriistati peamiselt lähtekivimi järgi. 1946- 1:400000 mullakaart, 1947- algas suuremõõtkavaline kaardistamine 1:10000.MAADE MAKSUSTAMINE-maksustamine on erinev-asula maad, põllumajandusmaad, metsamaad, looduslik rohumaa, muu maa. Oleneb linnast või asulast, kehtestatakse baashinnad m2 kohta, linnad ja asulad on jaotatud tsoonidks, om õigus korrigeerida, riigikogu kinnitab. Kõige kallim ärimaa, odavam elumaa. Al 2002 on maksumäär 0,5-2% maksustamishinnast aastas. Jaguneb 0,5 riigile, ülejäänd kuni 1,5% kohalikule omval. HARITAVA MAA MAKSUSTAMISHIND.1)boniteet 5...25 hp Mh=[50*(B- 5)+L*1000]*A Boniteet üle 25 hp. Mh[300*(B-25)+1000+L*1000]*A(B-maa boniteet,L-lisakulude koefitsent,A-asukoha koefitsent)MAAILMA MULLASTIK- 1)lithosols-17,2%rendsiinid ja rankerid need on kivised ja õhukesed mullad,graniidil ja pael 2)ferrasols-16,9%troopikaala mullad 3)calcisols,kastanozems-15,7%kõrbelised ja poolkõrbelised mullad
telgede arvule ja veotelje autode puhul tuleb maksta vedrustuse tüübile. süsinikdioksiidi heitkoguste maksu. Maamaks Maamaksu määr on üldjuhul Jällegi täiesti suhteline, 0,1-2,5% maa oleneb erinevatest teguritest. maksustamishinnast. Palju on erandeid ja maksust vabastusi. Aktsiisid Alkoholi-, tubaka-, pakendi-, Alkoholi-, tubaka- ja kütuse- ja elektriaktsiis. kütuseaktsiis. KOKKUVÕTE Meie arvame, et Prantsusmaa maksusüsteem on liiga keeruline ja mahukas, mis hõlmab otseseid (üksikisiku ja ettevõtte tulumaks, varanduse/jõukuse maks) ja kaudseid (käibe- ja aktsiisimaks) makse
Maamaksu summa töötlemisel lisanduv kauba vääruse kasv.INFLATSIOON-riigi keskmise hinnataseme ätkuv kasv saadakse maa maksistamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksumäär on üldjuhul 0,1- piisavalt pikal perioodil.DEFLATSIOON-üldise hinnataseme jätkuv alanemine.RAHAPOLIITIKA- 2,5% maa maksustamishinnast. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse makromaj poliitika osa, mis tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni volikogu.Maamaksu maksab maa omanik(k.a riik), teatud juhtudel maa kasutaja. Hasartmängumaks- ohjeldamisega.VALUUTAKOMITEE-rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada sellega maksustatakse mitmesuguste hasartmängude korraldamist. Maksu maksab hasartmängu rahapoliitikat on väga piiratud
Näiteks kui kaupmees tahab suusamütsi müüa 100 krooni eest, peab ta hinnalipikule kirjutama 118 krooni, millest 18 läheb riigile. Tähtsad on ka aktsiisimaksud. Need kujutavad endast suuremat või vähemat hinnalisandit kaupadele, mille tarvitamist valitsus soovib piirata, nagu naftatooted, alkohol ja tubakas. Maamaks on maks, mida makstakse maa eest. Maamaksu peavad maksma maa omanikud, hoonestajad ja kasutusvaldajad. Maamaksumäär on 0,1 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Hasartmängumaks on maks, mida peavad maksma need inimesed, kes mängivad hasartmänge (kasiinod, loteriid). Maksude kogumise põhieesmärk on katta mitmesuguseid kulusid, kuid nagu eespool juba märgitud, on maksudel muidki funktsioone, näiteks mingi tegevuse pärssimine (tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis) või mingi tegevuse soodustamine (soodustamaks investeerimist), samuti mingi tootmisharu kaitsmine tollimaksu abil (põllumajandus). 10
Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad. Ka siin on erandeid. Näiteks maksab FIE ise oma ettevõtlustuludelt. 1. jaanuarist 2009 on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 4350 krooni. Maamaks on riiklik, omandil põhinev maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksu määr on üldjuhul 0,1 -- 2,5% maa maksustamishinnast. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Maamaksu maksab maa omanik (sh ka riik), teatud juhtudel maa kasutaja. Hasartmängumaks sellega maksustatakse mitmesuguste hasartmängude korraldamist. Maksu maksab hasartmängu korraldaja. Antud maks on tarbimismaksu eriliik (asendab selles valdkonnas käibemaksu). Käibemaks Käibemaks on tarbimismaks, millega maksustatakse kaupade ja teenuste tarbimist. Ka väärtpaberi võõrandamist käsitletakse teenusena
isikud (muru niitmine, lumekoristus jne) . Kinnistul on vahetatud 2011. aastal katus, vooderdatud pool elamut ning renoveeritud veranda millede maksumuseks oli 6391,2 eurot. § 1. Maamaksu summa saadakse maamaksumäära ja maa korralise hindamise tulemuste põhjal arvutatud maa maksustamishinna korrutamisel, võttes arvesse «Maamaksuseaduse» § 4 lõikes 2 ja §-s 8 sätestatut. [9] Jõgevamaa maamaksumäär väljendatakse kahe protsendina maa maksustamishinnast ehk on antud kinnistu maamaks 22 eurot aastas. [10]. Antud kinnistu sai soetatud 2007 aastal ning antud kinnistu maksumus oli 51 129,3 eurot. Antud kinnistu soetamiseks võeti laenu summas 41 542,6 eurot 11 aasta peale. Laenutagasimakse summa muutub aastatega kuigi ligikaudseks summaks leidis tööautor 350 eurot kuus. Antud kinnistu kindlustus on aastas 300 eurot ning prügivedu oleneb prügikasti täituvusest 1,73 või 3,46 euri kuus
- välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hoonete või nende osade juurde kuuluv maa - välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kasutuses olev maa vms Vabariigi Valitsusega sõlmitud lepingu alusel - kalmistute maa - kirikute ja koguduste pühakodade alune maa - munitsipaalmaa - avalikus kasutuses olev maa - liitlasvägede peakorterite kasutuses olev maa Maamaksu määrab kohalik OV, suuruseks 0,1-2,5 % maa maksustamishinnast aastas, maks laekub kohalikule OV-le. Alla 5 EUR ei pea maamaksu tasuma. Kuni 64 EUR tasutakse korraga, üle selle kahes osas. Tulumaksuga maksustatakse vara võõrandamisest saadud tulu. Ei maksustata nt eluruume (pead tõendama, et elad 2 aastat sees) jm. Käibemaksuga maksustatakse ehitis või selle osa ja selle alune maa, mis võõrandatakse enne ehitise esmast kasutuselevõttu, nt arendaja peab maksma. Ka krunt kui sellel ei asu ehitist. 3 olulist registrit:
ühesugune % (maksumäär) maksustatavatelt tuludelt - progressiivne ehk astmeline (KE,SDE) - regressiivne maksumäär Füüsilise isiku tulumaks – 21% maksustavatelt tuludelt, tulumaksuvaba miinimum 144€ Laekub nii riigieelarvesse kui omavalitsusse Sotsiaalmaks- riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks. Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad!! 33% Maamaks- laekub 100% ulatuses kohaliku omavolitsuse eelarvesse, maksumäär 0,1-2,5% maa maksustamishinnast, maamaksu maksab maa omanik, sh ka riik 5.4 MAKROMAJANDUSPOLIITIKA Riik sekkub majandusse: kehtestab reeglid ja seadused Toodab valitud kaupu ja teenuseid, et tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu Muudab sissetulekute jaotust ühiskonnas- maksustab ühtesid, maksab toetusi teistele Riik sekkub kindlasti majandusse kui tekivad turutõrked. Majanduspoliitika eesmärgid: 1.Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega 2.Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga 3
sätestatud seaduses. Üksikute elementide osas otsustusõiguse delegeerimine täitevvõimule rikub võimude lahususe ja tasakaalu põhimõtet ning on seetõttu põhiseadusvastane. Samas otsuses on siiski aktsepteeritud, et PS paragrahv 113 ei välista teatud tingimuste täitmisel maksumäära sätestamist alam- ja ülemmäärana (nii on see nt maamaksu puhul - maamaksumäär on 0,1 kuni 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas MMS § 5 lg 1), kuid alammäär ei tohi olla null. Riigikohus tunnistas põhiseadusvastaseks Tollitariifiseaduse § 15 lõiked 3 ja 5, mis andsid Vabariigi Valitsusele õiguse määrata tollitariifi määrad nullist kuni ülempiirini, st delegeeriti tollimaksu kehtestamise õigus valitsusele. Hilisemast Riigikohtu praktikast võib tuua veel kaks näidet PS paragrahviga 113 vastuolus oleva volitusnormi kohta. Kuni 30.
registri- või täismass kilogrammides, maksu summa, periood, mille eest maks tasutakse. MAAMAKS EESTIS: Maamaksuseadus alates 01.07.1993. Algselt jagunes maks kohalikuks ja riiklikuks maamaksuks, alates 1996.aastast laekub maamaks Maksu- ja tolliameti vahendusel omavalitsusüksuste eelarvetesse. Vaatamata sellele asjaolule on maamaks MKS kohaselt riiklik maks. Maksuobjektiks on kogu maa, v.a maksuvaba maa (kalmistu, kaitsejõudude maa). Maksumäär on 0,1-2,5% maa maksustamishinnast aastas v.a põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr on 0,1-2,0% maa maksustamishinnast aastas. KOVüksuse volikogu võib määra diferentseerida maa hinnatsoonide ja/või katastriüksuse sihtotstarvete liikide kaupa. KOV volikogu peab kehtestama määra maksustamisaasta 31. jaanuariks. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril, maamaksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga
kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksud Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: · tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. aastal 21% ning alates 2009. aastast 20%); · sotsiaalmaks (maksumäär 33%); · maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); · hasartmängumaks; · käibemaks (maksumäär 18% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 5%); · tollimaks; · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: · müügimaks; 5 · paadimaks; · reklaamimaks; · teede ja tänavate sulgemise maks;
määraga 33% reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja/teenistuja puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, milleks 2007 a on 2000 krooni. Kui inimene töötab mitme tööandja juures, on sotsiaalmaksu miinimumkohustus tööandjal, kelle juures toimub maksuvaba tulu arvestamine töötasult tulumaksu kinnipidamisel. Maamaks - Maamaks on riiklik maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksumäär on 0,1-2,5% maa maksustamishinnast aastas. Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr on 0,1-2,0 % maa maksustamishinnast aastas. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib maamaksumäära kehtestada diferentseeritult maa hinnatsoonide lõikes. Maa maksustamishind määratakse maa korralise hindamise teel, kasutades masshindamise meetodit ning võttes aluseks turuinformatsiooni. Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja.
Samas ei kasutata maksustamise võimalust maksuallikate osas täielikult. Maksuobjekt (maksualus) on see osa maksuallikast, mida tegelikult maksustatakse. Maksu määramisel on oluline maksuobjekti mõõtmise probleemi lahendamine. Maksu arvutamisel lähtutakse rahalises väljenduses antud kauba väärtusest (müügimaks) või selle müügihinna ja kulutuste vahest (lisandväärtusmaks), isiku tulust (tulumaks), maksustamishinnast (maamaks), füüsilises ühikus väljendatud mahust (aktsiisimaks kütuseliitrilt), mootori võimsusest (sõidukimaksu puhul). Maksumäär (tariif) võib olla määratud kas kindla summana mahu- või kaaluühikult või protsentides maksuobjekti väärtusest. Maksusumma sõltub maksuobjekti mahust ja maksumäärast ühiku kohta. Maksuobjekti maht ja maksumäärad on omavahel pöördvõrdelises seoses. Maksuobjekti
reegleid. · Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. · Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: o tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, alates aastast 2008 21%); o sotsiaalmaks (maksumäär 33%); o maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); o hasartmängumaks; o käibemaks (maksumäär 20% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 9%); o tollimaks; o aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) o raskeveokimaks. · Kohalikke makse võib olla kuni kuus: o reklaamimaks; o teede ja tänavate sulgemise maks; o mootorsõidukimaks; o loomapidamismaks; o lõbustusmaks;
Maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Maksu liigitamisel riiklikuks või kohalikuks maksuks on kriteeriumiks maksu kehtestamise pädevus, mitte muud tunnused (nt maksutulu laekumine riigi- või kohalikku eelarvesse vms). Riiklikud maksud Valla- või linnaeelarvesse laekub: 1) 100% maamaksust. Maamaksumäär on 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas. Erandina on põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksumäär 0,1 kuni 2,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Maksumäära kehtestab KOV volikogu ühtsena mõlema kategooria kohta hiljemalt maksustamisaasta 31. jaanuariks. Muudetud maksumäära rakendatakse maksustamisaasta algusest. 2) arvestamata TMS 4. ptk-s sätestatud mahaarvamisi: 11,4% füüsilise isiku maksustatavast tulust. KOV on ka maksumaksja
annaabi.ee 
