"maksuprivileeg" - 1 õppematerjal

Vana-Rooma aristokraat

Teiseks oli ka süsteem ise eristav ja ebavõrdne, sest see võimaldas ühtedele vähem koormisi ja hüvesid kui teistele, kuni „rahvalikud” institutsioonid seda ebavõrdsust mingil määral vähendasid. Samuti mitte vähem märkimisväärne polnud rahaline ebavõrdsus. Eelkõige võimaldas välispoliitiline edu alates aastast 167 eKr otsese maksu sissenõudmisest loobuda – seda juriidiliselt tühistamata. Nii anti kõigile Rooma kodanikele maksuprivileeg ning ilmselgelt olid nad huvitatud vallutuste jätkumisest. Tegelikeks võitjateks olid siin rikkad (kes olid ainsana ka tegelikud maksumaksjad): nad võitlesid harvem ja maksid vähem.7 Rooma oli ka tsensuslik linnriik, ja nii nagu kõik kodanikud ei saanud astuda leegionitesse või kuuluda komiitside kõige mõjuvõimsamatesse tsensuuriatesse, nii ei saanud sugugi mitte kõik astuda ka riigiametitesse. Alates patriitside eesõiguste kaotamisest 4. ja 3. sajandil eKr ei